280 likes | 445 Views
Tunne Eesti sportlaseid Kokku pead viima nime ja ala. OM 2008 Peking I MM 2005 II 2007 I 2009 III 2011 II Euroopa MV 2006 Göteburg II. Marek Niit. Eesti rekordiomanik 100m (10,19); 200m (20,43); 400m(45,91). Mikk Pahapill 8398. EM sisekergejõustikus 2009 I. Andres Raja 8119.
E N D
Tunne Eesti sportlaseid Kokku pead viima nime ja ala
OM 2008 Peking I MM 2005 II 2007 I 2009 III 2011 II Euroopa MV 2006 Göteburg II
Marek Niit Eesti rekordiomanik 100m (10,19); 200m (20,43); 400m(45,91)
Mikk Pahapill 8398 EM sisekergejõustikus 2009 I
Märt Israel • Universiaal • 2007 III • I • MM • 2011 4.koht
Anna Iljuštšenko 2010 1.95 Eesti rekord
Grit Šadeiko 2011. aasta noorsoo kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusel seitsmevõistluses esikoht isikliku rekordiga 6134 punkti
Tiidrek Nurme 1500 m Eesti rekord 3.38,59
Aleksander Tammert OM 2004 Ateena III EM 2006 Göteburg III
Rein Taaramäe Prantsuse profirattur Cofidis Tour de France 2011 12.koht noorsõitja II
Tanel Kangert Astana Proteam
Grete Treier 80. kohal grupisõidus Itaalia profitiim S.C. Michela Fanini
Kristjan Kangur Villeurbanne'i Asvel
Joel Lindpere 2010. aastast USA klubis New York Red Bulls
Argo Meresaar Tallinna Selveri diagonaalründaja
Eesti parim naissportlane 2011 EM 2012 50m liblikujumises hõbe Triin Aljand
Martti Aljand EM 100m kompleksi pronks
Peeter Kümmel 2010 Vancouver 14
Baruto Kaido Höövelson Jaanuaris saavutas esimese turniirivõidu makuuchi’s ja nimetati yokozuna kandidaadiks
Kaia Kanepi Maailma edetabelis 23. kohal
Allar Raja Kaspar Taimsoo Tõnu Hendrikson Andrei Jämsa
Nikolai Novosjolov Eesti parim meessportlane 2011
Veel kordamiseks Antiikolümpiamängud- 776.a.e.m.a Kaasaegsed OM 1896.a. Pierre de Coubertin – OM idee taastaja TaliOM 1924.a. Eestlased OM-l esmakordselt 1920 taasiseseisv. 1992 Eesti Olümpiakomitee president Eestlastest olümpiavõitjad
Kergejõustik: Sprint- kuni 400 m sprinterid Keskmaa 400 – 3000m mailerid Pikamaajooksud üle 3000m staierid Kvalifikatsioon, lõppvõistlus, finaal Pallimängud: Korvpall- võistlusmäärused määrused (ajalised) Võrkpall – väljaku mõõdud, libero
Aeroobne lävi Pulsisagedus, millest allpool kasutatavad lihased energia saamiseks peamiselt rasvasid ja ülespoole kasutatakse energiaallikana rohkem süsivesikuid. Aeroobne – võime teha pikaajaliselt rahuliku intensiivsusega tööd. Organism saab küllaldaselt hapnikku. Treenib hästi südant, hingamist ja vereringet Anaeroobne lävi- kõrgem pulsisagedus, mille juures suudame pikemat aega tempot säilitada. Kaaslasega enam juttu ajada ei ole võimalik. Lihastes tekib hapnikuvõlg- laktaat, töövõime langeb. Kiirusliku vastupidavus etreeningud
Viimane punkt- Definitsioon, kuidas jaguneb, kuidas treenida, kuidas testida