Eesti haridusstrateegia 2012-2020. Projekt Viive-Riina Ruus TLÜ emeriitprofessor

1. Eesti haridusstrateegia 2012-2020. Projekt Viive-Riina Ruus TLÜ emeriitprofessor 20. jaan 2012

2. Milleks? HTM-l olemas erinevate haridusvaldkondade arengukavad ja dokument „Tark ja tegus rahvas“. Ent: millised on prioriteedid ja seosed ühiskonna teiste valdkondadega 2012-2020? Formaat? Maksimaalselt lühike (7+/-2 põhimõte). Kellele? Võimudele/poliitikutele ja rahvale. Staatus: Võtta lähteülesande aluseks har-strat koostamisel (mõõdikud, rakenduskava jms) Kuidas tehti? Suurte kontseptuaalsete raskustega. Juhtfiguurid: M. Heidmets, M. Lauristin, O. Aarna, M. Sutrop Mis, milleks, kellele, kes?

3. Eesti probleemvaldkonnad – väljakutse haridusele 1) demograafilised: väike rahvaarv, elanikkonna vananemine, paiknemise ebaühtlus, paljurahvuselisus 2) EL kontekstis suhteline vaesus, rikkuse kultus 3) üleilmastumine, globaalsed ja EL standardid, eesti ja rahvusvähemuste kultuur tagaplaanil 4) perekonnatüübi muutus 5) sotsiaalne kihistumine (sooline, varanduslik, hariduslik, regionaalne, rahvuslik) 6) uus suhtluskeskkond ja -viis(sotsiaalmeedia, multimediaalsus, keele küsimused 7) hariduse passiivsus, nõrk seos ühiskonnaga

4. Kuidas mõistame haridust? Haridus loob seose 1) kultuuri (keel, teadus-, kunsti-, suhtlemis-, tuleviku kavandamise, keha, tehnoloogiline kultuur, käitumiskultuur ja praktikad) 2) ühiskonna (majandus, sh tööturg, politiitilise ja vaimuelu ning neid esindavate institutsioonide) 3) indiviidi (erinevad kalduvused ja anded, päritolu ja perekond) vahel

5. Haridusstrateegia objektid 1) Põhiprotsessid: õppimine ja õpetamine 2) Põhitegijad: õpetaja (kui professionaal õppimise küsimustes) ja õppija (resp õpilane) 3) Struktuurid (õppeasutused, nende paiknemine, õppekavad, õpikud ja õppematerjalid) 4) Valitsemine (otsustamine, juhtimine, monitooring ja järelevalve, hindamine ja kvaliteedikindlustamine, koordineerimine, reguleerimine, korraldamine, finantseerimine) TASANDID: mikro-, meso- (kool, KOV), makro- (riik &ühiskond), mega- (EL, globaal-) tasand.

6. HS 2012-2020 sisu struktuur: väärtused on läbivad, 3. mõõde-valitsemine

7. Isiksuse „navigeerimine“ haridussüsteems: erinevad õpistiilid ja -strateegiad Big Fivepersonality traits: ca 50% kultiveeritav. 1) avatus kogemusele: uudishimu, seiklusjanu, ebatavalised ideed, emotsionaalsus, kunstilembus 2) ektravertsus: energilisus, seltsivus, positiivsus 3) meelekindlus/sihikindlus: enesedistsipliin,organiseeritus, orienteeritus saavutustele, ettekavandatud tegevused 4) sotsiaalsus: sõbralikkus, osavõtlikkus, koostöövalmidus 5) neurootilisus: haavatavus,närvilisus, ärevus

8. A. kaasaegne lastefolkloor: kuidas copy`d, nõndapaste´id,julge hundi rind on haavleid täis; tänasida toimetusi ära viska homse varna, sest homme võivad hambad juba varnas olla; kanda jõuab, aga lugeda ei jõua (kohustuslik kirjandus) B. muutused kunstides: postmateriaalsus, objekti kadumine, rõhuasetus protsessil (n performance), vaataja kui kaasautor, ühisautorsus, interaktiivsus, multimediaalsus (sõna- visuaal-heli), postmodernism ja uussiirus C. globaalne kommunikatsiooniväli ja digikultuur (lokaalne vs globaalne, virtuaalne vs reaalne, sotsiaalmeedia, suhtlusvõrgustikud) Märgid kultuurimuutustest

9. vabaturg, kõik on kaup, õpetaja kui klienditeenindaja polariseerunud maailm; rikkad ja vaesed USA kui uus impeerium ja amerikaniseerumine Mcdonaldiseerumine ja standardiseerimine hübridiseerumine (n kolonistid ja koloniseeritud kujundavad üksteist vastastikku) uus maailmakord: suured korporatsioonid,rahvusvahelised organ-d jt mõjurid (dilemma: kas väärtustel või poliitilisel realismil põhinev maailmakord (vrd dalai laama külaskäik) eksterritoriaalsekosmopoliitilise inimkoosluse teke Üleilmastumine kui kultuurimuutus

10. 1. kommunikatsiooniviisi muutused tähendavad muutusimõttelaadis (Goody, 2005) 2. Tsitaadid J. Lotmanilt (1989) “Oleme tunnistajaks ühe pika ajalooperioodi lõpulejõudmisele..., ... edasine ajalooprotsess võtab massiauditooriumi pärast peetava võitluse ilme”, ... “sotsiaalne peataolek”, esemete kõrgenenud sümboolsus: toredusemüüt vslooduslähedus 3. tähenduste tagurpidi keeramine (Breiviki juhtum kui kangelasmüüdi ebardlik ümberpööramine), patoloogianormaliseerimine (Vikerkaar 2011, sept.) 4. põlvkondade lõhe: pärastsõjaaegsete põlvkondade leplikkus ja kohusetruudus, noorim põlvkond - hedonistlik, ennast eksponeeriv (superstaar kui kangelane), koostööaldis, sageli ülehooldatud 5. segaduste ajal ülitähtis:kaaluda strateegilisi alternatiive (Lotman, 1989) Kultuuriplahvatus (J. Lotman)

11. Infokirjaoskus Virtuaalõppekeskkonnad Interdistsiplinaarsed innovatsioonikeskused Elektrooniline pedagoogikavaramu Õhus Identiteetide problemaatika: kuidas olla eestlane, eestivenelane, eurooplane, EV ja maailmakodanik Territoriaalsus vs eksterritoriaalsus: kohatunne vs juurtetus HS vastus: eesti kultuuriruum ja digikultuur

12. Olukord: Eesti väga kõrge inimareng (Eesti inimarengu aruanne 2010/2011): majanduse uus arengufaas: innovatsiooni- ja teadmuspõhisus, muutuv tööturg (Terk ja Reid, IA, 2011) uued julgeolekuprobleemid: küberrünnakute püsiv võimalikkus, latentne terrorioht, võimalik massiline sisseränne Väljakutsed Eestist on saanud ajaloo subjekt: enam lihtsalt ei saa järgida eeskäijaid või täita mehhaaniliselt EL nõudeid, vaja ise alternatiive kaaluda, lahendusi välja pakkuda, omada mitmikidentiteeti Kohastumiseks vajalik loovus, paindlikkus, kiire reaktsioon, õppimis- ja koostöövõime, Ühiskonna/majanduse väljakutsed haridusele

13. Tööturu tulevikuvajaduste analüüs, seire Tööandjad, visionäärid õppekava arendusse Praktika töökohal paremaks Sotsiaalsed oskused, muutuste juhtimine Liidrivõimekus Määramatuse talumine HS vastused

14. Alusharidus: ca 90 % Keskharidus: 82,2%, sh kutseharidus 26-30% Alaharitud ehk vara koolist lahkujad: 18-24, kes ei õpi ega pole omandanud (kutse)keskharidust 12%-14% Õpingute katkestajad kutsehariduses: 18, 22% Kõrgharidusega 2000-2008 (vanuserühm 30-34): 30-34% (aga Soome: 40-45%) Elukestvas õppes osalemine 2008 neljanädalasel perioodil - 10% (Soome üle 20%, Rootsi üle 30%) ) % Osalus: olukord

15. Haridusprobleemide varane märkamine Nõustamine ja karjääriteenused Individualiseeritud õpe Tasuta kõrgharidus Vajaduspõhised õppetoetused Kõrgharidusmaastiku korrastamine HS vastused

16. madalapalgaline staažikas (70% MLT õpetajaid lõpetanud kõrgkooli enne 1991!) kõrgelt haritud feminiinne kohusetruu, suudab hoida tunnikorda jahedad suhted õpilastega, moodsad ped uskumused traditsioonilised õpetamispraktikad vähene enesetõhusus õpihimuline rahulolematu: väike palk, vähe tunnustust, heitlik hariduspoliitika jm Õpetaja: põhikooli õpetaja TALIS 2009

17. Õpetajale rohkem ruumi eksperimenteerimiseks Õpetamine pluss uurimine pluss looming Tunnustamine Palk suurem, siduda lahti tunnikoormusest Vaba poolaasta iga 5 aasta järel, seotud pedagoogilise loominguga Õpetajakutse avatud elukutseks Õpetajakoolitus Ülikool peab väärtustama ka õpetamist, mitte ainult teadustööd HS vastused

18. Õpitulemused ja õppimine PISA 2009 • intensiivne internetilugemine • vähene vabatahtsi lugemine ja lugemismõnu • sidustamata ja asjalike tekstide eelislugemine • vähene ilukirjanduse lugemine • tippsooritajate väike osakaal • Kooli lävel lugemis-, kirjutamis- ja arvutusoskused väga head, 3. kl lõpuks ei ole mõtlemis- ja probleemide lahendamise oskused matemaatikas tipptasemel, tekstidest arusaamise suutlikkus kehvem kui Soome samaealistel (E. Kikas, 2011).

19. HS vastus (1): isiksus on kõige alus • Kohanemine õppijate isikupärale, erinevate andekusetüüpide, õpistiilide ja -strateegiate. Perekondliku tagapõhja jne arvessevõtmine • Adaptiivsete kompetentside (n kriitiline mõtlemine, pingetaluvus, koostöö- ja eestvedamisoskus jpt) kujundamine ja kultiveerimine. Kasvatus ja VÄÄRTUSED! • Nõustamine, toetamine, koolikultuur • Koolijuht ja klassijuhataja • Õpetaja tugisüsteem

20. E. Wengeri (2009) sotsiaalse õppimise teooria: õppimine on ÜHEKORRAGA: koostegemine/praktika (jagatud ressursid, sh ajalooline kogemus, (tegevus)normid, standardid) kuuluvus/kogukond (osalus kogukonna ettevõtmistes) kogemus/tähendus ( individuaalset ja kollektiivset elu tajutakse tähenduslikuna) kujunemine/identiteet (personaalsed lood oma kujunemisest kogukonnas) Probleem: kuidas avardada kogukonna PIIRE HS vastus: uued õppimismudelid (1)

21. Y. Engeströmi ekspansiivse, PIIRE ületava õppimise mudel: 1) olemasoleva praktika küsimärgistamine 2) “piiriobjekti”konstrueerimine/soovitava tuleviku modelleerimine (eeldab jagatud arusaama väärtustest!) 3) soovitava tulevikumudeli kirjeldus ja analüüs, 4) mudeli testimine (prototüübi katsetamine), 5) mudeli rakendamine 6) mudeli hindamine. Kui uuenduse kirjeldus talletada, seda levitada ja võimaldada selle edasiarendamist, võib tulemuseks olla kultuurimuutus – teadmiste, väärtuste, normide, suhtluse jne ja subjekti (õpetaja, õpilane, lapsevanem) ARENG = väljumine senistest piiridest Uued õppimismudelid 2

22. Uued pedagoogikad: standardid ja loovus • Kirjaoskus (lugemine, matemaatika, info, käitumine) kui standarditega määratletud põhi (NB: mis muutub!). Struktureeritud õpetus võib tulla kasuks. • Loovus ja õppimine individuaalse ja kollektiivse kogemuse ja tegevuse läbi. N: a) probleemipõhine, uurimuslik õpe b) projektipõhine õpe, sh õppe disainimine c) teenindusõpe (service learning) d) kohapõhine õpe (place-based learning)

23. Õppimisteadused (learning sciences): kognitiiv-, info-, kompuuter-, neuroteadused, sotsioloogia, disainiuuringud/õppimise disainimine jt + ped psühh ja kasvatus/haridusteadused Konverents “The Future of Learning“ 2012 Muutus teadusliku uurimise käsituses: a) fundamentaalteadused, b) uuringud tõenduspõhiste poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks; c) innovatsioonidele orienteeritud disaini -uuringud (design research), kvaliteedikriteerimuks viljakus (fruitfulness) Uus paradigma õppimise käsitamisel

24. Valitsemine:olukord ja HS vastus Põhiprobleem: valitsemises puudub terviklikkus, standardid ja seadused pole omavahel kooskõlas, koostöö ja dialoogi puudulikkus. HS: 1) uuendada haridusseadustik, loobuda koolipõhisusest, 2) alusharidus igale lapsele, kodulähedased põhioolid v kool-lasteaiad, 3) uus finantseerimismudel, ka õppijatel vastutus, 4) korrigeerida riigieksamite ja välishindamise süsteemi, 5) pilootkoolide võrgustik, 6) haridusotsused uuringute ja tõenduspõhisteks, 7) tagada olemasolevate seaduste täitmine.