Kuidas koostada ja juhendada loodusteaduslikke uurimistöid? (kogemusi)

1. Kuidas koostada ja juhendada loodusteaduslikke uurimistöid?(kogemusi) Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2006

2. Kui alustad juhendamist, siis enne: • Pea endaga aru (aeg, perekond, püsivus, huvi...) • Leia teema, mis huvitab ka sind ennast (kitsas, konkreetne, aktuaalne, originaalne, jõukohane, teema kohta on võimalik leida erialakirjandust, uurimiseks on vajalikke vahendeid...) • Leia õpilane (õpilased) • Otsi mõned head uurimistööd õpilastele näitena tutvustamiseks • Leia teoreetilist materjali

3. Mida peaksid tegema esimesel kohtumisel • Selgita: ٧ kas teema õpilasele meeldib (või leia uus teema) ٧ kas õpilasel on piisavalt aega ja huvi ٧ kas õpilasel on võimalus antud uurimust läbi viia välistööd ja rahalised võimalused, tervislik seisund... ٧ kas kodu poolt on soovitusi või piiranguid • Leidke: mitme aasta peale oleks sobiv töö kavandada (aeg, raha...) • Koostage: esialgne uurimistöö sisukord • Räägi: enda abist juhendajana ja õpilase enda tööpanusest • Soovita: konkreetne töö tegemise juhend • Tutvusta: kust leida teoreetilist materjali

4. Töö algab tiitellehega. Kuidas kujundada? SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM Saaremaa loo-alade liblikate arvukus ja selle seos kliimaga Uurimistöö Autorid: Enel Estorn 11b Elen Kontkar 11b Juhendajad: õp. Mart Mölder õp. Inge Vahter Kuressaare 2005

5. Järgneb sisukord SISSEJUHATUS 1. TAIMEDE INTRODUKTSIOONIST JA AKLIMATISATSIOONIST 2. OHTLIKE KARUPUTKEDE SISSETOOMISEST EESTISSE JA PRAEGUNE OLUKORD 3. SOSNOVSKI KARUPUTKE TOIMEST INIMESE JA LOOMA ORGANISMILE 4. VÕITLUSEST SOSNOVSKI KARUPUTKEGA 5. MATERJAL JA METOODIKA 5.1. Uurimisala 5.2. Metoodika 6. TULEMUSED JA ARUTELU 6.1. Eksperiment Sosnovski karuputkedega Leisi jõe ääres 6.2. Sosnovski karuputke levikust Leisi jõe ääres 6.3. Järeldused ja soovitused KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD: Lisa 1. Ohtlike karuputkede levikukaart Saare maakonnas Lisa 2. Vaatlusprotokollid

6. Järgneb sissejuhatus. Mõned reeglid: • Põhjenda teemavalikut, vajalikkust • Anna ülevaade oma töö eesmärkidest • Tutvusta lühidalt kasutatud meetodeid (või vormista eraldi peatükk) • Selgita töö ülesehitust • Kui võimalik, esita hüpotees • Märgi mõni peamine kirjandusallikas • Võid avaldada tänu abistajatele • Sissejuhatus on lühike, konkreetselt sõnastatud, ülevaatlik (umbes 1-2 lehekülge)

7. Ja algabki sisuline osa. Millest koosneb? Soovitatavad töö osad: • Mida teised on teinud • Mida Sina tegid • Teiste ja Sinu tehtu võrdlus ning järeldused, soovitused • Proportsioonid teoreetilise ja praktilise osa vahel sõltuvad palju teemast, võimalustest; praktiline osa peaks hõlmama vähemalt 1/3 kogu tööst

8. Millega tuleks arvestada sisulise osa kirjutamisel? • Liigenda kogu materjal otstarbekalt peatükkideks, alapeatükkideks, alapunktideks • Otsi illustreerivat materjali (fotod, joonised, tabelid, graafikud...) • Püüa leida lahendus töö sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele, hüpoteesile • Kasuta võimalusel mitme autori seisukohti; viita, kellelt andmeid said • Üldjuhul esitatakse teoreetiline materjal enne omavaatuslikku osa

9. 1. Uurimisala (praktiliste tööde teostamise paik, joonis) Võib vormistada ka eraldi peatükina Materjal ja metoodika Joonis 1. Nõmmnelgi uurimisala Mändjalas.

10. 2. Metoodika (meetodite selgitus...) Joonis 2. Karuputke tõrjumisel kasutatud kaitsevahendid (D. Viskuse foto). Materjal ja metoodika (järg)

11. Materjal ja metoodika (järg) • Too välja olulisemad kirjandusallikad (kui neid pole sissejuhatuses) • Esita tehtud andmetöötlus • Grupitöö puhul märgi igaühe tööpanus • Esita töö käigus üleskerkinud probleemid, ka soodustavad, segavad (ilm jne.) asjaolud • Märgi abiliste kasutamine ja nende töö panus kogu töö valmistamisse jne. • Metoodika võib olla kõige ulatuslikum töö osa, aga: nii lühike kui võimalik ja nii pikk kui vajalik!

12. Mõistlik on kasutada standardseid meetodeid (mida võib veidi muuta), mitte hakata kõike ise välja mõtlema – tulemus on parem Analüüsiruudud (taimed, limused, linnustik...) Joonis 3.Liisi ja Krista Mändjalas analüüsiruutu uurimas (I. Vahteri foto). Milliseid meetodeid kasutada?

13. Vaatlemine, mõõtmine, kaalumine, võrdlemine... Joonis 4. Annika vihmausse uurimas (I. Vahteri foto). Veel meetodeid

14. Fenoloogilised vaatlused Sarapuu õitsemine, paiselehe õitsemine, sinilille õitsemine... Kuldnokk, põldlõoke, sookurg... Lapsuliblikas, koerliblikas... Veel meetodeid Joonis 5. Paiseleht (S. Toomi foto).

15. Veel meetodeid • Bioindikatsioon (samblikud, vee-selgrootud) • Füüsikalis-keemilised meetodid • Linnuloendused Eesti Ornitoloogiaühingu vaatlusprogrammide raames • Seente ja taimedega värvimine jne.

16. Tulemused ja arutelu. Väga oluline peatükk! • Esita vaid väga olulised tabelid jm. andmed • Koosta saadud andmetest graafikuid, diagramme jne. • Võrdle omi andmeid kirjanduses esitatutega. Leia sarnasusi ja erinevusi. Erinevuste põhjal püüa välja tuua põhjuseid • Väga põhjaliku metoodika peatüki järel võib tulemuste ja arutelu peatükk kujuneda vaid mõne leheküljeliseks

17. Järeldused ja soovitused. Võib ühendada tulemuste ja aruteluga. • See on lühike kokkuvõte praktiliste tööde tulemustest ja tähtsusest punktide kaupa • Too välja ka lahendamata jäänud probleemid; hinda nende tegemise vajalikkust edaspidi • Leia, mis oli Sinu töö tähtsus; soovita, mida võiks edasi uurida • Leida, kellele võiks Sinu tööst olla kasu, anna/saada neile Sinu poolt kogutud andmed jm.

18. Uurimus võetakse kokku kokkuvõttes • Esita lühidalt töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud ja ettepanekud • Too välja töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused, edaspidist lahendamist vajavad probleemid • Anna hinnang püstitatud eesmärkide saavutamisele, hüpoteesi täitmisele

19. Veel kokkuvõttest • NB! Enam ei esitata uusi probleeme, fakte, seisukohti ega järeldusi, mida ei ole töö varasemates osades käsitletud • Kokkuvõtet lugedes peab saama tööst piisava ülevaate • Vältima peaks massilist numbrite esitamist • Kokkuvõte on konkreetne (umbes üks lehekülg)

20. Kas kasutatud kirjandus või kasutatud materjal? • Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus läbi töötad, seda suurem on töö väärtus • Võimalusel kasuta mitme erineva teadlase töid • Vaata, et kõigi allikate kohta leiduks töös vastav viide ja vastupidi • Esita allikad alfabeetilises järjekorras • Kasutatud materjalide alla võiksid märkida internetiaadressid, intervjuud • Eelista paberkandjal esitatut internetilehekülgedele • Loetelus toodud allikaid ei nummerdata

21. Kasutatud kirjandus • Eerme, K. 2000. Kliimamuutuste keerises. Eesti Loodus, 11, 450-451. • Eesti esitas seisukoha kolme GMO kohta. 2005. Loodus, 1, 10. • Kurg, A. 2004. Geneetiliselt muundatud taimed. Loengumaterjal: Kuressaare, 6.detsember. • Viidalepp, J. & Remm, H.1996. Eesti liblikate määraja. Tallinn: Valgus.

22. Mida paigutada lisadesse? • Materjal, millel on suur väärtus ja mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis ise töö sisuga otseselt seotud ei ole: ٧ mõõtmis- ja vaatlusprotokollid ٧ muud lisaandmed ٧ ankeetküsitluse vorm ٧ vastavad ankeedid jms. • Lisad paiguta selles järjekorras nagu neid töös on käsitletud

23. Mida võiks veel teada? • Töö soovitatav maht on 10-20(30) lk. • Tööle võid lisada täiendmaterjale (kollektsioonid, mudelid, maketid...) • Eraldi lehel esita töö resümee (üks lk), see on vajalik töö kokkuvõtete kogumiku koostamiseks (kui on eraldi nõutud) • Töö kohta pead sageli koostama esitluseks vajaliku stendi või arvutiettekande

24. Mida peaksid teadma töö keelest? • Kasuta rangelt teaduslikku keelt • Ära kasuta üliemotsionaalseid omadussõnu • Hoidu võõrkeelsete terminite kasutamisest • Enne vastava lühendi kasutamist defineeri see täieliku kirjapildi kaudu • Ära kasuta mina-vormi • Väldi kirjavigu

25. Kõik joonised nummerdatakse ja viidatakse tekstis Viiteks: ...vareskaera-aasasilmik (joonis 1). või Järgneval joonisel on kujutatud vareskaera-aasasilmik. Joonised peavad olema loetavad ilma tekstita ja vastupidi Joonis 6. Vareskaera-aasasilmik (E. Kontkari foto). Illustreeriv materjal. Joonised.

26. Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse ja viidatakse tekstis Tabeli number paigutatakse pealkirjast üks rida kõrgemale paremasse serva Sõna “tabel” on sõrendatud Pealkiri trükitakse rasvaselt ja paigutatakse keskele Tabel esitatakse kirjasuurusega 11 T a b e l 1 Püügitulemused puugitundides Illustreeriv materjal. Tabelid.

27. Kuuluvad jooniste hulka Väga sobilikud õpilastöödesse Joonis 7. Puuk (E. Toomi joonistus). Illustreeriv materjal. Joonistused.

28. Veel vormistamisest • Trükikiri Times New Roman • Kirja suurus 12 • Reavahe (1) - 1,5 • Leheservadest: 2,5 cm ülalt ja alt, 2 cm paremalt, 3 cm vasakult • Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega • Lehekülje parempoolne serv on sirge • Suured peatükid algavad uuelt lehelt • Uurimistöö formaat A4 • Teksti trükitakse lehe ühele küljele • Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva

29. Veel vormistamisest (järg) • Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurte tähtedega • Alajaotuse, alapunktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht) • Peatükkide ja teiste alljaotuste pealkirjade järele punkte ei panda • Sõnu pealkirjades ei poolitata • Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida • Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida

30. Kuidas viidata? • Joonealust ja numbritega viitamist eriti ei soovitata • Viitamise võimalused: ٧ viide ühe fakti kohta: ...(Saar, 2004). ٧ viide ühe lõigu kohta: ... .(Saar, 2004) ٧ J. Saare (2004) andmetel... ٧ (Keskkonnaministeeriumi ... , 2004) ٧ Sama autori artikleid samal aastal: (Saar, 2000a); (Saar, 2000b)

31. Mida soovitada algajale juhendajale? • Juhenda 1 (2) tööd • Kavanda töö(d) kahe aasta peale • Mitme töö puhul kavanda sarnaseid töid: ٧ Loode tammiku käpalised (erinevate liikide kohta) ٧ kodukoha liblikad jne. • Otsi kaasjuhendaja(d) (abi keskkonnateenistusest, kaitsealadelt, nüüd ka SA Archimedeselt...) • Uuri konkurssidele esitatud töid (Eesti Noorsootöö Keskus, GLOBE, SA Archimedes...)

32. Mida annab uurimistöö tegemine õpetajale? • Kuulub õpetaja-metoodiku ja vanemõpetaja kvalifikatsiooninõuete hulka • Süvendab teadmisi • Suurt tööd • Rahuldust tehtud tööst • On vaba aja sisustamise vorm • Reisimisvõimalused (?)

33. Kust leida teemasid? • Eesti Loodus, Loodus, Horisont • Kohalikud maakonnalehed, üleriigilised päevalehed • TV, raadio • Kohalikud keskkonnateenistused, kaitsealad, linnuklubid, muuseumid... • Üleriigiliste konkursside kogumikud • Rahvusvahelised projektid (rannikuvaatlused, samblike projekt...) • Ajurünnakud • Õpikud jne.

34. Lõpetuseks • Uurimistöö koostamine ei ole kerge, aga rõõm valmistehtud (ja hästi juhendatud!) tööst on suur • Ka juhendaja on vastutav töö lõpliku valmimise eest • Uurimistöö ei ole ainult kaante vahele paigutatud tekst, vaid eelkõige protsess! • Juhendaja ei ole juhendaja, kui ta ei ole selle protsessi käigus õpilasele kättesaadav • Ülejuhendamine on samuti ohtlik

35. Ettekande koostamisel on kasutatud SÜG-i õpetaja MSc Marek Schapeli poolt koostatud uurimistööde juhendit - vt. www.syg.edu.ee • Tänan kuulamast ja head pealehakkamist juhendamisel ja töö kirjutamisel!