IFI7003 Projektijuhtimine tarkvaraarenduses: Sissejuhatus Põhimõisted ja mudelid

1. IFI7003 Projektijuhtimine tarkvaraarenduses:SissejuhatusPõhimõisted ja mudelid Peeter Normak peeter.normak@tlu.ee

2. Kursuse korraldus 22.09. L: Sissejuhatus. Põhimõisted ja mudelid. Kursuse materjalid: www.tlu.ee/~pnormak/PJ-2013 Kursuse ajakava: 6.10. S: Eesmärk, vajadus. L: Projekti algatamine. 20.10. L: Projekti planeerimine. Projekti käivitamine. 3.11. S: Tegevuskava, eelarve. L: P. täitmine. Tugitegevused. 17.11. L: Tarkvaraprojektide üldküsimused. PJ tarkvara. 15.12: L: Tarkvaraprojektide eriküsimused. Jaanuar: Ettekandeseminar.

3. Iseseisvate tööde tegemise skeem Üliõpilane Õppejõud Loeng 1 Kodutöö 1 NB! Kodutöid eraldi ei hinnata. Kodutöö 1 Loeng 2 Kodutöö 2 Kodutöö 2 Loeng 3 Kodutöö 3 3 Loeng 4 Kodutöö 4 Loeng 5 Kodutöö 5 Loeng 6 Eksamitöö esitlus (jaan.) Eksamitöö esitlus (jaanuar) Eksamitöö 8. jaanuar Veeb Retsensioon&Hinnangud 13.jaanuar Hinne

4. Õppejõu(dude) tagasiside üliõpilastele • Kodutöödeks antud ülesannete lahendusi käsitletakse järgneva loengu alguses. • Kodutööde individuaalne tagasiside lähtub üliõpilase soovist. Võib oma kodutöö saata õppejõu meiliaadressile, koos konkreetsete küsimustega. • Eksamitööle ja retsensioonile tagasiside saamiseks tuleks õppejõule eksamitöö saatmisel teada anda.

5. Iseseisva töö kirjeldus Enne iga auditoorset õppust (individuaalselt): • Lahendada eelmisel õppusel antud kodused ülesanded. • Lugeda läbi eelmise õppuse esitluses viidatud materjalid (materjalide asukohtade viited on esitluses märgitud punase kirjaga). • Lugeda läbi eesoleva loengu teemat käsitlev osa loengukonspektis ning märkida üles lugemisel tekkinud küsimused. Pidevalt (rühmatöös): • Eksamitöö (ja selle esitluse) koostamine. Peale eksamitöö esitamist (individuaalselt): • Retsensiooni ja hinnangute koostamine

6. Eksami korraldus Eksami komponendid: • Eksamitöö esitlus; • Eksamitöö saata aadressile peeter.normak@tlu.ee hiljemalt 8. jaan. Eksamitööd pannakse aadressile www.tlu.ee/~pnormak/PJ-2013); • Retsensioon ja viie kaasüliõpilase eksamitöö hinnangud saata hiljemalt 13. jaan. Iga eksamitöö hinnang koosneb hinnatava töö kolme kõige tugevama ja kolme kõige nõrgema aspekti määratlusest (koos põhjendustega). Hinde komponendid: • Eksamitöö hinne (kaaluga 2); • Eksamitöö esitluse hinne (hindavad ka kaasüliõpilased); • Retsensiooni ja hinnangute hinne. 6

7. Eksamitöö Eksamitööks võib olla üks järgmistest: • Projektiplaan (üldjuhul) • Projektijuhtimise valdkonna mingi probleemi analüütiline käsitlus • Mingi osaletud projekti süvaanalüüs. Eksamitöö on soovitavalt tehtud meeskonnatööna (meeskonnas 3-4 üliõpilast). Sel juhul peab eksamitööl olema lisa, milles on täpselt kirjeldatud iga meeskonnaliikme osa (töö sisu ja maht) eksamitöö koostamisel. Ühe eksamitöö koostamisel olevate üliõpilaste hinnete eksamitöö komponendid võivad olla erinevad.

8. Kursuse eesmärgid 1) Teadmiste ja oskuste kujundamine projektide kavandamise ning sellega seotud tegevuste kohta. 2) Projektide efektiivseks täitmiseks vajalike põhiteadmiste omandamine. 3) Tarkvaraprojektide juhtimise spetsiifika mõistmine.

9. 22.09 loengu kava • Projektijuhtimise kursuse taust. • Projektide ja projektijuhtimise rollist tänapäeva ühiskonnas. • TLÜ informaatika instituut kui näide projektorganisatsioonist. • Projekti mõiste. • Projektijuhtimise mõiste. • Projektijuhtimise raamistikud: • Project Management Body Of Knowledge Guide (PMBOK Guide) • Project Management Competency Development (PMCD) Framework • Project Management Maturity Model (PMMM) • Organizational Project Management Maturity Model (OPM3) • Projektijuhtimine Euroopa IKT-kompetentside raamistikus e-CF. Vaheajal: eksamitöö koostamiseks projektirühmade moodustamine.

10. Kursuse taust Seminarid firmades: suur puudus headest projektijuhtidest. Kursuse loomine: 1999. a. sügisel Informaatika diplomiõppele. 2001. aasta kontseptsioon (Bologna 3+2): bakalaureuseõpe on eelkõige alamastme spetsialisti õpe, magistriõpe aga eelkõige keskastme spetsialisti õpe, st peab sisaldama ka juhiõppe elemente. 2001: projektijuhtimine viidi bakalaureuseõppest magistriõppesse (ITj); edaspidi fookus muutus TV PJ  PJ. 2013: PJ  TV PJ. Kursuse üldiseloomustus: • isiklikule kogemusele tuginev; • rõhuasetus sellele, kuidas teha (s.t. mitte niivõrd sellele, mida teha). 10

11. Sissejuhatus Projekt kui turumajanduse üks oluline instrument: konkurents  spetsialiseerumine  teenuste sisseost  pakkumiskutse. Projektijuhtimise professionaliseerumine: • Kutsekirjeldused ja -standardid • Õppekavad ja koolitused • Sertifitseerimine, atesteerimine • Kutseliidud jt spetsialiseeritud institutsioonid • ... Projektijuhtimine on: • valdkondi läbiv, valdkondadeülene. • mittedetermineeritud, kõrge riskimääraga • juhilt lisaks teadmistele-oskustele spetsiifilisi isiksuslikke omadusi eeldav. 11

12. Näide IT valdkonnas täidetud projektidest vaid ligikaudu pooli võib lugeda edukalt täidetuks. 2001.aastal Standish Group poolt tehtud ulatuslik analüüs: tarkvaraprojektide keskmine ajaületus oli 63%, eelarveületus 45% ning realiseeriti 67% algselt kavandatud funktsioonidest. Hilisemaid näitajaid vt näiteks aadressidelt: • http://www.cs.vu.nl/~x/chaos/chaos.pdf • http://www.drdobbs.com/architecture-and-design/2010-it-project-success-rates/226500046

13. TLÜ informaatika instituut projektorganisatsioonina Struktuur: • Instituudi büroo + õppejõud (90% riigieelarveline, 10% projektipõhine) • Haridustehnoloogia keskus (100% projektipõhine) • Interaktsiooni disaini labor (90% projektipõhine) • Digiturbe labor (70% projektipõhine) Personal: • Projektide finantseerimisel – 25 inimest • Eelarvelisel finantseerimisel – 22 inimest IFI projektid 2011: • EL teadus- ja arendusprojektid 49% • Eesti teadusprojektid 26% • Eesti arendusprojektid 25%

14. IFI rahvusvaheliste projektide näiteid - UNESCO “Creation of an Estonian Centre for Educational Software”‏ + TEMPUS JEP-12418 “Master Programme in Multimedia and Learning Systems” (IR, NE, FI; 289 100€)‏ + Visby “Network for Development, Usage and Transfer of New Interactive Technologies in Multimedia” (SE) + EL 6RP projekt iCamp (“Innovative, inclusive, interactive & intercultural learning campus”; AT, SL, UK, ES, PL, LT, TR, CZ)‏ + EL eLearning programmi projekt G&G (“Grandparents&Grandsons”; IT). + EL eContentPlus projekt iCoper („Interoperable Content for Performance in a Competency-driven Society”; AT, UK, CY, NL, FI, DE, FR, SL, GR, ES, PL, LT, NO, BE, IT, SE). 14

15. IFI suurim projekt Euroopa Liidu 7RP suuremahuline integreeritud projekt Layers (“Scaling up Technologies for Informal Learning in SME Clusters”). Partnerriigid: ES, AT, UK, DE, FI, NO – kokku 20 partnerit, sh Eestist Nortal/Webmedia. Eelarve: 12 M€ (EL-st 9,9M€). Kestvus: 2012-2016 Veeb: http://learning-layers.eu Vt ka: http://innovaatika.archimedes.ee/leht/2012/05/eesti-tulemused-7-raamprogrammi-ikt-8-taotlusvoorus/

16. IFI Eesti-siseste projektide näiteid + Avatud Eesti Fondi projekt “Active Learning into Action” (0,3 MEEK). + Teaduse sihtfinantseerimise teema “Veebipõhise konstruktivistliku õpihaldussüsteemi pedagoogilised lähtealused ja rakendusmudelid Eesti kõrghariduse kontekstis” (384 KEEK/a). + EL sotsiaalfondi projekt “Uusmeedia õppekava ja uurimisrühm” (2,2 MEEK). + Teaduse sihtfinantseerimise teema “Hajutatud arhitektuuriga e-õppe keskkonnad, nende koostalitlus ja rakendusmudelid” (1,48 MEEK/a). - EL Struktuurfondi inglisekeelsete õppekavade arendamise programmi projekt “Interaktiivse tarkvara arendamine” (4,49 MEEK). + EITSA projekt “Interaktsiooni disaini õppe- ja teadussuuna väljaarendamine Tallinna Ülikoolis“ (2,6 MEEK). - Institutsionaalne uurimistoetus „Digitaalsed õpiökosüsteemid“ (263K€/a). 16

17. PN personaalsete projektide näiteid + DAAD (Deutsche Akademische Austauschdienst) “Poolrühmade esitused” (13 kuud Saksamaal; 150 KEEK). + Eesti Teadusfondi grantiprojekt “Kahealuseliste algebrate konstruktsioonid ja samaväärsus” (75 KEEK/a). + Eesti Teadusfondi grantiprojekt “Polügoonitüüpi algebrate kompaktsusomadused” (40 KEEK/a). + Kanada teadusgrant A4494 (20 KEEK). + AUCC (Assoc.Univ.Colleges in Canada) grant “Innovation Management at the Universities” (13 KEEK). + Eesti Teadusfondi grantiprojekt “Enesejuhitava õppimise toetamise ja analüüsimise raamistik avardatud õpikeskkonnas” (190 KEEK/a). 17

18. Projekti mõiste Definitsioon. Projekt on ühekordne ajaliselt ja ressurssidega piiratud ettevõtmine, mis on suunatud mingi kindla ülesande lahendamisele (lähtudes etteantud ajalistest raamidest ja ressurssidest). Projekti atribuudid: • eesmärk • algus ja lõpp (kestvus)‏ • tegevused/alaeesmärid • ressursid • tellija, täitja, määramatus/riskid, ... PRINCE2: • Projekt on toimimiskeskkond, mis on loodud eesmärgiga tarnida üks või mitu äritoodet vastavalt määratletud ärijuhtumile; • Projekt on ajutine organisatsioon, mis on vajalik ühekordse eelnevalt määratletud tulemi loomiseks etteantud aja ja ressursside kasutamisega. 18

19. Arendusprojekti näide Näide 1 (arendusprojekt). TEMPUS Joint European Project 12418 "Creation of Master Program in Multimedia and Learning Systems": • eesmärgiks magistriõppekava loomine • Algus 15.12.1997, lõpp 14.03.2001 • 5 alaeesmärki: õppekava, õppejõud, õppematerjalid, õpikeskkond, juurutus (st õppekava käivitamine) • 289 100 EUR • Tellija European Training Foundation • Täitjad TPÜ, TÜ, TTÜ, EKA, Tampere TÜ, Twente Ülikool, Dublini Tallagh TI • Suurim risk: Konsortsiumil puudus omavaheline koostöökogemus.

20. Projekti mõiste - järeldus Projektijuhtimise alaseid teadmisi ja oskusi on vaja kõigil, kes peavad: • täitma mingi ülesanne teatud tähtajaks, • tegelema komplekssete probleemidega, sh. paralleelselt mitme probleemiga, • täitma ülesanded piiratud ressurssidega, • töötama oma ülesande lahendamiseks teiste inimestega, • teadma, milline tulemus tuleb saavutada, • lahendama mittekorrektselt sõnastatud või hägusaid ülesandeid, • arvestama oma ülemuse, kolleegide ja klientide soovide muutumisega jne. Õpetamismeetodit, milles lähtutakse viimati loetletud põhimõtetest, nimetatakse projektmeetodiks. 20

21. Projekt, visioon ja strateegia Visioon on vaadeldava objekti kompaktne (1-2 lauset) soovitav tulevikuseisundi kirjeldus tema kõige olulisimate (s.t. objekti kõige adekvaatsemalt kirjeldavate) näitajate abil. Ka institutsiooni pikaajaline eesmärk on sageli esitatud visioonina. Strateegia on visiooni (pikaajalise eesmärgi) saavutamise kava. Projektid on strateegia realiseerimise üheks oluliseks vahendiks. NB! Projektijuhtimise kursus on kursuse “Infotehnoloogia strateegiline juhtimine” eeldusaine. ….... Momendi seisundi Soovitav seisund ….…

22. Projekti mõiste - ülesanded • Mille poolest erinevad teineteisest mõisted projekt ja programm? • Nimetada magistritöö kirjutamise kui projekti atribuudid. • Kas kapsasupi valmistamist saab käsitleda kui projekti? • Viimastel aastakümnetel on kasvanud konkurents projektide taotlemisel. Mis võiks olla selle põhjuseks? • Iseseisvalt: tuua näide ebaõnnestunud projektist. • Iseseisvalt: veebi vahendusel tutvu projekti erinevate definitsioonidega. 22

23. Projekti elutsükkel - projekti faasid 1. Projekti algatamine (projekti põhieesmärgi määratlemine ning selge veendumuse kujundamine projekti vajalikkusest ja teostatavusest; selles faasis peab vastama küsimustele mida? ja miks?): • vajaduse määratlemine ja analüüs (vastavus fin.prior-le, efekt, skoobi ulatus), • põhieesmärgi määratlemine, • ressursianalüüs, • võimalike partnerite määratlemine, • projekti esialgse kava koostamine. 2. Projekti planeerimine (projekti täitmise optimaalse skeemi/algoritmi määratlemine; selles faasis peab vastama küsimusele kuidas?). 3. Projekti täitmine (projekti eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste läbiviimine projekti piiranguid arvestavalt). 4. Projekti lõpetamine (projekti tulemist võimalikult suure lisaväärtuse tekitamine): • tulemuste vormistamine, • dokumentatsiooni arhiveerimine, • tulemustest teavitamine. 23

24. Projekti elutsükkel - ülesanded • Mille poolest erinevad teineteisest projekti elutsükkel ja projekti käigus loodava toote elutsükkel? • Olgu kavandatava projekti eesmärgiks koolis kaasaegsete õpetamismeetodite juurutamine. Milline võiks olla selle projekti põhieesmärk? • Iseseisvalt: Tuua näide projektist, mille elutsükkel erineb eelpooltoodust. • Iseseisvalt: mida mõistetakse projektõppe (projektipõhise õppe, project based learning) all? 24

25. Projektijuhtimise mõiste Definitsioon.Projektijuhtimise all mõistetakse teadmiste, oskuste, vahendite ja tehnikate rakendamist projekti tegevuste läbiviimisel, saavutamaks projekti nõuete (sh projekti eesmärkide) täitmine. Projektijuhtimise kolmnurk (project management triangle): NB! Tegelik sõltuvus ei ole lineaarne (Ülesanne: interpreteeri kolmnurga tippude nihutamist). Projektijuhtimine lahendab sisuliselt optimeerimisülesannet: saavutada ressursikulu ja tulemi kvaliteedi (skoobi) optimaalne vahekord. Aeg Maksumus Skoop* * Skoobi asemel kasutatakse 3.mõõtmena kohati muid mõisteid, näit. tulemuslikkust (performance). 25

26. Projektijuhtimise üldine metodoloogia Üldine metodoloogia – struktuurne käsitlus (mida? mitte kuidas?). Põhistruktuurid: • Projektijuhtimise pädevusvaldkonnad • Projektijuhtimise protsessirühmad • Projektijuhtimise tegevused • Projektijuhtimise artefaktid Põhjus: universaalsus, üldkehtivus/laialt rakendatav.

27. Projektijuhtimise pädevusvaldkonnad (PMBOK Guide järgi)‏ PMBOK Guide: A Guide to the Project Management Body of Knowledge. Projektijuhtimiseks vajalikud põhipädevused: • projekti terviklikkuse haldamine • skoobihaldus • ajahaldus • kuluhaldus • kvaliteedihaldus • personalihaldus • kommunikatsioonihaldus • riskihaldus • soetuste haldus, sh alltöövõtud • 2013 lisandus: osapoolte haldus. Nimetatud põhipädevuste alased tegevused on projekti faase läbivad. 27

28. Projektijuhtimise protsessirühmad Protsess defineeritakse kui tegevuste jada, mis viib teatud tulemuseni. Projektijuhtimise protsessirühmad: • algatavad protsessid • kavandavad protsessid • täitvad protsessid • lõpetavad protsessid • kontrollivad protsessid 28

29. Pädevusvaldkondade dünaamika (PMBOK Guide järgi) PMBOK Guide on kujunenud projektijuhtimise pädevuste osas sisuliselt rahvusvaheliseks standardiks. Suurimad muudatused 2004. aasta versioonis. 2013. aasta versioonis lisandus kümnes pädevusvaldkond: • Projekti osapoolte haldus (Project Stakeholders Management) 2004. aasta versioon: http://users.encs.concordia.ca/~hammad/INSE6230/PMBOK3rdEnglish.pdf 2000. aasta versiooni vt näiteks aadressilt http://www.cs.bilkent.edu.tr/~cagatay/cs413/PMBOK.pdf

30. Projektijuhtimise tegevused Projektijuhtimise tegevused jagunevad üldisteks ja tootespetsiifilisteks. Üldiste tegevuste süstemaatiline käsitlus on esitatud mudelis PMMM (Project Management Maturity Model). Üldiste tegevuste näiteid: • Fikseerida projektimeeskonna tööülesanded ja aruandluse süsteem. • Koordineerida ja suunata nii üksikute täitjate kui töörühmade tegevust. • Luua tulemuslikkust toetav töökeskkond. • Ergutada projektimeeskonna pühendumust ja vaimustust. • Informeerida projektiga seotud inimesi pidevalt projekti täitmise käigust ja täitmisega seotud probleemidest. • Suurendada projektimeeskonna kvaliteeti ja kujundada sellele vastav optimaalne võimu (õiguste-vabaduste ja vastutuse) struktuur.

31. Projektijuhtimise artefaktid Projektijuhtimise artefaktideks on kõikvõimalikud dokumendid ja muud vahendid, mis reguleerivad ja toetavad projekti täitmist. Nende hulka kuuluvad näiteks järgmised dokumendid: • Nõuete analüüs. • Projekti esialgne kava. • Projekti ajagraafik. • Projekti muudatuste haldamise kava. • Riskide hindamise tabel. • Kvaliteedikindlustuse põhimõtted. • Saadud kogemuse analüüs (Lessons learned document). Soovitav on koondada projekti dokumentaalsed artefaktid vastavasse portfooliosse (NB! Erineb projektide portfooliost). 31

32. Projektijuhtimine - ülesanded • Mille poolest eelkõige erineb projektijuhtimine üldisest juhtimisest? • Loetleda heade/efektiivsete ja halbade/väheefektiivsete projektijuhtide olulisemad tunnused. • Milliste projektide korral on projektijuhi erialateadmised olulisemad, milliste korral vähemolulised? • Millised projektijuhtimise põhipädevused on suuremal, millised vähemal määral valdkonnaspetsiifilised? • Tutvu kutsestandardiga Projektijuht, tase 7, http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10470815/pdf/projektijuht-tase-7.4.et.pdf • Tutvu (praeguseks kehtivuse kaotanud) kutsestandardiga Infosüsteemi projektijuht III, IV, V: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10086855/lae 32

33. Projektijuhtide pädevuste arendamise raamistik PMCD FW PMI (Project Management Institute) välja töötatud PMCD raamistik (Project Manager Competency Development Framework) jaotab projektijuhi pädevused kolme kategooriasse: • teadmised (K, knowledge)‏ • teostamine/oskused (P, performance)‏ • isiksuslikud pädevused (B, personal competency). Pädevused on hierarhilised ning on kõikides mõõtmetes struktureeritud järgmiselt: Üksused (units) → klastrid (clusters) → elemendid → hindamise kriteeriumid → hindamisjuhiste näited 33

34. Projektijuhtide pädevuste arendamise raamistik PMCD FW Teadmiste ja oskuste üksused vastavad PMBOK Guide pädevusvaldkondadele ning klastrid protsessirühmadele. Iga pädevust tähistab üldkuju -.#.#.#.# omav indikaator. Nii näiteks teadmised (K) personalijuhtimise (6) ülesannete täitmisest (3) omab identifikaatorit K.6.3. Näide: P.1.1.2.4: Projekti terviklikkuse algatamisel, projekti teostatavuse uuringu raames projekti tehniliste ja mittetehniliste vajaduste hindamine (vt näidet konspektist).

35. Tulemuslikkus ja tegutsemine (B.1)‏ suunatus tulemuslikkusele (B.1.1) korra, kvaliteedi ja korrektsuse taotlus (B.1.2)‏ initsiatiivikus (B.1.3)‏ informatsiooni otsimine (B.1.4)‏ Abistamine ja teenindamine (B.2)‏ orienteeritus klientide teenindamisele (B.2.1)‏ inimestevaheliste suhete mõistmine (B.2.2)‏ Mõjusus (B.3)‏ mõju teistele (B.3.1)‏ organisatsiooniline teadlikkus (B.3.2)‏ suhete loomine (B.3.3)‏ Korralduslikkus (B.4)‏ meeskonnatöö ja koopereerumine (B.4.1)‏ teiste arendamine (B.4.2)‏ meeskonna juhtimine (B.4.3)‏ positsioonilise võimu kasutamine (B.4.4)‏ Tunnetuslik (B.5)‏ analüütiline mõtlemine (B.5.1)‏ kontseptuaalne mõtlemine (B.5.2)‏ Personaalne efektiivsus (B.6)‏ enesekontroll (B.6.1)‏ enesekindlus (B.6.2)‏ paindlikkus (B.6.3)‏ kohusetunne (B.6.4)‏ Vt näidet loengukonspektist! PMCD raamistiku isiksuslikud pädevused

36. PMCD raamistiku rakendamine PMCD raamistiku kasutamisel on esmalt vaja määratleda elementide ja hindamise kriteeriumite relevantsus; antud kontekstis mitterakendatavad elemendid ja hindamise kriteeriumid tuleks vaatluse alt välja jätta. Pädevuste omandamise üldine strateegia seisneb järgmise viie etapi läbimises: • Rakendatavate elementide ja hindamise kriteeriumite määratlemine, • Soovitava taseme määratlemine, • Hindamine, • Puuduvate pädevuste määratlemine, • Puuduvate pädevuste saavutamine. Pädevuste hindamise tulemused on soovitatav dokumenteerida, kusjuures määratleda igas klastris pädevused, milles: • ei ole puudusi, • on marginaalseid puudusi, • on olulisi puudusi. 36

37. PMCD raamistik - järeldused • Projektijuhtimine seab terve rea nõudeid projektijuhi isiksuslikele omadustele: projektijuhtimiseks ei piisa ainult teadmistest ja projekti administreerimise võimekusest, vaid vajalik on ka projektijuhi kui isiksuse võime protsesse soovitavas suunas mõjutada. • Projekti juhtimine on heaks juhiks sobivuse testimise vormiks.

38. Projektijuhtimise küpsusmudel PMMM IIL loodud PMMM (Project Management Maturity Model) esitab metoodika asutuse projektijuhtimise küpsuse/taseme hindamiseks. Tasemed: • Ühtne keel (Common language): projektijuhtimist praktiliselt ei kasutata, kuid organisatsioon tunnistab selle kasutamise vajadust; • Ühtsed protsessid (Common processes): projektijuhtimist kasutatakse, kuid see ei ole organisatsioonis reguleeritud; • Ühtne metodoloogia (Singular methodology): projektijuhtimine tugineb organisatsioonikultuurile, mitte regulatsioonidele; • Võrreldavus (Benchmarking): on olemas projektijuhtimise kvaliteedimõõdikud, mille abil võrreldakse end oma ala liidritega; • Pidev edenemine (Continuous improvement): protsessid on sisuliselt optimeeritud. 38

39. PMMM rakendamine Iga taseme jaoks on välja töötatud: • taseme saavutatuse tunnused, • taseme saavutamise põhitakistused, • järgmise taseme saavutamiseks vajalikud põhitegevused, • taseme saavutatust hinnata võimaldav test. Näiteks taseme 2 saavutamise põhitakistusteks on töötajate kartus uuenduste suhtes (“Oleme siiani hakkama saanud, saame edaspidigi”), alluvussuhete muutumise kartus ning soovimatus avalikustada probleeme ja puudujääke.

40. Organisatsioonilise PJ küpsusmudel OPM3 IIL OPM3 (Organizational Project Management Maturity Model) esitab metoodika selle hindamiseks, kuivõrd organisatsioonis juurdunud projektijuhtimise praktika (st projektide ja programmide täitmine ning portfooliote haldamine) toetab organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamist. Mudel koosneb kolmest elemendist: • Teadmuselement kirjeldab organisatsioonilise projektijuhtimise ja selle küpsuse mõisteid, selgitab nende olulisust ja seda, kuidas küpsust võib ära tunda; • Hindamiselement esitab meetodid, protsessid ja protseduurid, mille abil organisatsioon saab läbi viia oma küpsuse enesehindamise; • Parendamiselement kirjeldab protsessi, kuidas organisatsioon saaks oma küpsust tõsta. 40

41. OPM3 rakendamine OPM3 esitab kolm kataloogi: parimad praktikad (ligikaudu 600!), võimekused, edenemise planeerimine. Iga parima praktika kohta on antud: • neljakohaline identifikaator, • nimi, • lühikirjeldus • viited, millises valdkonnas (projekt, programm, portfoolio) ning millise tegevuse (standardiseerimine-hindamine-juhtimine-parendamine) raames parim praktika on rakendatud.

42. Mudelite ja raamistike sõltuvuse üldskeem PMCD FW: eesmärk projekti edukuseks tarvilike projektijuhi pädevuste tagamine : PMBOK Guide: eesmärk projekti edu tagamine PMMM: eesmärk projektide edu tagava asutuse organisatsioonikultuuri kujundamine OPMMM: eesmärk asutuse strateegiliste sihtide saavutamist maksmaalselt toetava projektijuhtimise praktika juurutamine

43. Projektijuhtimine Euroopa IKT-kompetentside raamistikus e-CF Euroopa IKT-kompetentside raamistik (European e-Competence Framework, vt veebist) kirjeldab olulisemate IKT-kompetentside valdkonnad (5 valdkonda), iga valdkonna jaoks kompetentside kirjeldused (kokku 36), nende pädevustasemed (5 taset) ning toob vajalike teadmiste ja oskuste kohta näiteid. Vt. www.itl.ee/?dl=618 Vastavus EQF-ile: IKT-1 = EQF3; IKT-2 = EQF4 ja 5; IKT-3 = EQF6; IKT-4 = EQF7; IKT-5 = EQF8. Projektijuhtimisega seonduvad kompetentsid: • Toote või projekti kavandamine (A.4): e-CF-2 … e-CF-4, • Projektijuhtimine ja projektiportfelli haldamine (E.2): e-CF-2 … e-CF-5.

44. e-CF kompetentsi E.2 pädevustasemete näide E.2-2: Mõistab ja rakendab projektijuhtimise põhimõtteid ning juhib lihtsaid projekte, kasutadesasjakohaseid meetodeid, tööriistu ja protsesse. E.2-5: On laialdaste vastastikuses seoses olevate tööprogrammide strateegiline juht tagamaks, et infotehnoloogia oleks muutust võimaldav jõud ning toodaks kasumit kooskõlas ettevõtte üldiste strateegiliste eesmärkidega. Rakendab laialdasi ärioskusi ja tehnoloogiaalaseid teadmisi, et välja mõelda ja teostada uudseid ideid. Näide oskuste kohta: S1 – Oskab kindlaks teha projekti riske ja koostada tegevusplaane riskide leevendamiseks.

45. Raamistikud ja mudelid - ülesanded • Miks on projektijuhtidel oluline teada üldiste raamistike ja mudelite (sh PMBOK Guide, PMMM, OPM3) sisu? • Milliste ohtudega peab projektijuht arvestama üldiste raamistike ja mudelite rakendamisel? • Postimehe (28.05.2008) projektijuhtide klassifikatsioon: 1) vana kooli mehed, 2) maailma nabad, 3) sebijad, 4) professorid, 5) oivikud. Iseloomustage nende võimalikke omadusi. • Iseseisvalt: tutvuda PMBOK Guide struktuuri ja sisuga. • Iseseisvalt: tutvuda Portfolio, Programme, and Project Management Maturity Model (P3M3, http://www.p3m3-officialsite.com/, http://www.projectsmart.co.uk/docs/p3m3.pdf) projektijuhtimise osaga. • Iseseisvalt: leida projektijuhtide tasemete hindamise skaalasid. 45

46. Kodutöö nr 1 • Projektimeeskonnas: • Määratleda enda eksamitööna esitatava projektitaotluse eesmärk • Teostada vastava projekti vajaduse analüüs • Koostada järgmiseks tunniks (6.oktoober) 5-minutiline esitlus • Hinnata enda personaalseid isiksuseomadusi PMCD raamistiku isiksuslike pädevuste alapunktide B.1.1-B.1.4, …, B.6.1-B.6.4 kaupa. Hinnata iga alapunkti 5-palliliselt (slaid 34, kokku 19 hinnet): 1 – antud omaduselt olen väga halb (halvima 10% hulgas) 2 – antud omaduselt olen halb (halvima 25% hulgas) 3 – antud omadus on mul keskmisel tasemel 4 – antud omaduselt olen hea (olen parema 25% hulgas) 5 – antud omaduselt olen väga hea (olen parema 10% hulgas) Leida: • saadud hinnete keskväärtus • enda 5 suurimat tugevust • enda 5 suurimat nõrkust.

47. Järgmine loeng: Pühapäev 6. okt. kell 14.00Teemad:Seminar: eksamiprojekti eesmärk & vajadusLoeng: Projektide algatamine NB! Eelnevalt on kindlasti vaja läbi lugeda loengukonspektist 2. peatükk (Projekti algatamine, eriti alajaotused 2.1-2.3).

48. Efektiivsete projektijuhtide olulisemad omadused • On eeskujuks (Väheefektiivsed: On halvaks eeskujuks) • On visionäärid (VE: Ei ole enesekindlad) • On tehniliselt kompetentsed (VE: On tehniliselt ebapädevad) • On otsustusvõimelised (VE: On halvad suhtlejad) • On head suhtlejad (VE: On halvad motiveerijad) • On head motiveerijad • Vajadusel pöörduvad tippjuhtkonna poole • Toetavad meeskonnaliikmeid • Ergutavad uute ideede pakkumist (Zimmerer, Yasin; Loengukonspektis Lisa 5)