REGIONAALSE ARENGU HUVIGRUPPIDE SEMINAR

1. REGIONAALSE ARENGU HUVIGRUPPIDE SEMINAR TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Enno Lend& Valev Reinhold HAAPSALU 07.Veebruaril 2007

2. MIS TÄHENDAB OLLA EL LIIKMESRIIGI STAATUSES ? Ühinemine Euroopa Liiduga tähendas Eesti ettevõtetele liitumist üha heterogeensemaks (heterogeneous) ja komplekssemaks (complexity) muutuva majandusruumiga, kus trendideks on: • majandustegevuse globaliseerumine ja ettevõtete internatsionali- seerumine (kasvab interkultuurilise suhtlemise ja koostöö tähtsus); • kaupade sortimendi laienemine (keerulisemaks muutuvad kaupade konsolideerimis- ja jaotusskeemid) ja konkurentsi kasv (otsitakse püsiva konkurentsieelise saavutamise võimalusi); • spetsialiseerumise süvenemine (üha enam keskendutakse organisatsioonides põhipädevuste, -teadmiste ja -oskuste järjepidevale omandamisele, laiendamisele ja realiseerimisele); • energiakandjate vähenemisest tingitud hindade järjepidev tõus (püütakse leida täiendavaid kulude vähendamise võimalusi); • toodete eluea lühenemine (suureneb ajafaktori tähtsus, mis tingib aja- ja protsessipõhise juhtimise vajaduse) • ettevõtetel on võimalus arendada tootmist erinevates maades (tänu transpordi ja institutsioonide arengule), kuid samas üha enam välismaiseid ettevõtteid tuleb Eesti turule.

3. RAHVUSVAHELISTUMISEGA KAASNEVAD JA ÜLETAMIST VAJAVAD KOMPLEKSSUSED Network perspective Koostöösuhete võrgu vaatenurk Topologic complexity ArusaamadTegevused Perceptions Activities Logistics System Complexity Algorithmic Cognitive Complexity Complexity Protsessi vaatenurkHuvigruppide vaatenurk Process perspective Stakeholders perspectives

4. KRIITILISED EDU FAKTORID EL-u ärikeskkonnas määravad riigi konkurentsivõime ja efektiivsuse suurel määral • majandusgeograafiline potentsiaal; • ressursside unikaalsus; • haridussüsteem; • infrastruktuur; • tooraineallikad; • ekspordivõime; • ettevõtete koostöövõime ja kohanemisvõime turutingi- mustega; • uute tehnoloogiate rakendamisevõime ja • logistilise süsteemi funktsioneerimise kvaliteet.

5. Kuigi Eesti majandusekoguprodukt kasvab jõudsalt võib hoomata negatiivseid tendentse, mille püsimisel on oht jääda globaliseerumisprotsessis ääremaaks: • püsivalt negatiivne väliskaubandusbilanss ja lõpp- toodete kesine osakaal ekspordis; • ebapiisavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse • 80% nii intellektuaalse kui ka materiaalse kapitali kontsent- reerumine Tallinnasse ja sellest tingituna kesised innovatsiooni- tingimused metropolist kõrvale jäävates ehk perifeersetes piirkondades; • piisavalt ei väärtustata inimressursse; • töötajas ei nähta sageli mõtlevat-loovat ja emotsionaalset-sotsiaalset aspekti, mistõttu pole levinud efektiivne meeskonnatöö; • loovuseks-innovatsiooniks puudub soodne keskkond • ettevõtjate, omavalitsuste, teadusasutuste ja koolitajate vahelise jätkusuutliku koostöö puudumine (hetkel on see juhuslik ja süsteemitu).

6. Kas logistika toetab erinevate piirkondade (A ja B) koostööd või on koostöö tulem? Logistika võtmetegevused (veonõudlus) Regioon B Regioon A (Läänemaa) Sektor s Sektor r Sektor s Sektor r Võrgustumise tasand (nõudlus – pakkumine)

7. Miks logistika on oluline maamajanduse arengus? • Eesti transiidikeskse logistika mudelid ei sobi (pole palju kaupa ( loe: tonne). Pigem on tegemist väikesaadetiste konsolideerimisega ja jaotusega. • Maamajanduseareng ei toimu mööda “maanteid ja raudteid” , vaid toodete, teenuste konkurentsivõime ja tootlikkuse tõstmise ning innovatsiooni kaudu. Selleks on vaja teada: • rahalised, kulupõhised indikaatorid (tööjõud, turg, infrastruktuur, transport, tooraine); • mitterahalised, hinnatavad indikaatorid (tootlikkuse tase, tarneahela efektiivsus, töötajate haridustase, haridusvaldkondade ja majandusvaldkondade vastavus, bürokraatia tase ja dünaamika jm). • Logistikaahela mudel ja kulude struktuur ning tase

8. Logistika kulud SoomesAllikas: Finland State Logistics 2006

9. TTK TRANSPORDITEADUSKONNA MAJAN- DUSE ÕPPETOOLI PÄDEVUSVALDKONNAD • turundus (tootmispõhine, suhtlus- ja rahvusvaheline marketing); • logistika (äri-, transpordi-, tootmis- ja jaotus- logistika; rahvusvaheline logistika; tarneahela juhtimine); • organisatsiooni juhtimine; • konsultatsiooni-õppereiside korraldamine EU liikmes- riikide (Soome, Taani, Holland jne) tippfirmadesse • rahvusvaheliste logistikaseminaride korraldamine, kuhu kutsume erinevatest riikidest tippfirmade tuntud ärimehi, teadlasi-uurijaid ja üliõpilasi (meil on 7-aastane rahvusvaheline kogemus ja tuntus).

10. RAHVUSVAHELINE LOGISTIKASEMINAR “WORKFORCE MATTERS” Hetkel valmistame ette Logistikaseminari 2007 „Workforce Matters“, mis toimub 20-21. aprillini 2007 Pärnus, hotellis Strand. Selle üritusele on kutsutud Läti, Leedu, Soome, Taani, Rootsi, Hollandi, Šhveitsi, Sloveenia ja Poola tippärimehed, rahvusvaheliselt tuntud teadlased ja üliõpilased, et analüüsida inimkapitali hetkeseisu, arenda- mis- ja koostöövõimalusi globaliseeruvas ärikeskkonnas. Täpsem info aadressil:

11. TTK TRANSPORDITEADUSKONNA ÕPPEJÕUDUDE KONTAKTANDMED • Valev Reinhold tel. 56981462, e-mail: hold@tktk.ee; • Jüri Suursoo tel. 5094771, e-mail: jsuursoo@tktk.ee; • Enno Lend tel. 5034941, e-mail: enno@tktk.ee;