1 / 15

Kujundav hindamine

Kujundav hindamine. MARI-MALL FELDSCHMIDT (MA) ÕPETAJA, KOOLITAJA, ÕPETAJATE NÕUSTAJA. MILLELE TOETUN:. Oma kogemustele Aruteludele mõttekaaslastega, koolitustele Tekstidele M. Jürimäe, A. Kärneri “Hindamise koolikorralduslikud lahendused” Dylan Williamile Seligmani “Ehe õnn”

irina
Download Presentation

Kujundav hindamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kujundav hindamine MARI-MALL FELDSCHMIDT (MA) ÕPETAJA, KOOLITAJA, ÕPETAJATE NÕUSTAJA

  2. MILLELE TOETUN: • Oma kogemustele • Aruteludele mõttekaaslastega, koolitustele • Tekstidele • M. Jürimäe, A. Kärneri “Hindamise koolikorralduslikud lahendused” • Dylan Williamile • Seligmani “Ehe õnn” • Gordoni “Õpetajate kool” • Csikszentmihalyi “Kulgemine” • Konstruktivistlikule õppimiskäsitusele • RÕKile

  3. RÕKilt KH üldpõhimõtted Koolidel vabadus ja vastutus Koolitaja ülesanne: julgustada vabadust vastutustundlikult kasutama

  4. Mis on kujundav hindamine? Terviklik õppimisprotsess, kus põhirõhk pole mitte lõpptulemusele hinde panemises või hinnangu andmises, vaid õppijaga koos õppimise kujundamises, st põhirõhk protsessi alguses: eesmärgistamises, algteadmiste väljaselgitamises, sobiva liikumiskiiruse ja –vahendi leidmises.

  5. Mida õppisin oma kogemusest? Paralleelid • Uue õppimine on ebakindel tegevus, kus tuleb ületada hirme: kas ma saan hakkama? • Vead on õppimiseks. • Õppija jaoks tähenduslik eesmärk. • Alguspositsiooni määramine. • Usaldus, koostöö ja individuaalsuse aktsepteerimine.

  6. Valikuvõimalused • Julgustav tagasiside koos eneserefleksiooniga. • Vahe-etappide kaardistamine. • Kaaslaste, erineval tasemel õppijate positiivse mõju ärakasutamine. • Pidev edasiliikumine. Oma huvi leidmine ja selle arendamine. Uurimistööd. Elukestev õppimine.

  7. Kujundav hindamine KOOSTÖINE ÕPPIMISE KUJUNDAMINE = EESMÄRGISTAMINE  EELTEADMISTE VÄLJASELGITAMINE  LIIKUMISKIIRUSE JA –VAHENDI LEIDMINE  ÕPPIMINE  -> ENESEHINDAMINE -> VAHEETAPI TAGASISIDESTAMINE JA KOOSTÖINE ANALÜÜS  ÕPPEPROTSESSI KORRIGEERIMINE  EESMÄRGIPÕHISE LÕPPTULEMUSE HINDAMINE

  8. Doris Kareva: • „Mida iganes sa teed, olgu see suur või väike asi, tee seda nii hästi, kui vähegi suudad. Ära kunagi võrdle end teistega, ainult iseenesega – ja ära kunagi luba endale midagi teha poolikult, ülepeakaela, alla oma parima, ainult sellepärast, et niimoodi tavaliselt tehakse, et niisugune tase ongi. Ära rõõmusta selle üle, et oskad midagi teistest paremini – kui see nii on, on su kohus teisi õpetada. Ära kurvasta selle üle, et sa midagi ei oska - see on põhjus õppida.“

  9. A de Saint-Exupèry „Väike Prints“: • Suured inimesed armastavad numbreid. Kui jutustate neile mõnest oma uuest sõbrast, siis ei päri nad teilt kunagi seda kõige tähtsamat. Iialgi ei küsi nad „Missugune on tema häälekõla? Mis mänge ta kõige rohkem armastab? Kas ta kogub liblikaid?“ Nad küsivad teilt: „Kui vana ta on? Mitu venda tal on? Palju ta kaalub? Kui palju ta isa palka saab?“

  10. Koolitustel esilekerkivad küsimused: • Kuidas suhestuvad KHga õpiväljundid/õpitulemused ja kokkuvõttev hindamine? • Kuidas toetada motivatsiooni? • Kuidas õpetaja saab aidata eesmärgistamisel? • Kuidas kaardistada eelteadmisi? • Kuidas anda tagasisidet? • Kust leida aega? • Kuidas luua usalduslik koostöine õppekeskkond?

  11. Kuidas? • Oma/teiste lood ja positiivsed näited • Hinneteta õpetamine, märgisüsteem • Õpimapid • Bloomi taksonoomiale põhinevad eritasandilised ülesanded • TERA tunnustussüsteem • 2x aastas sõnaline tagasiside igalt õpetajalt (seotud arenguvestlusega) • Eneseanalüüsivõimalused jm • Isiklik kogemisvõimalus • Analüüs, arutelu ja kogetu mõtestamine • Tunnustav ja toetav tagasiside

  12. ÕPPIMINE KUI KÕRGUSHÜPE Kui latt puudub, pole mõtet hüpata; kui latt on liiga madal, pole pingutust; kui latt liiga kõrge, tekib lootusetus. Õppimise latt peab olema pingutuse korral ületatav! • Latiks ei pea olema hinne, vaid õppimine/ülesanne ise. • ÕPETAJA ÜLESANNE ON JULGUSTADA ÕPILAST PINGUTAMA ! • Koolitaja ülesanne on julgustada õpetajat pingutama, muutusi sisse viima!

  13. P. Põld 1918 “Õpilaste koolitöö hindamisest numbritega” (“Kasvatus ja Haridus”): • On kooliõpetaja sunnitud numbreid panema, siis saab tema vähem õpetada kui raamatut pidada. Numbrisüsteem sünnitab õpilaste juures vaenulikku võitlust. Number tõmbab lapse tähelepanu töö sisu juurest ära selle välise kasu poole. On hea number käes, siis on eesmärk saavutatud ja tehakse lõpuleviimata osa tööst kuidas juhtub. See süsteem toob enesega kaasa alalise vigade ja eksimuste allakriipsutamise, nende halastamatu tagakiusamise. Pikapeale kaotab laps niisugusel viisil usu enesesse. Kooliõpetaja aga vabastab number keerulisest vaimutööst lapse iseloomu tundma õppida ja temast aru saada.

  14. P. Põld: Tungigem asja sisusse ja ärgem väikeste pealiskaudsustega leppigem. Tahame numbritesüsteemi muuta, siis püüdkem kõigepealt kooli vaimu muuta; siis astugem võitlusesse ka hariduse kvantitatiivse hindamise vastu, mis hindamatud, keerulised hingelised väärtused numbritega hinnatavateks suurusteks tahab teha. Tarvis on, et kool pedagoogiliselt süveneks.

  15. Kokkuvõtteks: Et õpetajad saaksid oma õpilasi mõtestatud õppimisprotsessis toetada, on vaja, et nad ise ka kogeksid mõtestatud õppimist. Parafraseerides O. Wilde`i: Kuigi ma ei taha alahinnata õpetamist (hindamist), siis kõike seda, mis on tegelikult väärtuslik, pole võimalik õpetada (hinnata).

More Related