KUUSIKU KATSEKESKUSE MAHEVILJELUSKATSETE METOODIKAST JA TULEMUSTEST Karli Sepp

1. KUUSIKU KATSEKESKUSE MAHEVILJELUSKATSETE METOODIKASTJA TULEMUSTESTKarli Sepp 1

2. KOMPLEKSUURING On põllumajanduse keskkonnatoetuste seire ja hindamise üks osa Tulemusi kasutatakse hindamise ja seire taustinformatsioonina ja seireindikaatorite valiku täpsustamiseks. Samuti saab täpsustada põllumajandustoetuste abil toetavate meetmete valikut ja põhjendatust ning koolitatakse põllumajandustootjaid

3. KOMPLEKSUURING • Uuritakse mullaviljakuse, mullatervise ja kultuuride saaginäitajate muutusi pikema aja jooksul, kui kasutatakse erinevaid agrotehnoloogilisi lahendusi. • Mõõdetavad näitajad (indikaatorid): mulla toitainete ja orgaanilise aine sisaldus, mullatoitainete bilanss, vihmausside ja mikroorganismide tegevus, mulla füüsikalised näitajad, umbrohtumus, kultuuride saak ja saagikvaliteet, taimehaigused, taimekahjurid ja –kasurid, kultuuride kattetulu.

4. KÜLVIKORD 1 – kultuuride ruumiline ja ajalinepaigutusAlates 2003. aastast

5. UURITAVAD FAKTORID JA ALAMFAKTORID • SÜGISENE MULLAHARIMINE: a) tüükoorimine b) kündmine c) tüükoorimine 2 korda ja kündmine • KÜLVIAEG: a) külv esimesel võimalusel b) hilisem külv (2-2,5 nädalat hiljem) • VÄETAMINE: a) ei väetata b) väetatakse tahesõnnikuga 2 korda rotatsiooni jooksul (30 t ha-1 kord) Katselapi suurus 67,5 ja 75 m-2 ja variant on 4-korduses Blokk-asetus variantide süstemaatilise paigutuse alusel kordustes

6. NPK-üldbilanss mahekülvikorras ühel väljal ristikurohke põldhein - ristikurohke põldhein – suvinisu - hernes - suvioder allakülviga.Tahesõnnik 30 t ha-1 ühele põllule üks kord 5-aasta jooksul

7. Mahesuvinisu `Manu´ kattetulu ja terasaak erineva agrotehnika korral 2008.aastalEsimesel mullaharimisvõimalusel külvatud mahetoidunisu kokkuostuhind 4 EEK kg-1 ja hilisemal külvil söödanisu 2 EEK kg-1 Terasaagi PD0,05 – 181,3

8. Külviaja mõju mahesuvinisu `Manu´ terasaagile ja –kvaliteedile 2005-2008 keskmisena

9. KÜPSETUSVÕRDLUS2008. Vasakult Veski-Mati, mahe 1, mahe 2

10. Vegetatiivselt hästi levivate umbrohtude maapealsete osade kuivmass (VHU) ja terasaak kuivaines erineva mullaharimise foonil Korrelatsioonid terasaagi ja VHU kuivmassi vahel Suvinisu: r = -0,38; n = 48; p < 0,05 Hernes: r = -0,52; n = 48; p < 0,05

11. Kooritud ja küntud (vasakul) ning ainult küntud (paremal) herne ja kaera segavilja põlluosa võrdlus 2009. a.

12. Lühiealiste umbrohtude arv erineva mullaharimise foonil a c c b b c b a a Stat. usutav erinevus PD0,05 - abc

13. KÜLVIKORD 2 – kultuuride ajalinepaigutus pika lapi meetodil. Alates 2005. aastast • Võrreldakse mahe ja tavaviljelust, pindmist mullaharimist, varast ja hilist sügiskündi ning kevadkündi, põhu eemaldamist ja sissekündi erinevates kombinatsioonides • Katselapi suurus ja 75 m-2 ja variant on 4-korduses

14. Mulla mikroorganismide biomass külvikorras 2.SIR - substraadi poolt indutseeritud hingamise meetod

15. Terasaagid ja kattetulud tava- ja maheviljeluses. Kaera kokkuostuhind 1,65 EEK/kg 2006., suviodra kokkuostuhind 3,10 EEK/kg 2007.Külvikord: suvinisu – kaer – suvioder allakülviga - mesikas

16. KÜLVIKORD 3 – kultuuride ajalinepaigutus Alates 2009. aastast • VAHEKULTUURI KASVATAMINE a) erinev vahekultuur b) ilma vahekultuurita 2. SISSEKÜNNI AEG a) sügisel b) kevadel Katselapi suurus 9 m-2 ja variant on 4-korduses Blokk-asetus variantide juhusliku paigutuse alusel korduses