1 / 29

HINDAMINE

HINDAMINE. 13.08.2009. Toilas. VAIMSUS. Kes ma olen?. IDENTITEET. ROBERT DILTSI LOOGILISED TASANDID. Miks ma seda teen?. USKUMUSED VÄÄRTUSED. Kuidas?. OSKUSED VÕIMED. Mida?. KÄITUMINE. Kus? Millal?. KESKKOND. HINDAMINE. Hindamine kui protsess on inimese

lindley
Download Presentation

HINDAMINE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. HINDAMINE 13.08.2009. Toilas Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  2. VAIMSUS Kes ma olen? IDENTITEET ROBERT DILTSI LOOGILISED TASANDID Miks ma seda teen? USKUMUSED VÄÄRTUSED Kuidas? OSKUSED VÕIMED Mida? KÄITUMINE Kus? Millal? KESKKOND Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  3. HINDAMINE • Hindamine kui protsess on inimese elukorralduse oluline osa • Igasuguse eesmärgipärase inimtegevuse lahutamatuks osaks on hinnangu andmine oma tegevuse resultaatidele • Ilma oskuseta hinnata oma tulemusi ja oskusi, ei saa inimene kujundada ja planeerida oma tulevikku Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  4. HINDAMINE Hindamine kui protseduur hõlmab alati kahte tegevust: • mõõtmine • väärtuse omistamine, hinnangu andmine Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  5. HINDAMISE PINGED Sagedasemateks pingeallikateks on: • õppimine vs kontrollimine • kriteerium vs norm • formeeriv vs kokkuvõttev kontroll • väärtuspõhised vs absoluutsed standardid • vana vs uus • standardiseeritud vs essee hindamisvorm Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  6. HINDAMINE Grant Wiggins kasutab terminit „hariv hindamine“, mille tingimusteks on : • hindamine peab olema õppeprotsessi orgaaniline osa • hindamine peab olema seotud ja tulenema eesmärkidest • hindamine peab pakkuma täielikku ja kvaliteetset tagasisidet hinnatavale • hindamine peab aitama hinnataval paremini areneda Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  7. HINDAMISE OMADUSED – hindamine peab olema enesehinnangu ja kontrolli aluseks – hindamine peab olema hoiakute ja arvamuste vaba - hindamiskriteeriumid peavad olema objektiivsed ja sõltumatud – hindamiskriteeriumid ja standardid peavad olema enne teada – tagasiside peab võimaldama vajaduse korral muuta hindamisvorme. Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  8. HINDAMISE EETILISUS • õiglus on tagatud, kui hindamine ei ole tendentslik, on erapooletu • võimaldab kõiki kohelda võrdselt • tulemused on õiglased • võimaldab tulemustest õppida • väldib stereotüüpe Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  9. HINDAMISE LOOGIKA Hindamise loogika on väljendatav viie järjestikuse tegevuse kaudu: – Selgita välja, milles seisneb hinnatav sooritus või ülesanne – Pane paika soorituskriteeriumid, konkreetsed tegevused või protseduurid, mida peab hinnatav tegema – Kehtesta standardid tegevustele nende kriteeriumite osas, kehtesta sooritustase – Kogu andmeid soorituse kohta lähtudes soorituskriteeriumitest ja vastavusest standardile – Koonda tulemused ja hinda neid Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  10. HINDAMISE PÕHIMÕTTED • Hindamise aluseks on hariduse väärtused. • Hindamine on tõhusam, kui peegeldab multi-dimensionaalset, integreeritud ja pidevat tegevust. • Hindamine on tõhusam, kui eesmärgid on selgelt sõnastatud. • Hindamine peab võrdselt tähelepanu pöörama nii tulemustele kui kogemustele. Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  11. SUHTLUSTASANDIDEric Berne VANEM TÄISKASVANU LAPS LOOMULIK LAPS JONNIV LAPS HOOLITSEV VANEM KRIITILINE VANEM Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  12. Mina-tasand on psühholoogiline reaalsus: tunnete süsteem, millega käib kaasas teatud käitumismustrite kooslus. Inimese suhtlusstiil sõltub sellest, kas temas räägib parasjagu Lapsevanem, Täiskasvanu või Laps. Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  13. VANEMLIK TASAND • Esindab vanemlikke kujundeid: reeglite kehtestamine, moraalinõuded ja piirangud, käsud, juhtnöörid, õpetamine, organiseerimine, kiitmine, karistamine, lohutamine, hinnangud. Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  14. LAPSETASAND • Sisemine laps, kes januneb avastuste ja elamuste järele. Tung tundma õppida, katsuda, kogeda, seigelda, mängida. Palju tundeid: elurõõm, õnn, erutus, kurbus, viha, hirm (“ma ei ole selline nagu peab”). Solvumine, mossitamine, tujutsemine, virisemine (“miks ma pean seda tegema”), aga ka soov ja võime end maailmale avada, olla spontaanne, nautida lõbu ja nalja. Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  15. TÄISKASVANU TASAND • Tasakaalustaja. Töötleb objektiivselt sees ja väljas toimuvat, kuulab nii Lapsevanema nõuandeid kui Lapse vajadusi ja reaktsioone. Otsekohesus, sirgjoonelisus. Kirjeldab hinnanguvabalt, annab informatsiooni, esitab küsimusi, analüüsib, peab läbirääkimisi, kaalub võimalikke lahendusvariante, arvab, arutab ja vaagib. Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  16. KONFLIKTIGA TOIMETULEKU STRATEEGIAD Thomas Kilmann Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  17. THOMAS-KILMANNI MUDEL Eesmärk Suhted Kaks põhilist aspekti kõikide konflikti lahendusviiside puhul Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  18. Domineerimine/võistlus Selle strateegia kasutaja on maksimaalselt keskendunud omaenda huvidele ja minimaalselt teise poole huvidele. Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  19. Tasandamine/kohandumine See on võitlusele vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  20. Vältimine Püütakse jääda neutraalseks ja sisuliselt ei arvestata ei enda ega teise poole vajadustega. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageli ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  21. Kompromiss See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline konfliktiga toimetuleku meetod. Pole kaotajat ega võitjat ning ükski pool ei saavuta sel juhul maksimumi. Probleeme küll ei väldita aga nendega ei tegelda ka sügavuti. Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  22. Probleemilahendamine/koostöö Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleksid valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja-kaotaja mentaliteet. Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  23. THOMAS-KILMANNI MUDEL VÕISTLUS KOOSTÖÖ KOMPROMISS VÄLTIMINE KOHANDUMINE Kehtestav Mittekehtestav Koostööle mitte Koostööle suunatud suunatud Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  24. SUBJEKTIIVSUS HINDAMISEL • Loogiline järeldamine • Analoogide kasutamine • Juhttunnustest lähtumine e. haloefekt • Projektsioon ja empaatia • Äärmushinnangutest hoidumine • Varemotsustatu kopeerimine • Tavatõdedest, stereotüüpidest lähtumine Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  25. TEISE ISIKU TAJU Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest: Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  26. TEISE ISIKU TAJU • Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  27. TEISE ISIKU TAJU • Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  28. TEISE ISIKU TAJU • Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. • Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

  29. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. • Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks hinnangu andmisel neid isiksuseomadusi, mis seostuvad parajasti käsiloleva ühistegevusega (töö, ajaviide või mäng, õppimine). Piret Bristol Katrin Aava www.meeskonnakoolitus.ee

More Related