1 / 40

MAKROEVOLUTSIOONILISED MUUTUSED

MAKROEVOLUTSIOONILISED MUUTUSED. Koostas Kersti Veskimets. Makroevolutsiooniks nim. liigist kõrgemate organismirühmade teket ja arengut. Organismirühm = takson: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik. Karl Linne Kõik loomahõimkonnad olid tekkinud juba 500 milj. a. tagasi.

katima
Download Presentation

MAKROEVOLUTSIOONILISED MUUTUSED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MAKROEVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Koostas Kersti Veskimets

  2. Makroevolutsiooniks nim. liigist kõrgemate organismirühmade teket ja arengut. Organismirühm = takson: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik. Karl Linne Kõik loomahõimkonnad olid tekkinud juba 500 milj. a. tagasi. Viimane taimehõimkond tekkis 100 milj. a. tagasi.

  3. Milline on inimese kuuluvus? Riik – Hõimkond – Klass – Selts – Sugukond – Perekond – Liik -

  4. Eristatakse 3 tüüpi makroevolutsiooni 1. Evolutsiooniline täiustumine ehk progress on uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Näited: Eeltuumsetest arenesid….? Ainuraksetest …? Selgrootutest …? Paljunemises …?

  5. Endosümbioos - umbes 2 miljardit a. tagasi. Mitokonder Tekib tuuma-membraan, ER Membraan sopistub Kelle rakk? Neelab aeroobset bakterit DNA Tsüanobakter sukeldub Kelle rakk?

  6. Vahevormiks hulkraksete tekkel olid kolooniad Volvox' i kolooniad http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.znanje.org/i/i22/02iv06/02iv0627/volvox.jpg

  7. Merituplane - kõige algelisem keelikloom (selgroogne). Tema vastne ujub, hiljem kinnitub põhjale. http://www.infoescola.com/biologia/classe-ascidiacea-ascidias

  8. Väheneb sõltuvus veest http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://mylifethinking.com/life/wp-content/gallery/horse_giving_birth/20-06.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://dnr.wi.gov/org/caer/ce/eek/critter/reptile/images/turtleHatching.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons

  9. Veetaimedest kujunesid…? Veeloomadest kujunesid ..? Otsaju …? Instinktidest …? Kõik need muutused on toimunud järkjärgult, vahevormide kaudu. Tulemus: *väheneb sõltuvus keskkonnast *võimaldab asustada uusi elupaiku *võimaldab edasist arengut

  10. Hobuslaste evolutsioon on väga hästi teada: väikestest käppadega metsaloomadest said metsade taandumisel rohtlates sobivamate kapjadega kõrged loomad. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://scepticon.files. wordpress.com/2009/02/horseevolution.gif

  11. 2. Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued, täiustunud omadused) lahknemine paljudeks liikideks. Toimub tänu kohastumustele erinevateskeskkondades. Päristuumsete lahknemine …kelleks? Selgroogsete lahknemine …kelleks? Õistaimede lahknemine …? Putukate lahknemine …? Imetajate lahknemine …?

  12. Koerlaste lahknemine

  13. Divergentsi ulatus sõltub: 1. Uue organismitüübi arenguvõimelisusest 2. Elupaikade mitmekesisusest Uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme. Näited: Vetikate levik vees tekitas ... Taimede levik maismaale tekitas … Lülijalgsete levik maismaale… Õistaimede levik…

  14. Putukaliike on üle ühe miljoni Mis on nende ehitusplaanis ja eluviisis nii head? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.istockphoto.com/file_thumbview_approve/4393784/2/istockphoto_4393784-insects.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.nhm.ac.uk/resources-rx/images/specimen-tray-of-insects-370_19569_2.jpg

  15. Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes. Näiteks kala, vaala ja hülge kehakuju, jäsemete kuju. Analoogilised elundid – väliselt sarnased, kuid erinevat päritolu. (liblika ja linnu tiib) Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele.

  16. Kuidas tekivad makroevolutsioonilised muutused? Peavad tekkima uued geenid. Uute geenide teke algab sageli geenikordistumisega, järgneb mõni mutatsioon. Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub. Näiteks HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju, kuid nende arv on muutunud. Nende teket suunab ikka LOOUSLIK VALIK. Geenide evolutsioon 7 min

  17. HOX-geenide mõjupiirkonnad äädikakärbsel, hiirel ja inimesel http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.christs.cam.ac.uk/darwin200/imgs/content/casestudies_hox.jpg

  18. Hox geenide avaldumine kärbsel ja hiirel

  19. Lootelises arengus käivituvad geenid erineval ajal.D9 geen avaldub esimesena ja töötab kuni jäse on välja kujunenud. Teised geenid avalduvad järkjärgult hiljem.Kui üks geen välja lülitada, muutub jäseme ehitus. HOX-geenide avaldumine hiire jäsemete kujunemisel

  20. Globiini geenid on tekkinud duplikatsioonide tagajärjel

  21. “Inimlikkuse” geen Genoomi piirkond, mis on imetajatel konserveerunud, kuid erineb oluliselt inimesel võrreldes inimahviga HAR1 regioon(human accelerated region) 20. romo-soomis 106 bp. Inimese ja shimpansi erinevus selles on 18 mutatsiooni Shimpansi ja kana erinevus selles on 2 mutatsiooni. kuigi need lahknesid 300 milj. a. tagasi. HAR1F kodeerib väikest RNA’d ja ekspresseerub arenevas ajus. (neokorteksis, migreeruvates neuronites)

  22. 3. Väljasuremine Peamine põhjus: kliima muutub. Praegusel hetkel: inimene Suurem risk on: *suurtel, aeglaselt sigivatel loomadel *spetsiifiliselt toitujatel *tipptarbijatel *rändajatel Tooge näiteid!

  23. Väliasuremislained: Vanaaegkonnas ordoviitsiumis (440 milj. a.) Vana-aegkonna lõpus (250 miljonit a.) Kesk-aegkonna lõpus (65 miljonit a.) Jääajad viimase miljoni aasta jooksul. Viimsed 50 000 aastat - INIMENE: Nimetage 20 põhjust, miks inimene on põhjustanud massilise väljasuremise:

  24. Euroopas on kadunud: tarvas, viiksjänes, hallvaal Euroopas halvimas olukorras: • Ibeeria ilves • Baieri uruhiir • Vahemere munkhüljes • Polaarrebane • Lendorav • Euroopa naarits http://www.hullumaja.com/?pg=main&i=40650

  25. http://www.google.ee/images?um=1&hl=et&biw=1014&bih=587&tbs=isch:1&sa=1&q=euroopa+naaritshttp://www.google.ee/images?um=1&hl=et&biw=1014&bih=587&tbs=isch:1&sa=1&q=euroopa+naarits http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOLs.jpg

  26. Käpalised on hävimisohus elupaikade kadumise tõttu http://bio.edu.ee/taimed

  27. Miks kaovad ebapärlikarp ja kõre? http://lemill.net/content/exercises/tooleht-punane-raamat/view http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://lemill.net/content/pieces/ebaparlikarp/image_large

  28. Näiteid inimese poolt põhjustatud väljasurnud organismidest:Hiidkänguru Geniornis võrrelduna kaasuariga http://reptilis.net/wordpress/wp-content/uploads/2009/05/megalania.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Procoptodon_goliah.jpg

  29. Hiid-nokkloom elas 2 miljonit kuni 11 000 aastat tagasi. 1 m pikkune sõi termiite, mesilasi. http://blogs.crikey.com.au/firstblog/files/2008/10/sheepchidna.jpg

  30. Diprotodon – vombatilaadne, kaalus 2,5 tonni • 1,8 meetri kõrgune ja • 3,5 meetri pikkune. http://www.theage.com.au/ffximage/2006/08/12/ice_age_monster1_wideweb__470x357,0.jpg

  31. Kukkurhunt (kuni 1,8m) – võib-olla on veel Tasmaanias? Viimati nähti 1940. a.

  32. Lõuna-Ameerikas kadus hiigellaisik (6 m) ... http://muqui.files.wordpress.com/2009/01/megatherium_hzoom.jpg

  33. Hiidvöölane - glyptodont http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Glyptodon_Asper.JPG

  34. Teratornis - raisakotkas http://farm2.static.flickr.com/1301/699750340_e5d88a64a1.jpg

  35. Ka Euraasias hävitati mitmed suurimetajad: hiidhirved ... http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Megaloceros.jpg

  36. Karvane ninasarvik jmt. on hävitatud inimese poolt, elasid Euraasias http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Wooly_rhinoceros.jpg

  37. mammutid jne. http://commons.wikimedia.org/wiki/Mammuth

  38. Lähemast minevikust: • VII saj. jõudsid esimesed polüneeslased Uus-Meremaale ja sõid pikapeale kõik moad ära. 1642.a., kui eurooplased tulid, ei olnud enam ühtegi 24 liigist. http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&search=giant+moa

  39. Ameerika piisoneid oli 70 miljonit. Eurooplased tulid ja lihtsalt hävitasid oma lõbuks. Säilisid ainult mõned…Nüüd on paljude jõupingutuste tulemusel olemas elujõuline populatsioon. http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&limit=20&offset=20&ns0=1&ns6=1&ns12=1&ns14=1&ns100=1&redirs=1&search=american+bison

  40. Valge ja must ninasarvik - kas elusad fossiilid? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://latimesblogs.latimes.com http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://free-photo-download.info

More Related