Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses

2. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses Ettekande lähteallikad ja temaatika Materjalid • Tööstusheite seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/THS , Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses,2013 - http://vl.emu.ee/struktuur/looma-tervise-ja-keskkonna-osakond/teadustood/ 2)Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC)Reference Document on Best Available Techniques for The Intensive Rearing of Poultry and Pigs, Draft 2, August 2013 - http://eippcb.jrc.ec.europa.eu/reference/BREF/IRPP_D2_082013online.pdf 3)Veeseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/122122013064 , § 261  Valgala kaitse põllumajandustootmisest pärineva reostuse eest ; § 262  Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded; § 263  Valgala kaitse põllumajandusreostuse eest nitraaditundlikul alal • Välisõhu kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/123122013072 , § 46Saasteainete heitkoguste määramise meetodid . Määrus nr. 8 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodidhttps://www.riigiteataja.ee/akt/128032014033 5) Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslike väärtuste, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsientide ning sõnnikuhoidlate mahu arvutamise aluste ja miinimummahtude väljatöötamine (sõnnikustandard), 2013 - http://msr.agri.ee:8888/ Temaatika 1) Loomaliikide ja vanuserühmade lõikes tekkiva sõnniku kogus ja koostis 2) Toitainete kaod sõnnikukäitluse käigus 3) Mõistlik aeg ja vahend sõnniku mulda viimiseks 4) Põllumajandusloomade loomühikuteks ümber arvestamise koefitsiendid

3. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses PVT nõuded loomakasvatussaaduste tootmise eri etappidel Loomakasvatussaaduste tootmise etapid antud kontekstis on: • Looma tase (nõuded söötadele ja söötmisele) • Loomapidamishoone (nõuded pidamis-, söötmise- ja sõnnikukäitlemise tehnoloogiale ning seadmetele) • Sõnniku (jäätmete) kogumine ja säilitamine (nõuded tehnoloogiale ja seadmetele) • Sõnniku (jäätmete) kasutamine (töötlemine) ja utiliseerimine (nõuded tehnoloogiale ja seadmetele) Miinimumnõuded peavad olema täidetud kõikidel etappidel (tasemetel), ei ole võimalik heastada eelnevates faasides tegemata jäetut rangemate nõuetega järgnevatel tasemetel. Samuti on võimalik eelnevatel etappidel saadud efekti elimineerimine puudustega järgnevates faasides. Näited: 1) Loomade tasakaalustamata söödaratsiooni tulemusena suureneb sõnniku lämmastiku sisaldus. Sellest tulenevalt on suurem ka summaarne ammoniaagi emissioon nii loomapidamishoonest kui ka sõnnikuhoidlast. 2) Loomade söödaratsioonid on optimaalsed, sõnnik eemaldatakse loomapidamishoonest kiiresti, kasutades selleks suletud sõnnikuärastuse süsteeme, sõnnik säilitatakse kaetud sõnnikuhoidlas. Sõnniku laotamiseks kasutatakse aga paisklaoturit ning sõnnikut ei viida ka pinnasesse. Tulemuseks maksimaalne lämmastiku kadu ammoniaagi lendumise tõttu.

4. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses Söödad ja söötmine (Eesmärk: Loomade/lindude heaolu, keskkonnariskide vähendamine) • Sea- ja linnukasvatuses kasutatakse sünteetilisi aminohappeid. • Euroopa liidus on lubatud kasutada ka teatavaid söödaantibiootikume ja kasvuregulaatoreid (rangelt kontrollitud nimekiri). Mitmed liikmesriigid on aga söödaantibiootikumide kasutamise siseriiklikult keelustanud. (Põhjuseks potentsiaalne risk ravimresistentsete mikroobitüvede tekkeks). • Jätkuvalt on Euroopa Liidus keelatud lindude ja sigade (veiste) söödana kasutada liha- ja liha-kondijahu. (Põhjuseks spongiformse ensefalopaatia (BSE) risk). • Linde ja loomi tuleb sööta vastavalt nende füsioloogilisele vajadusele tulenevalt nende vanusest või toodangutasemest. • Söödaratsioon peab olema tasakaalustatud kõikide oluliste toitefaktorite osas Näited: 1) Sea ja linnukasvatuses rakendatakse mitmefaasilisi söötmisskeeme. Munakanad: tavaliselt 2 faasi (sööt munemisperioodi alguseni ja munemisperioodil); broilerid 3 faasi (vastavalt vanusele ja kehamassile). 2) Piimakarjakasvatuses jaotatakse kari söötmisgruppideks vastavalt laktatsioonifaasile. Noor- ja lihakarja söötmisel lähtutakse loomade vanusest ning päevasest kehamassi juurdekasvust .

5. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses Vt. Sõnnikustandard, tabel 1 või PVT juhend , tabel 11 (veised) Loomaliikide lõikes tekkiv keskmine sõnniku kogus ja koostis (standardväärtused)

6. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses Loomapidamishoone (nõuded pidamise-, söötmise- ja sõnnikukäitlemise tehnoloogiale ja seadmetele) (Eesmärk: Loomade heaolu, keskkonnariskide vähendamine) • Loomade/lindude asustustihedus • Mikrokliima, ventilatsiooni efektiivsus • Pidamisviis • Sulu (põranda) konstruktsioon • Sõnniku eemaldamise sagedus ja viis • Toruotsa tehnoloogiad (sundventilatsiooniga hoonetest) Näited (veisekasvatus): * Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta - https://www.riigiteataja.ee/akt/13215393 - Restpõranda ehitus peab välistama veise jäsemete vigastumise ning sõrgade kinnijäämise. Põrandamaterjali laius restpõranda puhul peab olema vähemalt 110 mm ja avade laius kuni 35 mm - Söötmiskohal tuleb täiskasvanud looma kohta arvestada vähemalt 60 cm sõimepikkusega. - Jne * Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele - https://www.riigiteataja.ee/akt/12991686 - Kui vasikaid peetakse rühmana, siis peab selleks kasutatavas ühissulus olema vähemalt 1,5 m2 vaba põrandapinda iga alla 150 kilogrammise vasika kohta, vähemalt 1,7 m2 vaba põrandapinda iga 150 kuni 220 kilogrammise vasika kohta ning vähemalt 1,8 m2 vaba põrandapinda iga üle 220 kilogrammise vasika kohta. * Emissioonid, vt. PVT juhendmaterjal, tabel 12 .

7. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses Sõnniku kogumine ja säilitamine (nõuded tehnoloogiale ja seadmetele) (Eesmärk: keskkonnariskide vähendamine) * Vedelsõnnik (läga) on loomade väljaheidete ja sademete- ning pesu (tehnoloogilise) vee segu, mis võib sisaldab ka allapanu ja sööda jääke. Vedelsõnnikut saab pumbata, või liigub see gravitatsiooni toimel. * Tahesõnnik on loomade väljaheidete ja rohke allapanu (ka söödajääkide) segu või läga separeerimise tahke osis. Sõnniku säilitamise viisid (muudatused keskkonnaministri määruses nr. 8): * Tahesõnnik - põllul aunas (lubatud , kuid vastavalt “Veeseadusest” tulenevate piirangutega) - lekkekindlas (varikatusega) hoidlas * Vedelsõnnik - Ringja põhiplaaniga (kaetud) hoidlas - Laguuntüüpi hoidlas - Lühiajaline plastikkottides (pole Eestis levinud) * Eestis peab sõnnikhoidla mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku

8. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses Sõnnikuhoidlad Vt. PVT juhendmaterjal, tabel 14 jne. Ringja põhiplaaniga (betoonist) madala seinaga, avatud hoidla Laguun Ringja põhiplaaniga (terasest) kõrge seinaga, avatud hoidla Ringja põhiplaaniga (betoonist), permanentse katusega hoidla

9. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses Sõnniku kasutamine (nõuded tehnoloogiale ja seadmetele) (Eesmärk: keskkonnariskide vähendamine, sõnniku toitainete maksimaalne kasutamine taimede poolt) Vedelsõnniku laotamise tehnoloogiad: * paisklaotus (madalsurve paisklaotus), * lohisvooliklaotus koos modifikatsioonidega * injekteerimine (avatud ja suletud lõhe). Tahesõnniku laotamise tehnoloogiad: * paisklaotus *Laotatud sõnnik (v.a. injekteerimistehnoloogiad) tuleb optimaalse ajaperioodi jooksul mulda viia. Eestis on selleks maksimaalselt 48 h (kehtestatud “Veeseaduse” uues redaktsioonis). * Vedelsõnniku paisklaotus on mõnedes liikmesriikides (Holland, Taani) keelatud. Eestis ei loeta paisklaotust parimaks võimalikuks tehnoloogiaks (seadusandlikul tasemele keelatud ei ole). Vt. PVT juhendmaterjal tabel 18 ja 19 jne Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 81 kg Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 60 kg Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 5 kg

10. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses Sõnnikulaoturid Vt. PVT juhendmaterjal lk. 72 jne. Lohisvooliklaotur Paisklaotur Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 81 kg Injektorlaotur (avatud lõhe) Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 60 kg Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 5 kg

11. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses Sõnniku kasutamise ökonoomikast Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 81 kg Vt. PVT juhendmaterjal tabel 29, 30 Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 60 kg Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 5 kg

12. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses Põllumajandusloomade loomühikuteks ümber arvestamise koefitsiendid Loomühiku ekvivalendiks valiti piimalehm kui Eestis suurimat majanduslikku tähtsust, kuid ka keskkonnariski omav põllumajandusloom toodanguga 8000 kg piima ja 271 kg piimavalku aastas (Eesti keskmine 2012.a. jõudluskontrolli alustes karjades oli vastavalt 8059 ja 273 kg). Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kadu on arvestatud pidamisviiside (karjatamiseta) ja sõnniku säilitusviiside keskmisena. Sõnnik sisaldab pärast säilitusperioodi lõppu keskmiselt 100,1 kg N; 27,8 kg P ja 90,8kg K. Vt. Sõnnikustandard, tabel 8 http://msr.agri.ee:8888/ Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 60 kg Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 5 kg

13. Tänan kuulamast! Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 81 kg Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 60 kg Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 5 kg