TOIMETULEKUÕPPEKAVA alusel õppevara koostamine

1. Epp Roon õppekava töörühma materjalide põhjal 17.03.09 Tartus TOIMETULEKUÕPPEKAVA alusel õppevara koostamine

2. IP õppekavade lähteülesanne Põhikooli riiklikus õppekavas sätestatu kohandatakse vastavalt intellektipuudega laste õpetamise spetsiifikale sh õppekava ülesehitus, läbivad teemad, ainevaldkonnad, õppeained, ainetevaheline integratsioon jms. Vaja on võimalikult täpselt kirjeldada laste võimeid, sotsiaalseid vajadusi, õppesisu iseärasusi, õpetuse ja kasvatuse spetsiifikat, konkretiseerides õpitulemusi ning ainetevahelisi integreerimise vajadusi ja võimalusi.

3. Psüühilise tegevuse arendamine ja korrigeerimine LÕK – kõnega lõimunud kaemuslik-kujundilisel tasandil TÕK – elementaarsel pertseptiivsel ja kaemuslik-kujundilisel tasandil HÕK – sensomotoorsel tasandil Õppe praktiline suunitlus. Toimingute jaotamine vajalikuks hulgaks osatoiminguteks. Koostegevuse, imiteerimise, näidiste ja instruktsioonide järgi ning iseseisva tegutsemise osakaal. Praktilise, materialiseeritud, tajudele toetuva ja verbaalse tegevuse vahekord. Tegevuste stereotüüpsuse ja variatiivsuse vahekord, kordamise ja harjutamise maht.

4. Kooliastmed TÕKi järgi õppiva õpilase kirjeldus õpitasemed/kooliastmed pikendatud õppeaeg III kooliastme pädevuste saavutamiseks

5. Pädevus on oskustel, elementaarsetel teadmistel ja positiivsetel hoiakutel põhinev õpilase suutlikkus tulemuslikult ja talle arusaadavatele normidele vastavalt toimida Reaalsed tulemused, mis kujunevad õppeainete või ainevaldkondade kaupa, klassi- ja koolivälises tegevuses, muude tegevuste tulemusena kodus või haridusasutuses, rehabilitatsiooniplaani realiseerimisel. Valdkonnapädevused kujunevad üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena. Oluline on eri valdkondadesse kuuluvate teadmiste ja oskuste kujundamine sama teemat käsitledes paralleelselt mitmes õppeaines, õpetuse kontsentrilisus ja raskusastme reguleerimine.

6. Üldõpetuse põhimõte Õppekava moodustab üldharidusliku terviku, keskendub valdavalt igapäevaoskuste võimalikult iseseisva soorituse saavutamisele. Õpetuse integreerimisel lähtutakse eesmärgist kujundada IP õpilasel võimalikult terviklik kujutlus endast, ümbritsevast keskkonnast ja (vastavalt lapse arengupotentsiaalile) maailmast. Praktilise tegevuse baasil areneb suhtlemine ja kogemustele (mälukujutlustele) toetuv vaimne tegevus, kujunevad tunnetustegevuse elementaarsed oskused. Õpitegevusi traditsioonilise ainetunnina ei korraldata. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas.

7. Toimetulekuõppe põhiülesanne on korrigeerida õpilase arengut, kujundada kodanikku, kes tuleb eluga toime tuttavates tingimustes ja teeb võimetekohast praktilist tööd; teab oma kuulumisest rahva ja kodanike hulka. muutuvas keskkonnas otsib aktiivselt abi, kujunenud on hoiak oma elukäiku jõukohaselt muuta, õppida uusi oskusi ja töövõtteid koostöövalmidus, omandatud käitumiskultuur ja moraalinormid loovad eelduse elus toimetulekuks valmidus jätkuõppeks Õpe toetab jõukohast osalemist kodanikuühiskonnas, kus on tagatud sotsiaalne kaitse ja juhendamine.

8. Õppesisu kindlaksmääramineW-R Walburg Kas valitud teema käsitleb mingit olulist probleemi või seaduspärasusi, mis näitlikult aitaksid selgitada teatud asjaolusid ja olukordi? Kas teema on hetkel lapse seisukohast oluline? Kas teema on lapse tuleviku seisukohalt tähendusrikas? Missugune on teema struktuur? Milliste näidete, sündmuste, nähtuste varal on teemat võimalik õpilastele arusaadavaks teha. Mida peab õpilane kooliaja jooksul õppima, selleks et toime tulla pidevalt muutuvas ühiskonnas nii praegu kui ka tulevikus hoolimata vaimupuude sügavusest?

9. Orienteerumisõpe Eesmärk: kujundada võimalikult terviklikud ja seostatud kujutised ning kujutlused tajutava ümbritseva keskkonna objektidest ja nähtustest, oma kehast, inimeste tegevusest looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas, arusaadavatest moraalsetest nõuetest; kujundada võimalikult iseseisva praktilise toimetuleku oskused. Tunnetustegevus: eri meelte rakendamine aistingute, tajude ja kujutluste loomiseks ning nende seostamiseks verbaalsete või alternatiivsete suhtlemisvahenditega. Orienteerumine ruumis ja ajas, objektide vaatlemine (suunatult): tunnused, osad, paiknemine (all, peal, kõrval), toimingute vaatlemine: subjekt, tegevus, objekt (vahendid, koht). Objektide ja tegevuste vaheliste tajutavate seoste ja suhete mõistmine.

10. I kooliaste Orienteerumine lähiümbruses, turvalisus/ohud, liiklus. Kool, kodu, pere, koolitee. Mina, kaaslased. Reeglid. Tegutsemine õpetajaga koos. Ruumis orienteerumine, tegevused. Inimese tehtud/kasutatavad asjad. Päevaplaan. Eneseteenindus. Osalemine üritustel. Emotsionaalne suhtlemine. Mänguoskus. Loodus. Õppekäigud. Õppimine loodusliku materjali abil. Objektide vaatlemine. Tajudele toetuv. Pilt.

11. II kooliaste Eneseteenindus. Eesmärgistatud tegevus. Tööoskused. Sotsiaalne keskkond. Suhted kaaslastega. Märkamine-abistamine. Tunde- ja tahtekasvatus. Reeglid. Kohustused. Valikud. Vaba aeg. Perekond. Kodused tööd. Rollimängud. Lihtsad lood, laulud, luuletused. Pidulik sündmus. Igapäevaoskused. Tervislik eluviis. Kodukoht. Kauplused, teenindus- ja tervishoiuasutused, politsei. Vaatamisväärsused, kultuuriasutused. Töökohad, ametid. Kodukoha loodus, looduse hoidmine. Eesti kaart.

12. III kooliaste Eneseteenindus. Praktiline töö. Igapäevaeluoskused (aeg, raha). Keskkonna kujundamine (ka sotsiaalne keskkond ja suhted). Tulevikuplaanid. Osalemine kodanikuühiskonnas. Sotsiaalsed normid. Ühiskondlikud asutused. Tööelu, suhted tööandjaga. Vaba aeg. Huvid-hobid. Rahvuskultuur. Teised rahvad. Euroopa. Terviseõpetus. Pereelu. Seksuaalkasvatuse teemad. Teadlik tarbimine. Keskkonna- ja energiasäästlikkus. Elus ja eluta loodusobjektid. Töövahendid ja masinad.