Demograafiline situatsioon ja koolivõrk. Kohalike omavalitsuste koostöö koolivõrgu planeerimisel.

1. Demograafiline situatsioon ja koolivõrk. Kohalike omavalitsuste koostöö koolivõrgu planeerimisel. Riho Raave - nõunik (KOV) Priit Laanoja - analüütik

2. Detsentraliseeritud haridussüsteem • Hariduskorraldus s.h. kohustuste jaotus riigi ja KOV-ide vahel (näiteks koolivõrgu korraldamine, koolide rahastamine jne) – s.o. osa ühiskondlikust kokkuleppest. • Eestis valitud detsentraliseeritud hariduskorralduse tee. Sellel on suured eelised, kuid ka teatud probleemid! • Kohalike omavalitsuste otsustusvabadus on suhteliselt suur. • Riik (HTM) on huvitatud võrdsemate võimaluste loomisest (õpilastele, koolidele, KOV-idele).

3. Peamised probleemid • Kohalike omavalitsusüksuste erinev võimekus haridusvaldkonna ülesannete täitmisel. Näiteks: kvaliteetsete haridusvõimaluste tagamine, tugiteenuste pakkumine, haridusspetsialisti olemasolu KOV-s • Sihtrühmadel puudub ühtne arusaam riigi ja KOV-ide pädevusest hariduskorralduses. Näiteks: kes on tööandja õpetajale; kes korraldab koolivõrku, õpilastransporti jne? • Detsentraliseeritud süsteem on suhteliselt kallis. Näiteks: Rahamassi iga-aastane suurendamine pole üldhariduse valdkonnas suurt rahulolu kaasa toonud. Kas ja millised on alternatiivid?

4. KOV-de jagunemine rahvaarvu järgi seisuga 02.09.2007

5. OECD tähelepanekud aastast 2001: • Olulised erinevused linna- ja maakoolide õpilaste tulemustes. • Liiga palju on väikesi gümnaasiume. • Võimetus vähendada õpetajate arvu vastavalt õpilaste arvu vähenemisele. • Raske on noort õpetajat maakooli tööle saada. • Praegused omavalitsusüksused on arenguks … liiga väikesed.

6. 7-35 aasta vanused elanikud aastal 2006 ja 2013

7. Õpilaste arvu muutus 6-aastaste perioodide jooksul maakonniti sünnistatistika põhjal

9. Koolivõrgu üldpõhimõtted • Koolivõrk peab olema demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud ja tagama haridusvõimaluste võrdsuse Eesti erinevates piirkondades. (allikas: Koalitsioonileping) • Koolivõrgu korrastamine tähendab eelkõige kõigile õpilastele vajalikul kooliastmel kvaliteetsete õppimisvõimaluste tagamist. (allikas: Praxise uuring)

10. Põhikooli astmed • Esimeste kooliastmete (I ja II kooliaste) võrk peab tagama nooremas vanuses õpilastele koolituskoha kättesaadavuse võimalikult kodu lähedal. • Põhihariduse omandamine – tugevate põhikoolide ja nende filiaalideks olevate esimeste kooliastmete baasil (allikad: Praxise uuring, Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)

11. Mis on tugev põhikool? • Õpilaste arv: vähemalt 30-51 õpilast III kooliastmes. • Kvalifitseeritud õpetajad. • Kaasaegne (kõikidele nõuetele vastav) õpikeskkond. • Tugiteenuste rakendamine (vajadused ja võimalused kooliti väga erinevad). • Jätkusuutlikkuse hindamisel peame arvestama ka väliseid tegureid (töökohad, elamuarendus, teedevõrk, lastevanemate hoiakud jne.) • Mis veel?

12. Valdavaks koolitüübiks–põhikool • Kas ideaalis võiks igas keskmise suurusega omavalitsuses olla vähemalt üks tugev põhikool? • Arvestades meie omavalitsuste suurust, vähenevat õpilaste arvu ja õpilaste paiknemist, ei ole see igalpool võimalik! • Variandid: • Halduskoostöö (kooli ühine majandamine) • Ühisasutuste loomine (kooliühing) • Haldusreform (KOV-ide ühinemine)

13. Gümnaasiumiaste • Gümnaasiumiaste peab olema sellise õpilaste arvuga, mis tagab õpetamise kvaliteedi, kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õpilaste valiku õppeainete süvendatud õppimiseks. • Koolivõrgu reorganiseerimisel nähakse ette gümnaasiumiastme koondumist vähematesse koolidesse, suuremates tõmbekeskustes eraldi koole gümnaasiumiastmega või 7.-12. klassidega. • Lähiaastate tegevus: igasse maakonnakeskusse vähemalt üks 4-5 paralleelklassiga “puhas gümnaasium”. (Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)

14. Üldhariduskoolide rahastamine • Üldhariduskoolide rahastamispõhimõtted muutusid alates 1.jaanuarist 2008. • Uus rahastamismudel seab koolid senisest võrdsematesse tingimustesse ja toetab kokkulepitud kriteeriumidele vastava koolivõrgu kujunemist. • Uus mudel töötati välja koostöös üleriigiliste omavalitsusliitudega. • Tegemist on ühe olulisema üldhariduskoole puudutava muutusega viimase kümne aasta jooksul.

15. Uus rahastamismudel emotsioonide kütkes!

16. Mudel jaotab kuluvajaduse kaheks: • Seadustest tulenevad üldised kohustuslikud miinimumkulud, mida kool peab katma (nt palgaalam-määrad, klassijuhataja lisatasu miinimummääras jne) 22% palga alammäärade kasvu puhul 92% haridustoetuse palgavahenditest • Kulud, mille tegemise üle otsustakse kohapeal lähtuvalt olukorrast ja vajadustest (nt rakendada tugisüsteeme, näiteks pakkuda parandusõpet, maksta õpetajale kõrgemat palka või klassijuhatajale kõrgemat lisatasu). 22% palga alammäärade kasvu puhul “lõtk” 8% haridustoetuse palgavahenditest

17. Kohustuslike kulude kujunemine • Kohustuslikud pedagoogide palgavahendite kulud (kooliastme baasmaksumus) kujunevadkolme komponendi kaudu: • Pedagoogi palga alammäär (2008 10 077.-) • Pedagoogi koormusnorm (21) • Tunnijaotusplaan (erineb kooliastmeti)

18. Pea- ja lisaraha • Pearaha eraldatakse iga õpilase eest vastavalt kooliastmele. • Lisaraha eraldatakse väike- või täisklassi täitmata kohtade eest I-III kooliastmes. • Pea- ja lisaraha kokku peavad tagama klassi õpetamiseks vajaminevad palgavahendid (baasmaksumuse) vastavas kooliastmes. • Lisaraha eraldamisel on terve rida tingimusi ja piiranguid Näiteks ei saa lisaraha üle 1600 õpilasega KOV-d, gümnaasiumiastmed, liiga väikese õpilaste arvuga klassikomplektid.

19. Klassi õppekulude katminepea- ja lisarahaga • Uue mudeli kohaselt on kooli tavaklassi rahastamine tagatud järgmise õpilaste arvu olemasolu korral: • I-II kooliastmes (1.-6. klass) alates 6 õpilast (liit)klassis keskmiselt; • III kooliastmes (7.-9. klass) alates 10 õpilast klassis keskmiselt (+juhul kui madalamatest kooliastmetest on peale tulemas piisaval arvul õpilasi); • gümnaasiumiastmes (10.-12. klass) alates 21 õpilast klassis keskmiselt.

20. Erinevad kulukriteeriumid • Liitklasside moodustamine ja nende rahastamine • HEV õppe vajaduste arvestamine • Eesti keele õppe täiendav rahastamine • Koolijuhtimise ja klassijuhatamise arvestamine • Väikekoolide lisavajaduste arvestamine • Põhikooli III astme jätkusuutlikkuse arvestamine • Regionaalse eriolukorra arvestamine • Ühtse juhtimise all olevate koolide arvestamine

21. Rahastamise mõju koolivõrgule • Mudel toetab kokkulepitud kriteeriumidele vastavaid koole: • klassi õpilaste arvu alampiirid kooliastmeti; • III kooliastme jätkusuutlikkuse kriteeriumid; • eriolukorda sattumise kriteeriumid; • Mudel arvestab olemasoleva koolivõrgu kuluvajadusega: • ühe kooli kuluvajadus on väiksem kui mitme kooli kuluvajadus → “tegin koolivõrgu korda, nüüd sain riigilt pügada”

22. Mis saab peale rakendamist? • Koostöös sihtrühmadega jätkatakse rahastamissüsteemi edasiarendamist ja täiustamist: • Kvaliteedikriteeriumide (s.h. õppesuundade) arvestamine; • HEV-õppe rahastamise täiustamine; • Tugisüsteemide rahastamine; • Vanglaõppe rahastamine; • Õpetaja tasustatavate rollide täpsustamine; • KOV-de vahelise arvlemise problemaatika; • Gümnaasiumiastme lahutamise ja eraldi rahastamise problemaatika.

23. Näiteid koostöö teemadest: • Koolivõrgu planeerimine (maakondlik tasand) • Investeeringute kavandamine (KOIT, KATA) • Ühisasutuste moodustamine • Arvlemine (“koostöö proovikivi”) • Õpetajate/tugiteenuste ühine rakendamine • Õpilaste toitlustamine (“meie ja nende lapsed”) • Koolitranspordi korraldamine ühiselt (transpordikeskused) • Maakondlike ühisürituste korraldamine • Täiendavate klassikomplektide avamine (“tõmban kõik su õpilased endale”)

24. Lõpetuseks Haridussüsteemi toimimise ja arendamise eelduseks on kõigi selles süsteemis osalevate institutsioonide hea koostöö ja panustamine ühiste eesmärkide saavutamiseks. TÄNAME TÄHELEPANU EEST! Riho.Raave@hm.ee 7 350 318 Priit.Laanoja@hm.ee 7 350 147