Muudatused õigusaktides

1. Muudatused õigusaktides Bärbel Vapper Sotsiaalministeerium 29.11.2013

2. Sotsiaalministeerium esitas Riigikogu Sotsiaalkomisjonile muutmiseks ja täiendamiseks eelnõu erihoolekandeteenuse erinevaid aspekte puudutavas osas täiendavaid ettepanekuid. Muudatusettepanekute sisuks on sotsiaalhoolekande seaduse alusel osutatavate toetavate ja ööpäevaringsete erihooldusteenuste osutamise tingimuste muutmine selliselt, et tagada paremini teenuste eesmärgi täitmist, suurendada teenuste kättesaadavust erivajadustega inimestele ja teenuse osutamise paindlikkust.

3. Eelnõule esitatakse järgmised muudatusettepanekud: • Kogukonnas elamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse koos osutamine. • 1) Paragrahvi 11.40 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: • „6) talle ei osutata samal ajal ööpäevaringset erihooldusteenust.“ • Selgitus: Sätte muutmise eesmärk on tagada kõikidele kogukonnas elamise teenusel olevatele isikutele õigus saada ka töötamise toetamise teenust. Kehtiva regulatsioonis oleva piirangu tõttu ei ole isikul võimalik saada töötamise toetamise teenust, kui talle osutatakse samal ajal kogukonnas elamise teenust, mille käigus on isikule tagatud teenuse osutaja territooriumil töö tegemise võimalus. Selline piirang ei ole põhjendatud, kuna töötamise toetamise teenus ei asenda kogukonnas elamise teenust ning need on suunatud erinevatele põhieesmärkidele.

4. Eelnõule esitatakse järgmised muudatusettepanekud: • Arstitõend nakkushaiguste esinemise kohta. • 2) Paragrahvi 11.32 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: • „(2) Käesoleva seaduse § 10 punktis 14, 15 või 16 nimetatud teenust saama suunatud isik esitab teenuse osutajale lisaks rehabilitatsiooniplaanile oma terviseseisundi kohta arstitõendi, milles on märgitud pidevat ravi nõudvate somaatiliste haiguste esinemine ja teave nakkushaiguste esinemise kohta.“ • Selgitus: Sätte muutmise eesmärk on kaitsta teenusel viibivate isikute ja teenust osutava personali tervist. Kehtiva seaduse kohaselt on teenust saama suunatud isikul kohustus esitada teenuse osutajale oma terviseseisundi kohta arstitõend, milles on märgitud pidevat ravi nõudvate somaatiliste haiguste esinemine. Teenusele suunatud isik ei ole kohustatud esitama infot isiku poolt põetavate nakkushaiguste kohta. Praktikas on toonud sellekohase kohustuse puudumine kaasa olukordi, kus teenusele saabunud isik toob erihooldekodusse kaasa tuberkuloosi, seades seeläbi ohtu nii teiste teenusel viibivate isikute kui ka teenust osutava personali tervise. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud tervisekaitse kaalutlustel nakkushaiguse puuduva teabe esitamise kohustuse sätestamine.

5. Eelnõule esitatakse järgmised muudatusettepanekud: • Rehabilitatsiooniplaani kehtivus ja järjekorras viibimine. • 3) Paragrahvi 11.23 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: • „(5) isik, kes on registreeritud erihoolekandeteenuse saamiseks järjekorda, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on lõppenud selleks ajaks, kui avaneb võimalus teenust saada, võib erihoolekandeteenust saada rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni uue rehabilitatsiooniplaani tegemiseni.“ • Selgitus: Muudatuse eesmärk on luua võimalus erihoolekandeteenusele suunamiseks ka isikule, kes on juba teenuse saamiseks järjekorda pandud, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg on teenuse saamise ajaks lõppenud. Muudatus võimaldaks isiku teenusele suunata ning teenust osutada eelnevalt koostatud rehabilitatsiooniplaani tegevuskava alusel kuni uue rehabilitatsiooniplaani tegemiseni (ühe aasta jooksul). Muudatuse sisseviimise on põhjustanud olukord, kus teenuse saamiseks järjekorda kantud isik on sunnitud ootama erihoolekandeteenuse saamist pikema aja vältel, kui nendele koostatud rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg võimaldab. Ilma kehtiva rehabilitatsiooniplaanita ei ole isikut erihoolekandeteenusele võimalik suunata, mis toob kaasa olukorra, kus isiku võiks suunata talle sobivale erihoolekandeteenusele, kuid kehtiva rehabilitatsiooniplaani puudumisel on vajalik talle koostada uus rehabilitatsiooniplaan ning isik jääb edasi järjekorda.

6. Eelnõule esitatakse järgmised muudatusettepanekud: Elamispind ja toetatud elamise teenus. 4) Paragrahvi 11.43 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. Selgitus: Kehtivates sätetest tuleneb vastuolu isiku õiguste osas. SHS § 11.43 p 4 alusel on riigieelarvest rahastatavale toetatud elamise teenusele õigus isikul, kellel puudub elamispind iseseisvalt elamiseks ja ta ei ole suuteline seda endale muretsema. Samas võib teenust osutada isikule ka isiku enda või kolmanda osapoole omandis oleval pinnal. Teenuse eesmärgiks on võimaldada psüühilise erivajadustega isikutel võimalikult kaua elada kodus, oma tuttavas keskkonnas ja kogukonnas. Teenuse sisuks on isiku juhendamine, iseseisva elamise ja toimetuleku toetamine, vältimaks isiku sattumist asutusepõhisele teenusele. Seega ei saa elamispinna puudumine olla kriteeriumiks toetatud elamise teenuse saamiseks.

7. Eelnõule esitatakse järgmised muudatusettepanekud: • Ruumide sihtotstarve. • 5) Paragrahvi 18 lõige 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: • „9) erihooldekodu – teenuse osutaja omandis või kasutuses olevad ruumid ja territoorium, kus osutatakse korraga rohkem kui viiele erivajadusega isikule kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust (välja arvatud kohtumäärusega ööpäevaringset erihooldusteenust).“ • Selgitus: Muudatusega vähendatakse teenuseruumidega seotud kulusid, suurendades teenuste paindlikkust ja kättesaadavust ning võimaldades kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringse erihooldusteenust osutada ka ehitises või ruumides, mille sihtotstarbeks ei ole märgitud erihooldekodu. Muudatus ei kaota ära ühtegi kehtivat nõuet, mis on hetkel erihoolekannet osutavatele ruumidele kehtestatud. Euroopa ühiseks suunaks on arendada üleminekut institutsionaalselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele, mille üheks võimaluseks on alustada väiksemate, nelja kuni viieliikmeliste perekodude loomisega. Selliselt luuakse teenuseüksused kogukonna keskel olemasolevates eluruumides, mitte ainult sotsiaalpinnal. Nendele ehitistele või ruumidele on aga raskendatud teenuseosutajal hankida erihooldekodu otstarvet ning seepärast seab see nõue ebamõistlikud piirangud paindliku teenuse osutamiseks.

8. Eelnõule esitatakse järgmised muudatusettepanekud: • Järelevalvest etteteatamise aeg. • 6) Paragrahvi 38.1 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: • „(2) Järelevalveametnikul on õigus: • 1) kontrollida käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmist kohapeal.“ • Selgitus: Kehtiv regulatsiooni kohaselt peab järelevalveametnik teatama teenuse osutajale riikliku järelevalve teostamisest 24 tundi ette. Praktika on näidanud, et selline piirang ei täida järelevalve eesmärki, vaid takistab tõhusa ja efektiivse kontrolli läbiviimist. Kohapealse järelevalve teostamise eesmärk on tuvastada, kas teenuse osutaja osutab teenust nõuetekohaselt, seadusega kooskõlas ning rikkumisteta. Seaduse eesmärk ei ole tagada nõuetekohane teenuse osutamine järelevalveametniku kontrolli ajal, vaid kogu teenuse osutamise vältel. Muudatus võimaldab efektiivsemalt ja operatiivsemalt kontrollida teenuseosutajate tegevust. Samuti ühtlustaks sellega järelevalve praktikat, sest nii Ravimiametil kui ka Terviseametil puudub järelevalve tegemiseks etteteatamise kohustus.

9. Eelnõule esitatakse järgmised muudatusettepanekud: • Täiendkoolitustähtajad. • 7) Paragrahvi 48 lõikes 32 asendatakse lauseosa „2014. aasta 31. detsembrini erihoolekandeteenust“ lauseosaga „2017. aasta 31. detsembrini erihoolekandeteenust, välja arvatud ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele,“; • Paragrahvi 48 lõikes 33 asendatakse lauseosa „2015. aasta 1. jaanuarist“ lauseosaga „2018. aasta 1. jaanuarist“; • Paragrahvi 48 lõikes 35 asendatakse lauseosa „2014. aasta 31. detsembrini“ lauseosaga „2017. aasta 31. detsembrini“. • Selgitus: Muudatusega pikendatakse rakendussättes haridusnõuete osas üleminekuaega kolme aasta võrra.. Üleminekuaja edasilükkamise põhjuseks on asjaolu, et erihoolekannet ei õpetata käesoleval hetkel teenuse osutamiseks vajalikus mahus süvendatult ühegi õppekava raames, eriala ei ole võimalik õppida eraldi kutse-, kesk- ega kõrghariduse tasemel. Valdavalt vajavad inimesed, kes tegevusjuhendajaks tööle tulevad, koolitust, mida aga kohe pakkuda ei ole võimalik. Suur koolitusvajadus on viimaste aastate lõikes püsinud, seetõttu ei ole võimalik tagada tegevusjuhendajate seadusega sätestatud vajalikku ettevalmistust praegu kehtestatud ajaraamis, kuna sätte rakendumiseni on jäänud pisut rohkem kui aasta.

10. Teenuse rahastamine • Alates 1. jaanuarist 2014 tõstetakse erihoolekande valdkonna eelarvet 16,5%, mis võimaldab tõsta teenuse pearaha, omaosaluse maksimaalset maksumust (211 euroni) ning vähendada järjekordi. • Kõikide erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust tõstetakse 5,66% võrra ning erandina tõstetakse olulisel määral kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalset maksumust, eristades kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealiste ja alaealiste teenuse rahastamist (vastavalt kulumudelile). • Teenuse hindade kulumudeleid töötab välja Sotsiaalkindlustusamet, eesmärgiks on teada saada reaalseid kulukomponente ja kaasajastada teenuse hindasid.

11. Tänan ja jõudu! Bärbel Vapper Sotsiaalministeerium Hoolekande osakond 6269 205 Barbel.Vapper@sm.ee