Erihoolekanne 2013 (muudatused ja arengusuunad)

1. Erihoolekanne 2013 (muudatused ja arengusuunad)

2. SHS muudatused Eelnõu eesmärk kõrvaldada puudused ja praktika käigus ilmnenud ebatäpsused Põhilised muudatused, mis puudutavad erihoolekannet: • SKA hakkab erihoolekandeteenuse järjekordi pidama maakonnapõhiselt iga erihoolekandeteenuse kohta eraldi. SKA võtab isiku erihoolekandeteenuse järjekorda, märkides isiku soovitud asutuse või maakonna. Erihoolekandeteenuse koha vabanemisel suunatakse sellele kohale sama teenuse järjekorrast esimene isik, kes soovib saada teenust selles maakonnas, kus koht vabanes. • SKA võib järjekorda võtta ka isiku, kes on 16-aastane ja vastab muus osas seaduses erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule kehtestatud tingimustele. Muudatusega tagatakse isikute täisealiseks saades võimalikult kiire liikumine sobivat teenust saama. See on oluline, et tagada noortele sobivate sekkumiste rakendamine ja toe osutamine, vältimaks tulevikus suurema sekkumisastmega teenuste vajadust ja toimetulekuoskuste langust.

3. SHS muudatused • Tagatakse, et asendushoolduselt elluastuvad ja erihoolekandeteenuseid vajavad noored saavad erihoolekandeteenust eelisjärjekorras.Sobiva teenuse kasutamine loob eeldused edaspidisele paremale toimetulekule ning suure hooldusvajadusega isikute puhul on tagatud nende vajadustele vastav hooldamine. • Muudetakse halduslepingu kehtivusaeg kuni 5 aastaks (analoogselt tegevuslubade süsteemiga: SKA sõlmib raamlepingu ainult nende teenuseosutajatega, kellele on väljastatud tegevusluba. Tegevusluba väljastatakse viieks aastaks ning tegevusloa kehtivusaja lõppemisel ei ole erihoolekandeteenuse osutajal lubatud teenuseid edasi osutada). • Erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud koostama kirjalikult asutuse kaebuste lahendamise korra, milles on märgitud asutusesisesed ja asutusevälised kaebemehhanismid ja kontaktid pöördumiseks teiste asjaomaste institutsioonide poole, ning selgitama seda isikule ja tema seaduslikule esindajale.

4. SHS muudatused • Igakuiste hinnangute asemel tuleb tegevusplaani täita mitte harvem kui kord kvartalis. Asutuste hinnangul on klientide areng ning õppimis- ja omandamisvõime väga erineva kiirusega, mistõttu igakuiselt kõikide klientide tegevusplaanide hindamine ei tõsta teenuse kvaliteeti, küll aga toob tegevusjuhendajatele juurde paberitööd, millele kuluva aja saaks kasutada tööks kliendiga. Sõltuvalt kliendi vajadustest teevad asutused ka tulevikus igakuiseid tegevusplaani täitmise kirjalikke kokkuvõtteid ja hinnanguid. • Antakse asutustele võimalus palgata sügava liitpuudega isikutele mõeldud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks ka hooldustöötajaid:kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse sügava liitpuudega psüühikahäirega isikule, võib ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu asendada hooldustöötaja ööpäevaringse kohaloluga. Hooldustöötaja peab olema läbinud haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud hooldustöötaja eriala riiklikule õppekavale vastava koolituse või omama kutseseaduse alusel välja antud sotsiaalhooldaja kutsetunnistust.

5. SHS muudatused • Kogukonnas elamise teenuse osutajal tuleb tagama ühe tegevusjuhendaja kohalolu kümne teenust saava isiku kohta vähemalt kaheksa tundi päevasel ajal ning ühe tegevusjuhendaja kättesaadavuse kõigile selle teenuse osutaja juures teenust saavatele isikutele ülejäänud ajal ööpäevast.Muudatusega jääb teenuse osutajale võimalus läheneda tegevusjuhendajate tööaja planeerimisele sõltuvalt teenust saavate klientide reaalsetest vajadustest ning samas osutada teenust ressursisäästlikult. Praegu kehtiva nõude kohaselt peab tegevusjuhendaja olema klientide juures juba kell 6 hommikul, kuid teenuse sisu ja klientide võimeid arvestades peaksid kliendid hommikuste ja õhtuste hügieenitoimingutega iseseisvalt toime tulema. • Teenuse osutaja peab olema teadlik asjaolust, kas ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik viibib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides või territooriumil või neist väljaspool ning tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise kontrolli.

6. SHS muudatused Kehtivas seaduses on ööpäevaringse teenuse osutajal kohustus tagada kontroll territooriumile sisenemise ja sealt väljumise üle. Säte on tõlgendatav selliselt, et teenuse osutaja peab igal ajahetkel olema teadlik, kes tema omandis oleval maa-alal viibivad. Sellises ulatuses kontrollimise vajadus ei ole põhjendatud ning toob kaasa vajaduse kas piirata teenuse osutamise territoorium piirdeaiaga (mis oleks vastuolus püüdlustega luua teenuse osutamise kohtades võimalikult tavakeskkonna lähedane ala) või teha suuremahulisi investeeringuid valve korraldamiseks, mis omakorda mõjutab osutatava teenuse hinda. Sellise kontrolli kehtestamine on eriti problemaatiline paikades, kus hooldekodu territooriumi hulka kuuluvad avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogud, looduskaitsealad ja pargid. On oluline, et teenuse osutaja tagaks kontrolli ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise üle ning oleks teadlik sellest, kas ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik viibib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides, territooriumil või neist väljaspool.

7. SHS muudatused • Antakse teenuseosutajatele võimalus osutada tavalist ööpäevaringset erihooldusteenust, sügava liitpuudega isikutele ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele samades ruumides. Muudatuse järgi peab teenuse osutaja tagama teenust saavate isikute turvalisuse, ohutuse ja ettenähtud teenuse osutamise, kui ta erinevate sihtgruppide sobivust ja erivajadusi arvestades neile samades ruumides teenust osutab. Erihoolekandeteenuste osutajate hinnangul ei toeta kehtiv piirang isikutele teenuse osutamist ega ole otstarbekas. Ehkki tegemist on kolme erineva teenusega, kus isikute üldine toimetulekutase on hinnatud erinevaks, osutatakse teenust mitmetele isikutele, kelle huvialade ja töötegevuste sooritamise tase on sama.

8. Maksimaalsed maksumused 2013. aasta eelarvesse lisandus võrreldes 2012. aasta eelarvega teenuste osutamiseks 1 809 155 eurot, mis oli ettenähtud kõikide erihoolekandeteenuste hindade tõstmiseks ning järjekordade vähendamiseks. Määrusega tõsteti alates 1. jaanuarist 2013. a erihoolekandeteenuste riigipoolseid maksimaalseid maksumusi 3,7% võrra. Erihoolekandeteenuste riigipoolsed maksimaalsed maksumused ei olnud viimase nelja aasta jooksul tõusnud (va ööpäevaringse erihooldusteenus, kuhu liideti inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite kulu, kuna nimetatud kulu katmine puuetega inimeste sotsiaaltoetuste vahenditest oli ebaotstarbekas) ning asutused viitasid erinevate kuluartiklite hinna tõstmise vajadusele, seega oli erihoolekandeteenuseid osutavate asutuste otsustada, mille jaoks 3,7%-list teenuse maksimaalse maksumuse osa kasutada. Järgmise aasta eelarvesse küsisime juurde järjekordade likvideerimiseks, pearaha tõusuks ning omaosaluse maksimaalse määra tõstmiseks.

9. Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile (eelnõu) • Anda võimalus ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal loobuda omaette õendusabi teenuse osutamise ruumist tingimusel, et ööpäevaringse erihooldusteenuse saajal on olemas privaatne ruum, kus on võimalik iseseisvat õendusabi teenust pakkuda. • Loobuda väga detailsest magamistoa sisustuse loetelust ning sõnastada nõue nii, et eelkõige lähtutakse sisustuse valikul teenuse saaja enda soovist, teenuse saaja eestkostja soovist või teenuse eesmärgist. Hetkel nõutud, et magamistoas tagatakse isikule sobiva kõrgusega voodi või voodikoht, voodivarustus ja -pesu, riidekapp või selle osa, öökapp, laud ja tool. Praktika on näidanud, et paljud hoolealused soovivad oma mööbli kas ise kodust kaasa võtta või sisustada oma magamistuba erinevalt. Uue määruse eelnõuga on võimalik lähtuda teenuse saaja enda soovist, kuid uus sõnastus ei vabasta teenuse pakkujat vajaliku ning teenuse saaja soovist lähtuva magamistoa sisustamise nõudest.

10. Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile (eelnõu) • Muudetakse kohtvalgustuse nõuet nii, et selle olemasolu on kohustuslik vaid sel juhul, kui see osutub vajalikuks või teenuse saaja või teenuse saaja eestkostja seda ise soovib. Teenuse pakkuja peab sellisel juhul kohtvalgustuse tagama. • Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal, välja arvatud teenuse osutaja, kes osutab ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumäärusega hoolekandeautusse paigutatud või ebastabiilse remissiooniga isikule, peab vajadusel olema privaatne eraldusruum, mis on turvaline, ohutu, valgustatud, nõuetekohase temperatuuriga ja sobiva sisustusega, mis ei võimalda tekitada vigastusi teenust saavale isikule. Hetkel nõue kohustuslik kõigile teenuse pakkujatele, kes osutasid ööpäevaringset erihooldusteenust. Praktika on aga näidanud, et eraldusruumi kõik ööpäevaringset erihooldusteenust pakkuvad asutused ei kasuta, sest eraldamise vajadus on puudunud. Kui eraldamise vajadus siiski tekib, peab teenuse pakkuja selle viivitamatult tagama.

11. Sotsiaalministeeriumi poolt eeldefineeritud projekt „Pikaajalise rehabilitatsiooni teenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäiretega lastele“ (Norra finantsmehhanismi toetusega)Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet (01.04.2013-31.12.2015) Eesmärk: • uute teenuste loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, mis sisaldab integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuseid, arvestades laste vajadusi ning toetades nende hariduse omandamist• turvalise keskkonna loomine, toetades lapse arengut ja valmistamaks last hakkama saamiseks täiskasvanueas. Tegevused:• vajaduste kaardistamine ja hetkeolukorra analüüs koostöös kohalike omavalitsuste, siseriiklike ja välisekspertide ning spetsialistidega• õppereis Norra süsteemse lähenemise omandamiseks raske ja püsiva psüühikahäiretega laste ravis• oskuste ja teadmiste omandamine efektiivsete teenuste osutamiseks ja tõenduspõhiste ravimeetodite rakendamiseks• juhiste välja töötamine ja spetsialistide koolitamine teenuste osutamiseks• teenuse piloteerimine ja tulemuste hindamine. Norra projektide ja tegevuste kohta rohkem infot:norra.sm.ee

12. Erihoolekande arengukava koostamine 2013 Erihoolekandesüsteemi arendamiseks ja ümberkorraldamiseks koostab Sotsiaalministeerium 2013. aastal erihoolekande arengukava. Arengukava koostamise peamiseks eesmärgiks on koos erinevate pooltega kokku leppida valdkonna arengusuundades kuni aastani 2020, sõnastada valdkonna eesmärgid ning kaardistada järgmiste aastate teenustevajadused. Vajadus tuleneb ka valitsuse tegevuskavast, milles meetme "Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine" rakendamise eelduseks on ühe osana erihoolekande valdkonna arengukava koostamine, mis kirjeldaks kliendist lähtuvad erihoolekande teenuse põhimõtted.

13. Erihoolekande arengukava koostamine 2013 Kitsaskohad: Teenuse kättesaadavus (järjekorrad ei anna hetkel adekvaatset pilti teenuse vajadusest (isikud järjekorras, kuid hetkel vajadus teenuse saamiseks puudub), riigil puudub teadmine sihtgrupi tegelikust suurusest, vajalik kaardistada, kui palju sünnib mingis piirkonnas puudega lapsi, kui palju oleks neid teenustele tulemas aastate pärast, kui palju on neid, kes ei ole hetkel järjekorras, kuid võivad sinna lähiajal jõuda. Maakondlikud erinevusesed – teenus peab olema kättesaadav võimalikult isiku kodukoha ligiduses.

14. Erihoolekande arengukava koostamine 2013 Kitsaskohad: Teenuste paindlikkus - teenuseid võimalik kombineerida isiku vajadustest lähtuvalt (näiteks võimalik kombineerida ÖE ja TT teenust), vajalik luua uusi teenuseid (nädalakodu, tugikorterid) Teenuste kvaliteet – kvaliteedikriteeriumid, teenustestandard, kuidas tõhustada järelevalve teostamist Teenuste spetsialiseerumine – vaimupuue ja psüühikahäire, vajalik erinev lähenemine ja erinevad nõuded (IT teenus vaimupuudega ja psüühikahäirega isikule – erinev teenuse hind)

15. Erihoolekande arengukava koostamine 2013 Kitsaskohad: Personal/kvalifikatsioon – täiendkoolituste pikk järjekord, samas töötajate kiire vahetumine (töötaja koolitatakse ära, kuid lahkub töölt), täiendkoolituste tase, kas kava vastab vajadusele Kulupõhine rahastamine - hetkel ei ole läbipaistev, kulud erinevad, kuid hind on üks (isik võib IT teenusel olla 4 tundi või 140 tundi kuus)

16. ILUSAT KOOSTÖÖ JÄTKU JA HÄID MÕTTEID! BÄRBEL VAPPER Tel: 6269 205 Barbel.Vapper@sm.ee