290 likes | 925 Views
MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED. 3. TUND Kergem on haiguse eest hoiduda kui haigust arstida. Eesti vanasõna. Õppesisu. Oskab kirjeldada, kuidas hoida ära levinumaid nakkus-ja mittenakkushaigusi. Selgitab ja toob näiteid, kuidas haigusi ravitakse meditsiiniliste ja rahvameditsiini vahenditega.
E N D
MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED 3. TUND Kergem on haiguse eest hoiduda kui haigust arstida. Eesti vanasõna
Õppesisu • Oskab kirjeldada, kuidas hoida ära levinumaid nakkus-ja mittenakkushaigusi. • Selgitab ja toob näiteid, kuidas haigusi ravitakse meditsiiniliste ja rahvameditsiini vahenditega.
Õpitulemused • Selgitab levinumate nakkus- ja mittenakkushaiguste ravimist meditsiiniliste ja rahvameditsiini vahenditega ning toob selle kohta näiteid.
Enamlevinumad nakkushaigused (järg) AIDS Haigestumise esimesed teated maailmas ulatuvad aastasse 1959, kui Kongos suri üks mees tundmatusse haigusesse. Aastaid hiljem tehti kindlaks, et too mees suri HIV- nakkusesse. 1982. aastal hakati haigust nimetama aidsiks.
Aidsi põhjustab HI-viirus (HIV), mis elab inimese organismis, ainult teatud kehavedelikes, nagu veri, sperma, tupevedelik ja rinnapiim. Selleks, et HIV-nakkus leviks, peab üks nendest kehavedelikest sattuma HI-viirusega nakatunud inimeselt terve inimese vereringesse. Kuna HIV-nakkus levib vere kaudu, on näiteks tätoveerimine seotud riskiga.
Peamiselt nakatutakse siiski narkootikume süstides ning sugulisel teel. HI-viirus on nõrk viirus selles mõttes, et väliskeskkonnas hävib ta ruttu. Seetõttu ei levi HIV-nakkus näiteks köhimise, nuuskamise või higistamise kaudu ega ka viiruskandja toidunõudega. http://3.bp.blogspot.com/_cUuIMoP_aeE/SxTThUKro0I/AAAAAAAACAM/FLQ-hjLxcy0/s1600/AIDS.jpg
Kui HI-viiruse kandjal areneb välja aids, ei suuda organism enam haigusega võidelda. Kehas olev viirus on tugevasti kahjustanud immuunsüsteemi ja seetõttu muutuvad teised haigused eluohtlikuks. Paljudel inimestel, kellel on HIV-nakkus, ei ilmne aastate jooksul mingeid haiguse tunnuseid. Mõnedel võivad juba paar nädalat pärast nakatumist tekkida ägedale viirushaigusele iseloomulikud nähud: tõuseb kehatemperatuur, kurk valutab, tekib väsimus : HIV-nakkus tehakse kindlaks veretestiga.
Nakkushaigustest hoidumine • Hoia puhtust. • Väldi gripiperioodil rahvarohkeid üritusi. • Puutudes kokku nakkushaigusega, võta tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud. • Tugevda organismi sportides. • Tugevda organismi õigesti toitudes. • Riietu vastavalt ilmastikule. http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR5dBkQkJwMLWMsL-_FSeGEmXGomiiiHg06xZQjucjIorKdE3Z4
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/uus_gripp/pese_kasi.JPGhttp://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/uus_gripp/pese_kasi.JPG
Mittenakkuslikke haigusi kutsuvad esile • riskitegurid, milleks on ohtlik elukeskkond, vähene kehaline aktiivsus, suitsetamine, liiga varajane ja liigne alkoholitarbimine, vale toitumine, ületöötamine, ebapiisav uni, pärilikud haigused. • eluviis ehk inimese igapäevased ja harjumuseks kujunenud tegevused Riskitegureid arvestades ja eluviisi tervislikumaks muutes on võimalik hoiduda haigestumisest ja pikendada eluiga.
Enamlevinud mittenakkuslikud haigused • VERERINGEELUNDITE HAIGUSED Hõlmavad südame ja aju veresooni. Nende haiguste puhul on häiritud kas südamelihase või aju varustamine verega. Vereringehaigused arenevad pikaajalise ebatervisliku eluviisi tulemusel. Nende haiguste kujunemist soodustavad riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline tegevus, liigne rasvane ja soolane toit, pidev vaimse töö pinge, stress.
Südame ja vereringe tervise heaks tuleb mõõdukalt sportida, olla mittesuitsetaja, toituda mitmekülgselt ning magada piisavalt. http://www.explania.com/en/channels/health/detail/what-is-cholesterol http://mudelid.5dvision.ee/index.htm http://t3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQd4JEhI9mY8-yWkfS5LySz5vIpPI2FsQuKNRirZ1u6JMLUt3BXbA
KASVAJA On haiguslik rakkude kiire paljunemine. Kasvajad jaotatakse hea- ja pahaloomulisteks. Healoomulised kasvajad arenevad aeglaselt ega levi ümbritsevatesse kudedesse. Pahaloomulisi kasvajaid nimetatakse sageli ka vähiks. Pahaloomuline kasvaja areneb kiiresti, tungides naaberkudedesse ja hävitades neid.
Vähi ennetamiseks • on hea olla mittesuitsetaja ja vältida tubakasuitsus viibimist, • on hea olla füüsiliselt aktiivne, • tuleb toituda tervislikult ja regulaarselt, • piirata rasvaste toitude söömist, • süüa kiudaineterikast juur- ja puuvilja ning teraviljatooteid, • hoiduda ülemäärasest päevitamisest ja kasutada päevitamisel kaitsekreeme, • vältida magamatust ja vaimset üleväsimust, • ei tohi täiskasvanud liialdada alkohoolsete jookidega ja lapsed ei tohi neid üldse juua.
http://www.cancer.ee/static/images/pilt_14.jpg http://t2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSL7YBykKhU0bcSeTr22FFH2RyDT-PXq7s8V1tRB0f9fxZJZ8NMBw
(lapseea)SUHKRUTÕBI EHK DIABEET On haigus, mis on tingitud insuliini (ainevahetust reguleeriv hormoon, mis vähendab veresuhkru sisaldust) puudusest organismis. Sellest tulenevalt tõuseb organismis veresuhkru hulk ja seda hakatakse neerude kaudu välja viima. Haigusel on pärilik eelsoodumus. Haiguse teket võivad soodustada ka viirushaigused ja vale toitumine. Haigustunnusteks on tugev janutunne, sage ja rohke joomine ning urineerimine.
Diabeetik, keda tabab haigushoog, vajab kiiresti abi. Abita võib kaduda teadvus ja kujuneda üliraske seisund. Suhkrutõbe põdev laps peaks haigusest teavitama oma sõpru ja selgitama neile, kuidas teda vajadusel abistada.
ÜLITUNDLIKKUS EHK ALLERGIA Selle all mõistetakse organismi reageerimist mingile välisele või organismi sattunud ainele. Aineid, mis allergiat esile kutsuvad, kutsutakse allergeenideks. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid nähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Näiteks heintaimede õietolm võib suvel panna silmad vett jooksma ja muuta silmad valguse suhtes tundlikuks. Allergia omapäraks on see, et väga väike aine hulk võib vallandada väga tugevad nähud. http://www.saninforma.it/immagini/allergpollini.jpg
Enamlevinud allergeenid on: • elamutolm, • õietolm ja toataimed, • toiduained- muna, apelsin, piim jm, • loomade karvad, • nõelavate putukate mürk, • mitmesugused ained- näiteks ravimid, • kodukeemiatooted, • kosmeetikavahendid, • nikkel, mida sisaldavad näiteks ehted. http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRfv6v8ZVmvtOpEFGW25p745IqIa_OYBR3DK1uEYLpM_-izuzm-
Alergeenid http://t2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcTVxlbGioubL6QzfU6dN6OicGvhqujSngLAc9lQzSJSQlq1BPCo
http://t3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSd_LxoJmzJbxnKueqaNoiaUA7UuAJhBejaTPmlwsZQ9oEtvZtfhttp://t3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSd_LxoJmzJbxnKueqaNoiaUA7UuAJhBejaTPmlwsZQ9oEtvZtf http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSXbiwbPHmq6Haa9gTWjyfnA6UG5-CMp9QwIdi1x75hD4AE4xr_3Q http://t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRDia_2FPr2bZ5iPvYRGlzQswMX1hOWbIs3qy-7-PXcidBCvY38 http://t3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcS5iaZYL6sN4PPKIEup-tedF0lK5QPEh-rbAxbzeAPNPXWcUMNB
Ülitundlikkus avaldub enamasti kipitus- ja sügelustundena ninas. Ninast võib tulla vedelat eritist või tursuda limaskest. Seetõttu on hingamine takistatud, iseloomulikud on ka aevastushood. Silmad võivad olla valguskartlikud, esineb pisaravoolu, hõõrumis- ja kipitustunnet, punetust või isegi silmalaugude põletikku. http://t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQZmDKrVUI2fenmt1rdr6pUu1GKQ5UzF2c8SC6P8zH9hf-NYqyk
Inimene, kes teab, milliste ainete suhtes tal on allergia, saab ebameeldiva tunde tekkimist vältida. Selleks tuleb hoiduda neist piirkondadest, kus taimed õitsevad ja vältida vastavate toataimede kasvatamist. Allergikul tuleb loobuda lemmiklooma pidamisest. Toiduallergiaga inimene ei saa süüa allergiat tekitavaid toite. Ka peab allergiline inimene vältima kõiki muid aineid, sealhulgas metallehteid, mida organism ei talu
Allergeeni, mis allergiat põhjustab, pole lihtne välja selgitada. Olulised on siinjuures haige enda ja tema pereliikmete tähelepanekud. Kus, millal, millega kokku puutudes, milliseid toite süües, millisel aastaajal jne allergianähud ilmnevad? Sageli annab selgust alles patsiendi pikemaaegne jälgimine või päevikupidamine. Allergiat diagnoosib arst, kes vajadusel määrab allergeeni väljaselgitamiseks uuringud ja ravimid
Mittenakkuslikest haigustest hoidumine • Spordi mõõdukalt. • Toitu tervislikult. • Hoidu kokkupuutest allergiat tekitavate ainetega. • Väldi viibimist tubakasuitsuses keskkonnas.
KODUNE ÜLESANNE Joonista sagedasemaid allergia tekitajaid. Tee mõttekaart . ALLERGIA TEKITAJAD
KASUTATUD KIRJANDUS • K. Lepik “Tervist, tervis” 5. klassi inimeseõpetuse õpik • K. Lepik “Tervist, tervis” 5. klassi inimeseõpetuse töövihik 3.http://3.bp.blogspot.com/_cUuIMoP_aeE/SxTThUKro0I/AAAAAAAACAM/FLQ-hjLxcy0/s1600/AIDS.jpg 4. http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR5dBkQkJwMLWMsL-_FSeGEmXGomiiiHg06xZQjucjIorKdE3Z4