Majutus- ja toitlustussektor MaSu tingimustes ja uue kasvu ootel.

1. Majutus- ja toitlustussektor MaSu tingimustes ja uue kasvu ootel. Feliks MägusEesti Hotellide ja Restoranide Liit, Nordic Hotels OÜ Juhatuse esimees Roosta, 26. august 2009

2. Majutus- ja toitlustussektor Eesti majanduses • Suhteliselt väike majandusharu; • Väga tööjõumahukas; • 2,4% tööjõukuludest (palk+sots.maks); • 3,5% hõivest – ca 23 000 töötajat; • 1,0% hõivest majutus – 6500 töötajat; • Madala lisandväärtuse ja selle kasvupotentsiaaliga; • 1,5% lisandväärtusest (SKT-st); • 0,4% kasumitest (4 kv keskmine); • Madal keskmine palk • Palk 64% keskmisest (kõige madalam). • Soomes 77% (ka kõige madalam) • Kaubanduslikult, regionaalselt ja sotsiaalselt positiivse mõjuga. • Siiski väga ekspordivõimeline;

3. Majutusteenus on turismi on oluline osa • Majutus ja toitlustus, rahvusvaheline transport , teenuste ja kaupade müük välismaalastele – turismieksport; • 17 615 000 000 krooni eest eksporditi turismiteenust 2008; • See on 32,4% teenuste ekspordist; • Turismitulud kokku moodustavad ligikaudu 10% SKT-st

4. Majutus on oluline turismi osa • 1,43 milj. ööbivat välisturisti (2008) • 0,944 milj. ööbivat siseturisti • Kokku 2,37 milj. ööbijat • Majutusteenuse müük 2 256 000 000 kr; • Välisturistide osakaal ööbimistes 64 %; • Välisturisti ööbimishind u 30% üle keskmise; • Majutuse eksport u. 1 805 000 000 kr; • 80% majutusest; • 3,3% kogu riigi teenuste ekspordist; • Ei sisalda importi! >>

5. Regionaal–sotsiaalne aspekt • 70% tubadest väljaspool Tallinna; • 50% tubadest Lääne- ja Lõuna-Eestis; • Pakub paljudele võimetekohast tööd väljaspool pealinna. • Vähese kvalifikatsiooniga töötajatele tööhõive pakkumine • Väga palju väike-ettevõtteid, suhteliselt lihtne ettevõtlusega alustada

6. Hotellid, restoranid, catering • ettevõtteidsektoriskokku1929 (ca 4% kõikidest Eesti ettevõtetest) • majutussektoris 959 ettevõtet (ca 2% kõikidest Eesti ettevõtetest) • Külastajate käsutuses on • 19 100 tuba • 43 300 voodikohta • EHRL-i liikmed esindavad kokku • - 39 % kogu tubade arvust, • - 57 % hotellitubadest • - 68 % Tallinna hotellitubadest • - 43 % kogu majutatute arvust • - 67,9 % Tallinnas majutatud turistidest • - 56,4 % välisturistidest

7. Viimased arengud I • 2005 – 2007 väga suur uute tubade juurdekasv (Tallinnas 23%, Eestis 23%) • 2009 lisandunud veel 300 tuba (aasta lõpus veel 50) • Ööbimiste arv langenud 2004. aasta tasemele; • Majutusettevõteteteenuseidkasutas 2009. aastaI poolaastal 922 000 turisti, mis on 13% vähemkuieelmiseaastasamalajal, • rohkem kui 500 000 välismaalast ööbis, peaaegu 60% • ÖöpäevmajutusettevõttesmaksisI poolaastal keskmiselt 449 krooni, misoli 47 krooni (9%) odavamkuieelmiseaasta I poolaastalningseitsekrooniodavamkui 2005. aasta I poolel • Ettevõtete müügitulud on vähenenud kuni 40%;

8. Viimased arengud II • Tulude oluline vähenemine on toonud kaasa tõsise likviidsuskriisi • Raskused maksude maksmisega, laenude teenindamise ja muude kohustuste täitmisega • Kasumite maht langenud üle tegevusalade keskmise (SA, 2008) -44% (majutus ja toitlustus) • Ebapiisavad vahendid investeeringuteks toodete kvaliteedi parandamisse ja töötajate koolitusse • Töötajate koondamine, palkade vähendamine, töötajate viimine osalisele koormusele • Sügis-talvised müügiprognoosid vägatagasihoidlikud • Pankrotid???

9. TÖÖHÕIVE MAJUTUS-JA TOITLUSTUSSEKTORIS • Tööhõive sektoris ebakindel: • Keskmine palk väike, nõutakse väga suurt paindlikkust ja mobiilsust, • tööjõud on väga voolav, (viimased 6 kuud stabiilsem) • palju on mitteametlikke töölepinguid, suureneb ümbrikupalkade osakaal • palgatakse oskusteta (odavamat) tööjõudu, • Suur sõltuvus sesoonsusest. • Hotellindusealast ettevalmistust aktsepteeritakse ka teistes sektorites, sest selles valdkonnas omandatakse palju ristoskusi. • Kehtib ka vastupidine: teistest sektoritest tulijatel on alal küllalt lihtne toime tulla – mitmed ametid ei nõua spetsiifilisi oskusi

10. SEKTORI HUVI KUTSEÕPPEASUTUSTE SUHTES • Järelkasvu saamine • Praktikabaaside pakkumine • hooajaliste töötajate saamine • Võimalus anda tagasisidet kutseõppeasutustele ja vastupidi • Koostöö kutsekvalifikatsiooni standardite kehtestamisel • Koostöö kutsevõistluste korraldamisel ja sektori maine tõstmisel

11. TÖÖVÄLJAVAATED • Statistikaameti andmetel on Eestis 2009.a I poolaastal kokku 1929majutus- ja toitlustusteenust pakkuvat ettevõtet, neis on hõivatud ca 22 000 inimest. • Teenindussektori taustaga inimeste osakaal töötute hulgas on suur • 16.augustil 2009 on Töötukassa kaudu pakkuda 59 turismisektori põhist töökohta.  • Uusi majutusasutusi lähiaastatel ei avata, seega ei looda ka uusi töökohti • Olemasolevaid töötajaid rakendatakse erinevates osakondades, • Panus pannakse pigem efektiivsuse tõstmisele, kui uute töötajate töölevõtmisele • Uue majanduskasvu järel võtab uute töökohtade loomine aega

12. TÖÖANDJATE OOTUSED TÖÖTAJATELE • Huvi antud valdkonna vastu • Õige suhtumine on kõige olulisem • Oskused on õpitavad • Kutse omandamine õppeasutuses ja kutsekvalifikatsioon on olulised • Õppimine annab lisaks oskustele reeglina ka harituse • Töötajad peavad olema paindlikud, valmis töötama erinevates osakondades ja paindliku graafiku järgi • Oluline on oskus ja tahe vastutada • Võõrkeelteoskused peaksid olema paremad

13. SOOVITUSED PRAKTIKANTIDELE Mis tööandjale tähtis: • Suhtumine • põhioskused, • tahe töötada • valmisolek õppimiseks • eelkõige huvi antud eriala vastu

14. Kokkuvõte • sektor on jätkusuutlik ja enamus ettevõtteid on kohandunud ning elab MaSu üle • Sektor pakub kindlasti tööhõivet ka edaspidi ning loob pikemas perspektiivis uusi töökohti • Koostöös ettevõtetega, liiduga ja õppeasutustega on võimalik sektorisse saada haritud töötajaid, kellega loome Eestist kõrge teeninduskultuuriga reisisihtkoha

15. TÄNAN Feliks Mägus