1 / 22

“Uued lapsed”

“Uued lapsed”. Martin Lindstromi uurimuse “Bränd ja lapsed” põhjal (2003, eesti keeles 2004) Kadri Ugur, Ahja, 4.12.2004. Mis on bränd?. Bränd võib olla märk, sõna, logo, termin, kujutis ametlik nimetus KAUBAMÄRK Bränd = kaup + midagi veel väärtused tarbimisharjumused, -stiilid

lena
Download Presentation

“Uued lapsed”

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. “Uued lapsed” Martin Lindstromi uurimuse “Bränd ja lapsed” põhjal (2003, eesti keeles 2004) Kadri Ugur, Ahja, 4.12.2004

  2. Mis on bränd? • Bränd võib olla märk, sõna, logo, termin, kujutis • ametlik nimetus KAUBAMÄRK • Bränd = kaup + midagi veel • väärtused • tarbimisharjumused, -stiilid • võimalus identifitseeruda teiste tarbijatega • võimalus vastanduda teatud gruppidele

  3. Mis on bränd? 2 • Bränd on tunne, mis tekib tarbides...

  4. …või sellest unistades

  5. Martin Lindstrom “Bränd ja lapsed” • Raamat põhineb Millward Browni poolt 2001.a. läbi viidud uurimusel • uuriti linnalapsi vanuses 9 - 14 ehk tviine • Uurimus haaras India, Hiina, USA, Brasiilia, Jaapani, Saksamaa, Hispaania ja Taani tviine

  6. Martin Lindstrom (vasakul)

  7. Kes on tviinid? • Lapsed vanuses 8 - 14 aastat • “kiiresti vananev põlvkond” - KGOY • väga ühtehoidev põlvkond • paremini informeeritud kui ükski varasem põlvkond • neil on rohkem otsekohesust, raha ja isiklikku võimu kui neist vanematel

  8. Tviinid 2 • Neil on tegutsemisvõimalus börsil • neil on isiklikku raha • nad kulutavad aastas 150 miljardit dollarit ja mõjutavad vanemate rahakulutust sama suure summa ulatuses • informatsioon on neile kogu aeg kättesaadav

  9. Tviinid 3 • Digitaalne maailm on neile loomulik • ikonograafiline lugemine arenes vara ja jääb väga tugevaks ka tulevikus - ilmselt domineerib alfabeetilise lugemise üle • Tehnoloogia huvitab vähem kui sisu • Interaktiivsus on neile loomulik

  10. Tviinid 4 • “Kus siin raamatus kursor on?” • “Kui pult on minu käes, siis olen ma valitseja.” • “Meie perekonnas on ainult üks arvuti. See on loomulikult minu oma.” • “Kõik on võimalik. Ma ise telekast nägin.”

  11. Tviinid 5 • Info üleküllus on neile loomulik seisund ning nad on õppinud selles elama: • tviinid ei näe seda, mida nad ei taha • tviinid filtreerivad informatsiooni automaatselt vastavalt isiklikele huvidele • tviinid on väga skeptilised: mõni asi lihtsalt ei tundu neile õige • tviinid tajuvad suhtluseesmärki intuitiivselt

  12. Tviinid ja kommunikatsioon • Tviinidele on loomulik, et suhtlemine on momentaalne ja interaktiivne • e-kirjale oodatakse vastust tundide jooksul • sms ja mms nõuavad ja võimaldavad kohest vastust • klikkamine on loomulikum kui lugemine • Ökonoomsus: smail on loomulikum kui täislause, ikoon loomulikum kui sõna

  13. :) o Ma olen väga heas tujus ja saadan sulle musi. Võrrelgem!

  14. Tviinid ja kommunikatsioon 2 • Tviinid kasutavad intensiivset sisemist filtrit: • kes minust aru ei saa, see minu maailma ei kuulu • korrektse kirjakeele hülgamine on niihästi mugav kui ka deklaratiivne otsus • NB! Ainult keelekasutus identiteeti ei loo! Et olla tviinidele oma, pead olema tviin ka muus kui keeles.

  15. No ntx • Tre! ma tahax väga, et te aitaxite mul defineerida ja avada usalduse teemat....kribage mis paneb teid usaldama teist inimest...mis mõjutab vähem, mis rohkem? Btw, igast nõmedikud võix vaitt olla… Tänx ;)))

  16. Tviinid ja maailm • Igal elupäeval on nad näinud sõda, terrorismi ja kuritegevust • Pooled tviinidest on üle elanud abielulahutuse • Tviinid ei usalda täiskasvanuid ega iseennast: nad tahavad naudingut kohe, sest homse suhtes puudub kindlus

  17. Tviinid ja maailm 2 • Tviinide elavik on globaalne, rahvuslikud väärtused ei ole eriti aktuaalsed • Toidu ja brändide kaudu kannavad tviinid endas suurt osa maailmast - eksootika mõiste puudub! • Meediakogemus varjutab isikliku kogemuse

  18. Halvad märgid - vanainimeste arvates • Loovust jääb vähemaks; meedia, arvutimängud ja meelelahutustööstus pakuvad valmis produkti • Rekreatiivne lugemine on praktiliselt kadumas • Keeled üleilmastuvad, rahvuskeele kaudu edasi antav maailmavaade kaotab aktuaalsuse

  19. Halvad märgid 2 • Vabadus = tarbimisvabadus (Meema 2003) • Rahvuskeele kasutamine väheneb, need võivad taas taanduda “köögikeelteks” • Põlvkonnad ei pruugi üksteisest aru saada

  20. Kõik ei muutu • Tviinid tahavad sedasama, mida kõik teisedki inimesed. Nad tahavad, et neid armastataks, arvestataks ja mõistetaks. • Edule suunatud maailmas teevad täiskasvanud vastupidist: nõuavad, kannustavad, hirmutavad...

  21. Ja mis siis? • Kasvatusteadlased ei ole veel jõudnud uurida “interneti-järgset põlvkonda” - ega jõuagi turundajatega sammu pidada • Praegune pedagoogikaparadigma ei pruugi tviinidele enam sobida • Tviine on võimalik kirjeldada nii, et kooli ei nimetatagi - millest see kõneleb?

  22. Küsimused enesele • Kas ma saan praegu tviinidest natuke paremini aru kui pool tundi tagasi? • Kas ma tahan Lindstromi publitseeritud uurimuse tulemustega vaielda? • Kas ma oleksin valmis midagi oma arvamustes ja tööstiilis muutma? • Kas ma tean, mida muuta ja kuidas?

More Related