Keskkonnaökonoomika I

1. Keskkonnaökonoomika I Kuidas keskkonnaökonoomika mõjutab keskkonda?

2. Sisukord • Keskkonnaökonoomika kui materialistliku maailmavaate tööriist • Majandushariduse mõju inimese keskkonnakäitumisele • Kuidas keskkonnaökonoomika peab arvestama inimkäitumisega • Keskkonnaökonoomika võimalused edendamaks säästvat arengut

3. Kuidas parandada inimese suhet keskkonnaga? Konkreetne maailmavaade (M. Commons): • Prügi ei tohi maha visata • Murul käimine on keelatud • Peipsi järv haiseb • Kui reovett ei puhastataks, siis ei saaks järves ujuda • Tolmutõrjeks kulub palju raha

4. Abstraktne maailmavaade – oluline on heakord • Kõikjal esineb teatud määral reostust • Mõned veekogud on halvas seisundis • Eestil puuduvad naftavarud • Maailma kliima pidevalt soojeneb • Läänemeri on reostunum kui Vahemeri • Atmosfääri ei saa puhastada, kuid õhureostust võib ennetada • Salaküttide süül on elevandid väljasuremisohus • Looduse kaitsmiseks on tarvis vältimatult teha rahalisi kulutusi

5. Formaalne maailmavaade – oluline on ressursside kaitse • Ratsionaalne looduskasutus: mida piiratumad on ressursid, seda säästlikumalt tuleb neid tarbida • Teaduspõhine keskkonnakaitse: inimese võimalik roll kliima soojenemise taganttõukajana vajab täiendavaid uuringuid; alles siis on õigustatud vastumeetmete tarvituselevõtmine • Keskkonnaökonoomika: ratsionaalseks keskkonnakorralduseks mõõdame looduskapitali rahas

6. Süsteemne maailmavaade – multidistsiplinaarne keskkonnakorraldus • Säästev areng: majanduse ja ühiskonna teineteist toetav areng, mis arvestab keskkonnakaitse vajadustega ning nii praeguste kui tulevaste põlvedega • Otsedemokraatia: poliitiline süsteem, milles võim kuulub rahvale ning otsuseid tehakse ilma esindajateta • Postmaterialistlik keskkonnaökonoomika: püüame hinnata mitteutililitaarseid keskkonnaväärtusi: eksisteerimis-, valiku- ja pärandväärtused

7. Süsteemne maailmavaade – näide 1: Wuppertali prisma The Wuppertal Prism Source: The Wuppertal Institute, http://www.foeeurope.org

8. Süsteemne maailmavaade – näide 2: DPSIR süsteem

9. Metasüsteemne maailmavaade • Integraalne ökoloogia: füsiosfääri, biosfääri, noosfääri ja teosfääri integratsioon • Süvaökoloogia: integreeritud biosfäärne egalitarism, tööstusökoloogia, ökoloogiline teadvus, spirituaalsus, teaduslik ökoloogia, ökofilosoofia • New Age: sünteesib spirituaalsuse, kosmoloogia, esoteerika, alternatiivmeditsiini, religioossed praktikad ja süvaökoloogia

10. Kuidas keskkonnaökonoomika mõjutab keskkonda? • Keskkonnaökonoomika võiks olla säästva arengu tööriist • Kuid efektiivsete tööriistade väljatöötamine on viinud loodusressursside üle-ekspluateerimisele • Kas keskkonnaökonoomikat võidakse hoopis väärkasutada keskkonna kurnamiseks? • Marwell & Ames (1981): pärast esimest õppeaastat kipuvad majandustudengid avalikele hüvedele kutsuvates eksperimentides käituma isekalt (näit ei paigutata eriti raha ühiskassasse) • Frank et al (1993): majandusprofessorid ei kipu annetama • Mis on õige (õiglane, fair)? Mittemajandustudengid arvasid, et õige on panustada ühiskassasse. Majandustudengite jaoks muutus mõiste ‘õige’ nagu võõrsõnaks, ühiskassasse mitteannetamine võis ka olla õige • Tegelikult elus inimesed loobuvad õigluse nimel osast sissetulekust. Majandusinimesed aga käituvad rohkem vastavalt iseka mudeli prognoosile • Frank et al (1993): Vangi dilemma mängus käitusid majandustudengid reeturlikumalt • Kas majandusharidus õpetab isekat käitumist või õpivad isekad inimesed majandust?

11. Ultimaatumi mäng • Esimene mängija teeb ettepaneku, kui suure summa ta 100 €-st teisele mängijale annaks • Teine mängija kas nõustub või keeldub

12. Millised teadusharud võiksid lahendada keskkonnaprobleeme? Psühholoogia, Inimkäitumise ökoloogia Keskkonnateadused, sh keskkonnaökonoomika Inimene Keskkond

13. Milline on inimese loomus? • Me oleme loomult isekad ning õpime elu jooksul altruistlikku ja keskkonnasõbraliku käitumist • Me oleme loomult keskkonnahoidlikud, kuid postindustriaalne tarbimisühiskond juhib meid isekale ja keskkonnavaenulikule käitumisele

14. Meie mõistus pole keskkonnaprobleemide lahendamiseks kohastunud

15. Pleistotseeni ajastu savannis evolutsioneerus meie psüühika niisuguseks: • Lühiajalised huvid • Isekad eesmärgid • Hoolimatus võõraste suhtes • Puuduvad kohastumused ja motivatsioon keskkonnaprobleeme lahendada • Ka võimule valime kandidaate, kes samamoodi asjadesse suhtuvad • Nõrk kohastumus seaduskuulekuseks

16. Kuidas majandusteadmised mõjutavad keskkonnakäitumist? • Metsa istutamine ja muud metsa investeeringud võivad pikkade raietsüklite ja inflatsiooni tõttu osutuda majanduslikult mõttetuteks • Pikaajalised, sealhulgas generatsioonivahelised investeeringud võivad olla majanduslikult küsitavad: mulla viljakus, kalavarud, põhjavesi jm • Keskkonnaökonoomika võib soovitada atraktiivseid kiire tulu võimalusi, mis tekitavad pikaajalisi keskkonnaprobleeme • Majandusteadmised rakendatakse isekate ja keskkonnahoolimatute eesmärkide teenistusse

17. Sotsiaalsest kontrollist • Anonüümne keskkond kutsub moraalinõudeid ignoreerima • Sotsiaalne kontroll tagab moraalse käitumise • Sotsiaalne kontroll toimib korduvate läbikäimiste tingimustes • Käitumisotsused on seotud reputatsiooniga

18. Reputatsiooni ökonoomika • Reputatsioon – avalik arvamus inimesest või organisatsioonist • Reputatsioon – sotsiaalse kontrolli mehhanism • Reputatsioon viib sotsiaalsele koostööle • Nüüdisaja keskkonnakorralduse mudelid reputatsiooniga ei arvesta • Reputatsiooni ignoreeriv keskkonnaökonoomika viib tõenäoliselt irratsionaalselt keskkonnavaenulikele otsustele

19. Moraalist • Juriidiline õigusruum: ebaloomulik, ebameeeldiv, nõuab õiguskaitseorganitelt suuri jõupingutusi • Kirjutamata seadused – moraal: mitteametlikud õigused, kohustused, piirangud • Moraalireeglite täitmiseks, kontrollimiseks ja nõudmiseks oleme hästi kohastunud • Moraal hoidis koos ürgset kogukonda, mille ellujäämine sõltus iga liikme altruistlikust panustamisest ühishüve heaks • Moraal suunab koostööle sugulaste, sõprade, naabrite, kolleegide, tehingupartneritega

20. Järeldused • Lisaks teadmistele nõuab säästev käitumine ka motivatsiooni • Pikaajaliste või suuremõõtmeliste keskkonnaprobleemide (nt globaalprobleemid) korral ei tarvitse täiendav info sugugi viia meid säästvale käitumisele • Keskkonnasäästev motivatsioon on tõenäoline juhul kui altruistlik käitumine toob kaasa kohalikud ja kiired kasud • Kasusaajateks peaksid olema ise, sugulased või koostööpartnerid • Keskkonnasäästev käitumine on tõenäoline eelkõige väikestes ühiskondades • Keskkonnaökonoomikast võiks olla kasu lühiajaliste ja kohalike probleemide juures: põllu ja metsa tervis, majapidamise vee ja elektri sääst jt • Keskkonnaökonoomika võiks arvestada nii seadusandliku raamistiku kui ka mitteametlike ühiskondlike kokkulepete moraalse raamistikuga

21. Ultimaatumimäng