1 / 26

Kas kontserdisaali akustikat saab objektiivselt kirjeldada?

Kas kontserdisaali akustikat saab objektiivselt kirjeldada?. Jaan Ross Tartu Ülikool ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jaan.ross@ut.ee. Kontserdisaalide ajaloost:. teke seotud muusikaelu avalikustumisega alates 17. saj lõpust

judson
Download Presentation

Kas kontserdisaali akustikat saab objektiivselt kirjeldada?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kas kontserdisaali akustikat saab objektiivselt kirjeldada? Jaan Ross Tartu Ülikool ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jaan.ross@ut.ee

  2. Kontserdisaalide ajaloost: • teke seotud muusikaelu avalikustumisega alates 17. saj lõpust • esimene kontserdisaaliks projekteeritud hoone Londonis 1690. a • 19. saj tekivad kontserdisaalid kõikidesse suurematesse Euroopa linnadesse; nende mahutuvus küünib 1,5 kuni 2 tuh inimeseni

  3. Peterburi Filharmoonia suur saal (end Aadlikogu hoones, ehitatud 1834-39, kontserdisaalina kasutusel 1840. aastatest alates, mahutab üle 1,5 tuh inimese)

  4. Kontserdisaali akustikat puudutavad hinnangud olenevad: • helide kui võnkeprotsessi tulemusel tekkivate lainete levist, peegeldumisest ja neeldumisest ruumis (füüsikaline nähtus) • helide tajust inimese kuulmissüsteemi poolt (psühholoogiline nähtus) • inimeste subjektiivsetest eelistustest (esteetiline nähtus) Manfred R Schröder (1979), Music Perception in Concert Halls. Stockholm: Royal Swedish Academy of Music

  5. Miks on erinevate saalide akustikat üksteisega raske võrrelda? Sest saalid paiknevad ruumis (geograafiliselt) üksteisest kaugel ning sellest tulenevalt jäävad neist saadud muljed ka ajas eraldatuks.

  6. “Wallace C Sabine’il tuli [1895. a] lahendada väga konkreetne ülesanne. Äsja oli valminud üks Harvardi ülikooli auditooriume (Fogg Art Museum), mis pidi mahutama palju kuulajaid. Auditoorium oli projekteeritud antiikse amfiteatri kujust lähtudes, mis eeldati olevat hea akustikaga. Lisaks sellele ei erinenud uue auditooriumi kuju kuigi palju ühest teisest suuremast ülikooli auditooriumist (Sanders Theater), mida nii loengute pidamiseks kui ka kontserdipaigana loeti kõigiti sobivaks. [...] Olemasolevate teadmiste põhjal pidanuks uue auditooriumi akustika kujunema eeskujulikuks. Kõigi jahmatuseks jäi see aga nii viletsaks, et halvem ei saanud ollagi” [Paul E Sabine (1936), The beginnings of architectural acoustics. JASA 7, 242].

  7. Mida Sabine tegi? Kattis auditooriumis olevad istmed riidega, mille tulemusel järelkõla kestus (reverberatsiooniaeg) ruumis vähenes 5,6 sekundilt 2,2 sekundile.

  8. Sabine’i valem järelkõla kestuse (reverberatsiooniaja) arvutamiseks ruumis: T60 = 55,25 x V : cSα T60 – helirõhu taseme langus saalis 60 dB võrra V – saali ruumala (m3) c – heli levimise kiirus õhus (343 m/s) S – heli neeldumise pind (m2) saalis α– heli neeldumiskoefitsient

  9. Jõudnud seina, lae või põrandani, võib helilaine kas (1) peegelduda, (2) neelduda või (3) hajuda.http://www.acoustics.salford.ac.uk/acoustics_world/concert_hall_acoustics/(c) Bridget Shield, Trevor Cox 1999/2000

  10. Kajavaba ruum

  11. Järelkõla kestus eri tüüpi ruumides: • kajavaba ruum (olematu järelkõla) • tavaline elutuba (lühike järelkõla) • suur, kontserdisaali tüüpi ruum (keskmiselt pikk järelkõla) Kaht sorti helid: (1) haamrilöögid vastu telliskivi ja (2) valjusti loetud tekst. Helisalvestusi mängitakse õiget pidi ja tagurpidi. Teisel juhul on parem märgata erinevusi järelkõla kestuses.

  12. Näiteid järelkõla kestuse kohta (sekundites)http://en.wikipedia.org/wiki/Reverberation Üks ja seesama saal ei saa korraga ideaalselt sobida nii kõnelemiseks kui muusika tegemiseks.

  13. Optimaalseks hinnatud järelkõla kestus: • barokkmuusika jaoks 1,6 s • klassikalise muusika jaoks 1,8 s • romantilise muusika jaoks 2 s Leo L Beranek (1992), “Music, acoustics, and architecture”. The American Academy of Arts and Sciences Bulletin 45, 25-45

  14. Järelkõla mõnedes maailma tuntud ooperimajades [Leo Beranek (2004), Concert Halls and Opera Houses. New York: Springer, lk 624-625]

  15. Nn kingakarbi tüüpi saal: Estonia kontserdisaal Tallinnas

  16. Estonia kontserdisaali plaan

  17. Kingakarbi kujulise saali prototüüp: Viini Musikvereinsaal

  18. Vanemuise kontserdisaal Tartus pärast rekonstrueerimist kingakarbi kujuliseks

  19. Teised tegurid (peale järelkõla), mis mõjutavad saali akustikat: • otseheli ja selle esimese peegelduse vaheline ajaline erinevus (sõltub heli peegeldava pinna lähedusest kuulajale) • helide segunemine (sõltub ebaühtlaste pindade, nt kipsornamentika olemasolust) • kummassegi kõrva jõudvate helide vaheline erinevus (seina ääres võib olla parem istuda kui saali keskel) • varase ja hilise järelkõla vaheline tasakaal (pole hea istuda orkestrile liiga lähedal) Leo L Beranek (1992), viidatud artikkel

  20. Ruudukujuline saal: Amsterdami Concertgebouw

  21. Berliini Filharmoonia nn viinamäe tüüpi saalhttp://www.acoustics.salford.ac.uk/acoustics_world/concert_hall_acoustics/(c) Bridget Shield, Trevor Cox 1999/2000

  22. Finlandia-talo Helsingis, 1700 kohta, ehitatud 1967-71, arhitekt Alvar Aalto

  23. Lõpetuseks: • eksperimendid saali kujuga alates 20. saj teisest poolest • saalide akustikat on hinnatud peamiselt publiku seisukohast; muusika esitaja(te) hoiakud võivad olla erinevad • seaduspärasused kehtivad saalide kohta, kus ei kasutata võimendust

More Related