Tehtud, tegemata ja vajalikud muudatused

1. Tehtud, tegemata ja vajalikud muudatused Kalle Küttis HTM-i üld-ja kutsehariduse asekantsler 24.08.2012

2. Tehtud muudatused • Koolivõrgu detsentraliseerimine. • PGS • Üleminek oma Eesti õppekavadele ja oma õppekirjanduse loomine; • Välishindamise süsteemi rakendamine; • Keelekümbluse toomine haridussüsteemi; • Struktuurne reform kutsehariduses • Üleminek gümnaasiumis eesti õppekeelele

3. Tegemata muudatused: • Koolivõrgu sisuline ja vormiline korrastamine • Õpetaja staatus (valimine, ettevalmistus, palk)

4. Materjal mõtiskluseks • Eesti koolivõrk on kujunenud ajal, kui sündivus oli üle 21 000 lapse aastas • Õpilaste arv, eriti gümnaasiumiastmes, kahaneb drastiliselt, samas kui koolivõrk on muutunud vähe ning põhiliselt alg- ja põhikoolide sulgemise arvelt • Võrreldes 1995. aastaga on õpilaste arv vähenenud 78 458 võrra, koolide arv 202 võrra, kuid sealhulgas gümnaasiumide arv vaid 12 võrra • 2011/2012 õppeaastal õpib gümnaasiumiastmes ligikaudu 25 200 noort, kelledest ligikaudu 23 400 munitsipaalkoolis (v.a täiskasvanute gümnaasiumid, HEV koolid) • Viies suuremas linnas (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve) õpib 13 100 ning mujal 10 300 õpilast • Õpilaste arv ühe õpetaja ametikoha kohta on suuremates linnades 12,6/1-le ja väljaspool 10,1/1-le • Lähema nelja aastaga väheneb õpilaste arv gümnaasiumiastmes 14-15%.

5. Vajalikud muudatused • Koolivõrgu korrastamine (üldharidus, HEV-haridus). • Õpetajaameti väärtustamine. • Kodulähedase hea põhihariduse säilitamine. • Valikuterohke ja kvaliteetse gümnaasiumihariduse tagamine igas maakonnas. • Üld- ja kutsehariduse suurem integratsioon ja kutsehariduse rahastamissüsteem.

6. Kodulähedus Efektiivne toimetulek Akadeemiline valikuvõimalus http://mv.viljandimaa.ee

7. Õpilased, koolid, gümnaasiumid aastatel 1995/96 ja 2011/12 Praegune koolivõrk on loodud lastele, keda pole.

8. Kesk-Soome gümnaasiumivõrk koos 10 km tegevusraadiusega

10. Gümnaasiumivõrk Ahvenamaal (10 km raadius) Elanikke 28000 (OV 16)

11. Õpetajate ja ametikohtadearvu muutuse võrdlus Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium (kuni 200/2001 õa Statistikaameti ja alates 2005/2006 õa EHISe pedagoogide registri andmete põhjal)

12. Õpetaja ametipalga kasvu miinimumprogramm 2013-2015

13. Päevases õppes riikliku õppekava alusel põhihariduse omandanud õpilaste valikud ÜLDHARIDUS KUTSEHARIDUS ÜLDHARIDUS KUTSEHARIDUS Kokku: üldharidus 71% kutseharidus 29% 54% PÕHIKOOL PÕHIKOOL ja GÜMNAASIUM ühe asutusena 46% 76% 24%

14. Põhikooli ja gümnaasiumi erisused • Põhikool ja gümnaasium on nii eesmärkidelt, sisult kui ka korralduslikult erinevad haridustasemed • Põhikooli ja gümnaasiumi eesmärgid, õppekorraldus ja õpikeskkond erinevad • erisusi toonitatakse ka uutes riiklikes õppekavades, mis loodi eraldi • Põhikooli lõpp peaks olema tõsise mõtlemise koht edasise haridustee üle, kus võrdväärselt arvestatavad on nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus. • Täna on valiku tegemine tulenevalt õppeasutuse tüübist otseselt hädavajalik ainult nendel noortel, kes lõpetavad iseseisva põhikooli • Aastatel 2006-2011 valis gümnaasiumihariduse keskmiselt 73% gümnaasiumide põhikooliosa lõpetanutest ning 51% põhikoolide lõpetanutest. • Kooliastmete lahutamisel leeveneks oluliselt surve 1. klassi koolikatsete tegemiseks, sest vanemate valiku aluseks on tugev gümnaasiumiaste • Riigieelarvest õpetajate palkadeks eraldatud toetuse ja koolide tegelike kulude võrdlus õpetajate palkade osasnäitab, etriigieelarveline toetus katab 107% põhikooliõpetajate tegelikust palgakulust ning 93% gümnaasiumiõpetajate tegelikust palgakulust

15. Koolijuhi otsustusvabadus ja vastutus suureneb • Koolidel on senisest suurem otsustusvabadus, mis lähtub kooli ja kogukonna eesmärkidest ning vajadustest. Varasemast vähem on ülalt tulnud ettekirjutusi, mida täidetakse vaid linnukese pärast. • Sisehindamise korra kehtestab koolijuht koos koolipidajaga. • Arenguvestluste läbiviimise kord lepitakse kokku koolis. Praegu on see jäigalt seaduses kirjas. • Hoolekogu nõusolekul ja koolijuhi ettepanekul saab koolipidaja moodustada seadusandlikust normist suuremaid või väiksemaid klasse. • Formaalsetenõuetekõrvaltähtsustataksekoolijuhisisulisijuhtimis-japedagoogilisioskusi. • Koolijuht kinnitab õpetajate palgakorralduse. • Palgatõusu korraldus lepitakse kokku kooli tasandil ning see peab olema läbipaistev ja avalik. Motivatsioonisüsteemid on õpetajatele arusaadavad ning õpetajad saavad nende väljatöötamisel kaasa rääkida.

16. Kutseharidus – vajalikud ja tegemisel muutused • Keskendumine kutseõppe kvaliteedile • Kutsestandardite ja õppekavade reform - et kutseõpe vastaks veelgi rohkem töömaailma vajadustele • Kutseõpetajate massiline täienduskoolitus • Kaasaegsete õppematerjalide väljatöötamine • Praktikate efektiivsemaks muutmine • Väljalangevuse vähendamine • Kutseõppe adekvaatne rahastamine – keskmise kutseõppuri aastane koolituskulu on juba mitmed aastad üldhariduses õppiva õpilase omadest madalam (juba ca 20% võrra; võrdluseks - Soomes on kutseõppe õppekoht aga 70% kallim üldhariduse omast!) • Kutse- ja erialase hariduseta inimeste osakaalu vähendamisel (praegu on neid Eestis ca 1/3 tööealisest elanikkonnast!) on kutseõppel otsustav roll

17. Tänan!