830 likes | 1.09k Views
Karjääriõppe korralduskava koostamine ja rakendamine koolis. Ülle Haavasaar Jõõpre Põhikool karjäärikoordinaator. Jaga oma teadmisi. See on viis surematuse saavutamiseks. Koolituspäeva eesmärgid.
E N D
Karjääriõppe korralduskava koostamine ja rakendamine koolis Ülle Haavasaar Jõõpre Põhikool karjäärikoordinaator
Koolituspäeva eesmärgid • Osaleja mõistab karjääriõppe korralduskava vajalikkust ja on teadlik selle väljatöötamise etappidest • Koolitatav oskab koostada õppeasutuse karjääriõppe korralduskava
Karjääriõppe korralduskava sisaldab: • eesmärgid • ressursid • sihtrühmad • tegevused • läbivaatamine ja muutmine
Karjääriõppe korralduskava hõlmab: • Mida kool soovib oma karjääriõppeprogrammiga pakkuda? (EESMÄRGID) • - Kellele on karjääriteenused suunatud? (SIHTRÜHM) • - Milliste tulemusteni kavatsetakse sihtrühmadega jõuda? (TULEMUSED) • - Kuidas need tulemused saavutatakse? (TEGEVUSED) • - Millised on ressursid nende tulemuste saavutamiseks?(RESSURSID) • - Kuidas tulemusi mõõdetakse? (LÄBIVAATAMINE JA MUUTMINE
Karjääriõppe korralduskava 1 • Annab juhiseid – määratleb oma kooli õpilaste karjääriplaneerimist toetavate erinevate tegevuste eesmärgid ja prioriteedid • Parandab karjääriõppe kvaliteeti, võttes arvesse õpilaste erinevaid vajadusi • Suunab kooli käsutuses olevad ressursid sinna, kus need on kõige vajalikumad
Karjääriõppe korralduskava 2 Vaata näiteid Rajaleidjast: • karjääriõppe korralduskava • karjääriõppe tegevustest http://www.rajaleidja.ee/index.php?id =99803
1.osa: Karjääriõppe korralduskava väljatöötamise etapid • Rollide määratlemine • Konsultatiivsed mehhanismid • Vajaduste analüüs • Kava vastuvõtmine • Järeltegevused, hindamine ja tegevuskava muutmine
Rollide määratlemine 1 • Kooli juhtkonna rollid • Personali rollid • Partnerite rollid • Karjäärikoordinaatori roll koolis
Rollide määratlemine 2 • Töö rühmades (4 rühma) - 15 min • Esitlus-12 min (á 3 min) • Kokkuvõte, arutelu- 7 min
Karjäärikoordinaatori rollid üldhariduskoolis – juhtkonna hinnangul
Järgi kolme olulist aspekti: - austust iseenda vastu, - austust kaasinimeste vastu, - vastutuse kandmist iga oma tegevuse eest.
Konsultatiivsed mehhanismid 1 • Konsulteerimise mehhanismid- Töötajate konsulteerimine otse töökohal küsimustes, mis neid mõjutavad
Konsultatiivsed mehhanismid 2 • Kolleegide teavitamine- Õppenõukogu koosolek • Meeskonna moodustamine- Direktor, huvijuht, 9. kl. klassijuhataja, 8. kl. klassijuhataja, õpilasesinduse liige, karjäärikoordinaator
Konsultatiivsed mehhanismid 3 • Koostöövõrgustiku loomine- Kaasatud osapooled koolis Jõõpre PK näitel: aineõpetajad, klassijuhatajad, juhtkond, lapsevanemad, hoolekogu
Konsultatiivsed mehhanismid 4 Kaasatud osapooled väljaspool kooli Jõõpre PK näitel • Hoolekogu esimees • Audru Vallavalitsus • Pärnu Noorte Infopunkt • Pärnu Kaubandustööstuskoda • SA Innove • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
Konsultatiivsed mehhanismid 5 • Pärnumaa Kutsehariduskeskus • EMA Pärnu Merekool • Gümnaasiumid/keskkoolid • Kutseõppeasutused väljastpoolt Pärnumaad
Vajaduste analüüs 1 • Ülevaade õpilaste karjääriplaneerimist toetavatest tegevustest • Koondatakse ja kirjeldatakse varasem/senine kogemus koolis karjääriõppe korraldamisel • Õpilaste vajaduste väljaselgitamine
Vajaduste analüüs 2 • Tegevused Jõõpre PK-s: 1. Seni reaalselt läbiviidud tegevuste kaardistamine: SWOT analüüs- toodi välja tegevused, mis kuuluvad parima praktika hulka ja väärivad järgimist 2. Ideede kaardistamine edaspidiseks karjääriteenuste pakkumiseks
Vajaduste analüüs 3 TULEMUS Jõõpre PK näitel: • Kohati süsteemsus puudus • Tegevuste sisulist tulemuslikkust ei hinnatud • Oli dubleerimisi • Mõned olulised vajakajäämised (mõned teemad hoopis ununenud vms)
Kava vastuvõtmine 1 • Karjääriõppe korralduskava väljatöötamine Jõõpre PK-s: • Tööversioon • Korralduskava • Vormistamine tabelina • Hoolekogu töökoosolek
Kava vastuvõtmine 2 Jõõpre PK: Korralduskava vastuvõtmine/kinnitamine aastateks 2007-2010 kooli õppenõukogu koosolekul
Järeltegevused, hindamine ja tegevuskava muutmine 1 • Kooli karjääriõppe tegevuskava on vastavalt vajadusele muutuv dokument, mida regulaarselt läbi vaadatakse (kord aastas kindlasti) NB! Konkreetsed tegevused karjääriõppe vallas kajastuvad iga õppeaasta kooli üldtööplaanis
Järeltegevused, hindamine ja tegevuskava muutmine 2 • Põhjalikumalt võiks korralduskava muuta näiteks iga kolme aasta järel NB! Sobilik oleks lisada karjääriõppe korralduskava ühe osana kooli arengukavasse ning muuta koos arengukavaga
Võta arvesse, et suur armastus ja suured saavutused käivad käsikäes suure riskiga.
2. osa: Karjääriõppe korralduse korralduskava osad, korralduskava koostamine • Eesmärgid • Sihtrühm • Tulemused • Tegevused • Ressursid • Läbivaatamine, hindamine ja muutmine
Eesmärgid 1 Mida kool soovib karjääriõppega saavutada? Mida õpilastele pakkuda? • Missioon • Visioon • Põhieesmärgid
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 1 • VISIOON • Kilingi-Nõmme Gümnaasium on maakonnas tunnustatud, jätkusuutlik kool, kus onisiksust arvestav, turvaline ja arenev õpikeskkond. ( Karjäärikoordinaator- Pille Kadak)
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 2 • MISSIOON • Kilingi-Nõmme Gümnaasium on traditsioone hoidev, teadmisi, keskkonnahoidu, säästlikkust väärtustav ja tahet kasvatav õppe- ning loomekeskkond, kus võimaldatakse õpilase mitmekülgset arenemist.
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 3 • EESMÄRGID • Karjääriõppe eesmärgiks Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis on aidata õpilastel arendada teadlikkust iseendast, omandada teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust.
Eesmärgid 2 • Missioon- milleks me siin eksisteerime? • Väärtused: tulemustele orienteeritus, avatus, innovaatilisus, pühendumus … (aegumatud) • Visioon-teatud ajaperioodiks määratletud ( Soovime, et… )
Eesmärgid 3 • VT RÕK Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määruse nr 14 „Põhikooli riiklik õppekava” lisa 11 • 1. Valikaine „Karjääriõpetus” • 1.1. Üldalused • 1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Eesmärgid 4 • Õpilane: • 1) teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist; • 2) arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskusi; • 3) arendab soovi ja oskust endale eesmärke seada ja nendeni jõudmiseks süsteemselt tegutseda;
Eesmärgid 5 • 4) kujundab soovi ja valmisolekut elukestvaks õppimiseks ja iseseisvaks karjääriotsuste tegemiseks; • 5) tutvub erinevate ametite/elukutsetega, õppides tundma haridus- ja koolitusvõimalusi, töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kohalikku majanduskeskkonda.
Eesmärgid 6 • Läbivate teemade kavad ( RÕK Lisa 12) • 1. Läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ • 1.1. Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid
Eesmärgid 7 • Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määruse nr 13 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“lisa 13
Eesmärgid 8 • 2. Läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ (Gümnaasium) • 2.1. Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes väärtustab elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestab oma karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi, kellel on valmisolek ja oskused teha oma elukäiku puudutavaid valikuid ning suurendada teadmisi töömaailmast
Eesmärgid 9 • Valikaine „Karjääriõpetus“ Gümnaasium • 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (Lisa 11) Kursusega taotletakse, et õpilane: • 1) väärtustab õppimist elukestva protsessina; • 2) arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskusi; • 3) arendab soovi ja oskust endale eesmärke seada ja nendeni jõudmiseks süsteemselt tegutseda; • 4) võtab teadlikult vastutuse oma karjäärivalikute ja -otsuste eest;
Eesmärgid 10 • 5) teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriotsuste langetamist; • 6) on teadlik erinevatest töövaldkondadest, ametitest/elukutsetest, tööseadusandlusest, haridus- ja koolitusvõimalustest, tööturu üldistest suundumustest ning kohalikust majanduskeskkonnast; • 7) kasutab asjakohast informatsiooni karjääri planeerimisel; • 8) analüüsib oma õpitulemusi ja senist töökogemust ning kavandab oma karjääri.
Midagi õpetlikku • Üks professor pidas ülikoolis loengut. Loengu alguses võttis ta välja klaaspurgi ja täitis selle umbes 5 cm suurustekividega.” Kas purk on nüüd kive täis,” küsis ta tudengitelt, “kas purk on täis?...” • "Jaa," vastasid tudengid. • Siis võttis professor mõned väiksemad kivid ja pistis need ettevaatlikult suurte kivide vahele. "Kas purk on täis?" küsis ta uuesti. "Jah," vastasid tudengid jälle.
Midagi õpetlikku 2 • Siis võttis professor kotikese liiva ja puistas selle kivide vahele. • Nüüd hakkasid üliõpilased naerma, sest ka liiv oli ju purki mahtunud. • "Kujutage nüüd ette, et see purk onteie elu," ütles professor.
Midagi õpetlikku 3 • "Kujutage nüüd ette, et see purk onteie elu," ütles professor. • "Suured kivid on teie elus kõige olulisemad asjad:perekond, lapsed, tervis jne. - tähendab kõik see, mis, juhul kui te isegi kõigest muust ilma jääte, täidab teie elu sellegipoolest.
Midagi õpetlikku 4 • Väikesed kivid on vähemtähtsad, nagu näiteks töö, auto, korter. Aga liiv on hoopis midagi muud! • Ärge unustage, et kui te olete purki liiva valanud, siis ei ole seal ju enam ruumi ei suurte ega väikeste kivide jaoks. Nõndasamuti on eluga: kui tetäidate oma elu väikeste ja tühiste asjadega, siis ei ole seal enam ruumi suurte ja oluliste asjade jaoks.
Midagi õpetlikku 5 • Täitke oma elu suurte kividega, ülejäänu on ju ainult liiv!“ • Mõelge alati sellele, et teie elu saaks olla õnnelik. • NB! • Töö, kodukoristamine ja muu kivipuru ja liiva jaoks jätkub ju alati ruumi…
Sihtrühm 1 • Idee: Olemasolevate vahendite kasutamine vastavalt kindlaksmääratud vajadustele ja prioriteetidele • Oluline on läbi mõelda, et kas olemasolevaid vahendeid arvesse võttes peaks ja saaks kool enam tähelepanu pöörata teatud õpilasrühmadele