1 / 41

Kohalike tegevusgruppide

Kohalike tegevusgruppide strateegiate põhine visioon Eesti maaelu arengust: Leader-meetme rakendamine kohalike tegevusgruppide poolt (2009–2011 I kvartal) (territoriaalne analüüs). Veiko Sepp www.geomedia.ee Tallinn 06.10.2011. Uuringu ülesanded.

shino
Download Presentation

Kohalike tegevusgruppide

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kohalike tegevusgruppide strateegiate põhine visioon Eesti maaelu arengust: Leader-meetme rakendamine kohalike tegevusgruppide poolt (2009–2011 I kvartal) (territoriaalne analüüs) Veiko Sepp www.geomedia.ee Tallinn 06.10.2011

  2. Uuringu ülesanded • Hinnata Leader tegevusgruppide kohaliku arengu strateegiate erisusi, sisemist kooskõla ja asjakohasust seoses piirkondlike arenguvajadustega. • Hinnata Leader meetme sotsiaalse mõju ulatust. • Hinnata Leader toetuste territoriaalse jaotuse erisusi tegevusgruppide lõikes ning kooskõla ja seoseid muu arendustegevuse ja piirkondliku arengu tasemega. • Hinnata Leader meetme rakendamise kooskõla ääremaaliste valdade arenguvajadustega ning tuua välja teisi meetme rakendamise tulemuslikkust mõjutavaid tegureid.

  3. LEADER tegevusgruppide strateegiate visiooniväidete kooskõla MAK telgede eesmärgipüstitusega

  4. LEADER tegevusgruppide strateegiate visiooniväidete kooskõla MAK 3. telje põhiteemadega

  5. MAK 1. telje meetmetega kooskõlaliste meetmete sisalduvus LEADER tegevusgruppide strateegiates

  6. MAK 3. telje meetmetega kooskõlaliste meetmete sisalduvus LEADER tegevusgruppide strateegiates

  7. Strateegiate sisemine ja välimine kooskõla • Konkreetse fookusega (sh fookus MAKist välja) ja hajusaid strateegiaid • Strateegia visioonide tugev kooskõla MAK eesmärkidega • Sisemine kooskõla on temaatiline, arenguruumi põhjuslike seoste loomisel • Meetmeid on töö käigus „avardatud“ • Metodoloogiline ja mõisteline mitmekesisus • Seoseid strateegiate sisu ning piirkonna sotsiaal-majandusliku arengu ja maamajanduse iseloomu vahel ning vahel ei ilmnenud

  8. LEADER tegevusgruppide liikmete liitumise aasta

  9. LEADER tegevusgruppidest lahkunud liikmete lahkumisaeg

  10. LEADER tegevusgruppide liikmeskonna arvukus

  11. LEADER tegevusgrupi liikmete ja lahkujate jaotus tegevusvormi alusel

  12. LEADER tegevusgruppide praeguste ja endiste liikmete põhitegevusalad

  13. LEADER tegevusgrupi liikmete valdkondlik jaotus

  14. LEADER tegevusgruppide liikmete valdkondlik jaotus

  15. LEADER tegevusgrupi liikmete arv SI teemaplaneeringu kantide lõikes

  16. LEADER tegvusgruppidele esitatud projektitoetuse taotluste arvu jaotus aastate lõikes

  17. LEADER tegvusgruppidele esitatud projektitoetuse taotluste arv

  18. Esitatud projektitaotluste jaotus taotleja tegevusvormi alusel LEADER tegevusgruppides

  19. Esitatud projektitaotluste jaotus taotleja tegevusvormi alusel LEADER tegevusgruppides

  20. LEADER projektitoetuste taotlusi esitanud organisatsioonide jaotus tegevusgruppides

  21. LEADER projektitoetuste taotlusi esitanud tegevusgrupi liikmete osakaal

  22. Toetusi saanud organisatsioonid tegevusvormi alusel

  23. LEADER projektitoetusi saanud organisatsioonide arv tegevusgruppides

  24. LEADER toetusi saanud organisatsioonide arv SI teemaplaneeringu kantide lõikes

  25. LEADER meetme rakendamise sotsiaalne mõju • Keskmiselt suudavad LEADER tegevusgrupid haarata 4-5% majandusüksustest ning iga 1000 elaniku kohta on üks LEADER tegevusgruppi kuuluv organisatsioon • Keskmiselt on piirkondades esitatud tegevusgruppidele esitanud taotlusi 7-9% piirkonna majandusüksustest • Keskmiselt iga 20 majandusüksus on saanud projektitoetusi

  26. LEADER tegevusgruppide praeguste ja endiste liikmete arv majandusüksuste ja elanike kohta

  27. LEADER projektitoetuste taotlejate arv majandusüksuste ja elanike kohta

  28. LEADER projektitoetuste saajate arv majandusüksuste ja elanike kohta

  29. LEADER meetme määratud toetuste maht 2008 (IV kvartal) - 2011 (I kvartal)

  30. LEADER meetme projektitoetuste maht LEADER tegevuspiirkonna KOV-üksustes paiknevatele organisatsioonidele, 2008-2011 I kvartal

  31. LEADER meetme projektitoetuste maht elaniku kohta eurodes KOV-üksustes paiknevatele organisatsioonidele, 2008-2011 I kvartal

  32. Määratud LEADER projektitoetuste saajate asukoht SI teemplaneeringu kanditüüpide lõikes

  33. LEADER projektitoetuste jaotus 1. ja 3. telje vahel tegevusgruppide lõikes

  34. LEADER meetme projektitoetuste jaotus tegevusgruppides MAK meetme koodi rühmade lõikes

  35. MAK Meetme 3.2 ja LEADER meetme projektitoetused MAK koodiga 321 ja 323 LEADER piirkonna elaniku kohta maakondades

  36. Projektitoetuste territoriaalne iseloom • LEADER meetme toetuste territoriaalset jaotust iseloomustavad olulised erinevused kõigil territoriaalsetel tasanditel nii toetuste absoluutse ja suhtelise mahu kui ka valdkondliku (meetmete) jaotuse poolest. • LEADER projektitoetuse territoriaalse jaotuse üldtendents on, et rohkem toetusi saavad kesisema KOV-võimekuse ja majandusarenguga vallad, samuti ääremaalised ja ääremaastumise riskiga vallad. • Madal kohaliku elanikkonna heaolu piirab kogukonna edukust LEADER toetuste taotlemisel. • Korrelatiivsed seosed LEADER meetme projektitoetuste suhteliste mahtude ning kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvekulude vahel lähedastes valdkondades puuduvad.

  37. 4 ääremaalise valla juhtumid • sotsiaal-majanduslikult edukas (Geomedia võimekuse indeksi komponentide väärtuste põhjal) ja keskmisest enam Leader toetusi saanud vald – Vihula vald; • sotsiaal-majanduslikult edukas ja keskmisest vähem Leader toetusi saanud vald – Ambla vald; • sotsiaal-majanduslikult vähemedukas ja keskmisest vähem Leader toetusi saanud vald – Ahja vald; • sotsiaal-majanduslikult vähemedukas ja keskmisest rohkem Leader toetusi saanud vald – Meremäe vald.

  38. Valla arengukavad • Avar sisu, vabatahtlikud ülesanded • Külaelu arendamine • Fondide rahastamine (Ambla, Vihula), PRIA (Ahja)

  39. Kohalik toetuspoliitika • Kohalik omaalgatus – Ambla, Vihula, Meremäe • Ettevõtlustoetused - Ambla • Kohalike toetuste maht olulisem – Ambla • LEADER toetuste maht olulisem – Vihula, Meremäe, Ahja

  40. LEADER aktiivsuse tegureid • Ühismajandite reorganiseerumise laad ja tulemused • Valla roll kultuuri ja külaelu edendamisel • MTÜ olemasolu ja tugevus • Traditsiooniline põllumajandusettevõtlus

  41. Kokkuvõte • Regionaalselt tasakaalustav mõju meetmel • Külade/kantide vaheliste erisuste suurenemine • Ettevõtete kaasamise ja toetamise mahajäämus algfaasis – hilisem aktiveerumine • Olemasolevatele eestvedajatele uute võimaluste andmine – teadmised, koostöö (sh üle maakonnapiiri) • Sektorite vaheline suhtlus (KOV, MTÜ, põllumajandusettevõtjad, turismiettevõtjad) • Kuidas jõuda „tavalise maainimeseni“? • Projektide enesekesksus vs. kandi/valla vaade arengule

More Related