Muutused tööturul Euroopa Liiduga liitumisel

1. Muutused tööturul Euroopa Liiduga liitumisel Kaia Philips, Ph.D Tartu Ülikooli majandusteaduskond Kaia.Philips@mtk.ut.ee

2. Ettekande eesmärk: • Kuidas Euroopa Liiduga ühinemine mõjutab Eesti tööturgu? • Millised grupid on liitumisest enim mõjutatud? • Millal erinevad mõjud võiksid avalduda Eesti tööturul?

3. Ettekande struktuur • Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid • Milline on oodatav tööjõu sisse- ja väljavoolu tase? Kuidas migratsiooniulatust prognoositakse? • Millised grupid on tööjõu vabast liikumisest enim mõjutatud? • Milline on oodatav tööjõu struktuur pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga?

4. Migratsioon • Migratsioon on tööjõu selline liikumine, mille korral töökoha muutusega kaasneb ka elukoha muutus ühest riigist teise. • Migratsioonina ei käsitleta pendelmigratsiooni (piiriülest migratsiooni), kus inimesed elavad ühes riigis ning käivad tööl teises riigis.

5. Tööjõu vaba liikumine • Tööjõu vaba liikumine – võimalus töötada EL liikmesriikide tööturgudel. Töötajaid ei tohi diskrimineerida rahvuse, usu, sooliste tunnuste jne baasil. • Üleminekuperiood 2+3+2 aastat

6. Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid • Demograafilised protsessid • Situatsioon tööturgudel • Palkade ja sissetulekute erinevused • Geograafiline asukoht • Migratsiooni traditsiooni ja võrgustike olemasolu • Kultuuri- ja keelebarjäärid • Etnilised ja poliitilised probleemid • Ootused jt tegurid

7. Demograafilised protsessid

8. Situatsioon tööturgudel

9. Sissetulekute erinevus

10. Peamised põhjused – SaarPoll 2003

11. Peamised takistused – SaarPoll 2003

12. Eestlased välismaal

13. Migratsiooni prognoosimise võimalused • Eelnevate kogemuste projekteerimine tulevikku • Erinevate migratsiooni mõjutegurite modelleerimine • Arvamusküsitlused ja eksperthinnangud

14. Seniste ühinemiste kogemused • Püütakse kasutada varasemate migratsioonivoogude kogemusi ning neid tulevikku prognoosida, eeldades, et minevikus kordunu leiab aset ka tulevikus • EL lõunalaienemine 1980ndatel (Portugal, Hispaania ja Kreeka): 1995. aastal oli teistes EL riikides 0,3-1,3% rahvastikust

15. Migratsiooni mõjutegurite modelleerimine • Analüüsitakse erinevaid migratsiooni mõjutavaid tegureid (makrotasandil) ja seeläbi hinnatakse erinevate riikide migratsioonipotentsiaali

16. Migratsiooni mõjutegurite modelleerimine

17. Migratsiooni mõjutegurite modelleerimine • Peamised muutujad mudelites: • Majandus: inimkapitali hulk, hõive • füüsilise kapitali hulk • välisinvesteeringud • sissetulek • Ühiskond: demograafiline struktuur • elustiil (tarbimine, hääletusõigus jpt) • sissetulekute jaotus • Poliitilised: poliitiline situatsioon • migratsioonipoliitika • Riikide vahelised seosed: • kultuurilised seosed • geograafilised seosed

18. Otsus migreeruda: • Migreerumisega kaasnevate kulude ja tulevaste tulude võrdlemine isiku tasandil • Palju erinevaid tegureid ja nende omavahelisi seoseid, mis mõjutavad migreerumisotsust.

19. Küsitlused, eksperthinnangud • Küsitakse inimestelt nende soovi migreeruda • Küsitakse ekspertidelt arvamust migratsiooniulatuse kohta • Saksamaal enne ühinemist soovis 35% migreeruda Ida-Saksamaalt, tegelik migratsioon oli 7%. • Eesti puhul on arvamusuuringud näidanud, et soovijate hulk on 2-14% • Ekspertide arvamused on väga varieeruvad

20. Muutused inimeste migreerumishinnangutes

21. Milline on oodatav migratsioonitase? • EL riigid vajavad täiendavat tööjõudu • EL tööturud vajavad teatud liiki spetsialiste-oskustöölisi • IT, meditsiinitöötajad jt spetsialistid • Ametnikud EL asutustes-organisatsioonides • Kasvavad võimalused projektipõhiseks migratsiooniks • EL tööturud vajavad teenindavasse sektorisse lihttöölisi • Avarduvad võimalused minna välismaale õppima

22. Kes on potentsiaalsed lahkujad? • Demograafilised tunnused • Noored vs vanemad • Sotsiaalmajanduslikud tunnused • Hõivatud vs töötud vs mitteaktiivsed • Kvalifitseeritud vs kvalifitseerimata tööjõud

23. Migreerumissoov sõltuvalt staatusest tööturul

24. Sissetulekute erinevused

25. Järeldused Eesti kohta • Massilist tööjõu väljavoolu ei prognoosita • Migratsioon on eelkõige lühiajaline • Peamine sihtriik – Soome • Suureneb kvalifitseeritud tööjõu liikumine • Mitteametlikult töötamine muutub ametlikuks • Kvalifitseeritud tööjõu defitsiidi tingimustes tuleb tööjõudu sisse vedada

26. Kirjandus (inglise keeles) • Boeri, T., Brücker, H. (2001). Eastern Enlargement and EU- Labour Markets: Perceptions, Challenges and Opportunities, IZA Discussion Paper No. 256 • Boeri, T, Brücker, H. (2001). The Impact of Eastern Enlargement on Employment and Labour Markets in the EU Member States. Commissioned by the Employment and Social Affaires DG of the EC. • Kunz, J. (2002).Labour Mobility and EU Enlargement – a Review of Current Trends and Debates, DWP. http://www.etuc.org/ETUI/Publications/DWP/02Kunz.pdf • Paas, T., Eamets, R., Masso, J., Rõõm, M. (2003); Labour market Flexibility and Migration in the Baltic States: Macro Evidences. University of Tartu, Faculty of Economics and Business Administration Working Paper Series No 16. • Straubhaar, T.(2001). Migration Policies and EU Enlargement, East-West Migration: Will It Be a Problem?, Intereconomics, July/August 2001, pp. 167-170. • The Free Movement of Workers in the Context of Enlargement, European Commission Information Note, 2001. http://europa.eu.int/comm/enlargement/docs/pdf/migration_enl.pdf

27. Kirjandus (eesti keeles): • Philips, K., Hinnosaar, M., Priinits, M., Võrk, A. (2003). Euroopa Liiduga ühinemise mõjud palkadele ja tööjõu vabale liikumisele. Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat, Tartu Ülikooli majandusteaduskond, Tartu, 108 lk. • Kallaste, E., Philips, K.(2003). Tööjõu vaba liikumine - probleem või võimalus Eestile? Riigikogu Toimetised 7/2003, lk 119-128. • Philips, K., Kallaste, E.(2003). Tööle EL liikmesriiki - lihtne või keeruline otsus? Sotsiaaltöö 4/2003, lk 7-9. • Eamets, R., Philips, K.(2003) Tööjõu vaba liikumine – kes läheb ja miks? Sotsiaaltöö 5/2003, lk 14-16. • Philips, K.,Priinits, M., Võrk, A.(2003) Migratsiooniga kaasnevad probleemid Euroopa Liidu idalaienemisel. XI teadus- ja koolituskonverentsi ettekanded-artiklid, Berlin, Tallinn, lk 377-384.