1 / 25

Happe-leelis tasakaal organismis

Happe-leelis tasakaal organismis. Julia Mastitskaja Annemai Haak Rasmus Laan Eve Külasalu Hambaarstiteadus II 2013. Happe-leelise tasakaalu häired. Atsidoos  pH alanemine (pH<7,37) Alkaloos  pH suurenemine (pH> 7,43). Happe-leelise tasakaalu häired.

melita
Download Presentation

Happe-leelis tasakaal organismis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Happe-leelis tasakaal organismis Julia Mastitskaja Annemai Haak Rasmus Laan Eve Külasalu Hambaarstiteadus II 2013

  2. Happe-leelise tasakaalu häired • Atsidoos  pH alanemine (pH<7,37) • Alkaloos  pH suurenemine (pH> 7,43)

  3. Happe-leelise tasakaalu häired • Respiratoorne atsidoos või alkaloos • Metaboolne atsidoos või alkaloos • Mitterespiratoorne atsidoos või alkaloos

  4. Kopsude funktsiooni häiretest põhjustatud pH muutused • Respiratoorne atsidoos – hüpoventilatsioon, CO₂ osarõhu tõus. Põhjused: narkootikumid, hingamiskeskuse funktsiooni häired, närvihaigused, hingamislihaste funktsiooni häired, hingamisteede obstruktsioon, kopsuhaigused.

  5. Kopsude funktsiooni häiretest põhjustatud pH muutused • Respiratoorne alkaloos – hüperventilatsioon, CO₂ osarõhu langus. Põhjused: ülemäärane mehhaaniline ventilatsioon, KNS häired, uimastid, hüpoksia, kopsuhaigus, palavik, šokk.

  6. Ainevahetushäiretest põhjustatud pH muutused • Metaboolne atsidoos – pH nihe happelisuse suunas • Põhjused: mittelenduvate hapete kuhjumine (laktatsidoos, ketoatsidoos), krooniline neerupuudulikkus, pikaaegne kõhulahtisus, mürgitused (nt. sulfaatidega, salitsülaatidega jne)

  7. Ainevahetushäiretest põhjustatud pH muutused • Metaboolne alkaloos – pH nihe leeliselise keskkonna suunas • Põhjused: vesinikioonide kaotus sooletrakti või neerude kaudu, tsüstiline fibroos, hüpoventilatsioon, aluseliste ainete liigtarbimine, Bartter’i sündroom, Gitelman’i sündroom, Liddle’i sündroom.

  8. Neerude võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid→ neerude funktsioonihäired põhjustavad pH muutumist. • Renaalselt ja metaboolselt tingitud häired kokku – mitterespiratoorne atsidoos ja alkaloos.

  9. Kompenseerimise põhimõtted(1) • pH kompenseerimise mehhanism sõltub • pH hälbe suunast (alkaloos/atsidoos) • tasakaalu häire põhjusest • Kohene või viivitusega kompensatsioon • Primaarselt happelises või leeliselises suunas nihkunud pH väärtus viiakse tagasi normi piiresse või selle lähedusse

  10. Primaarselt mitterespiratoorne häire(1) • Kopsude ventilatsiooni muutmine • Metaboolse häire korral kompensatsioon neerude abil • Atsidoos pH väärtuse vähenemine stimuleerib hingamist hüperventilatsioon  CO2 osarõhu langus  pH↑ ( täielik / osaline) • Alkaloos puhveraluste hulga suurenemine  hüpoventilatsioon  CO2 osarõhu tõus  pH↓ (enamasti osaline)

  11. Primaarne respiratoorne häire(1) • Kompensatisoon neerude abil (HCO3- retentsioon või H-ioonide eritumine) • Atsidooskopsufunktsiooni häire  CO2 osarõhk tõusnud  teatud viivituse järel kompenseerivad neerud  vere puhverleeliste konts tõus pH↑ • Alkaloos  madal CO2 osarõhk puhverleeliste kontsentratsioon väheneb  pH↓

  12. Jämedad nooled: primaarsete muutuste suund Peenikesed nooled: sekundaarse kompensatsiooni suund Puhverleeliste hälbe BE, pH ja Pco2 normväärtused on punaste joontega piiritletud. Punaseks värvitud ala tähistab happe-leelis tasakaalu füsioloogilisi piire. Nool tähistusega a näitab primaarset häitumist ja tähistusega b sekundaarset kompensatsiooni mehhanismi

  13. Diagnostika kriteeriumid(1) • Happe-leelis seisundi analüüs ja hindamine on märkimisväärse kliinilise tähtsusega • Suuruste määramine, mis võimaldab teha otsuseid protsesside kohta: • Atsidoos- alkaloos • Respiratoorne- mitterespiratoorne • võimaldavad häirete ravi kvantitaiivse suunamise

  14. Diagnostika kriteeriumid(1) • Arteriaalsest verest määratakse: • pH • P(CO₂) • Puhverleeliste hälve • Standardvesinikkarbonaat Pilt 1. Diagnostika kriteeriumid

  15. pH(1) • H-ioonide kontsentratsiooni veres • Nihkumine happelisus või leelisuse suunas • Normi piirid: pH 7,37-7,43 NB! Normaalne pH väärtus ei ütle tingimata, et happe –leelis seisundi häiret ei ole. Võib olla ka täielikult kompenseeritud alkaloos või atsidoos.

  16. P(CO₂), puhverleeliste häire (BE)(1) • CO₂ osakaal otsustab, kas häire on primaarselt respiratoorne • Normi piirid: 35- 45 mmHg • Näitab happe- leelise primaarset mitterespiratoorset häiret • Normi piirid (BE): -2,5 kuni +2,5 mmol/l

  17. Standardvesinikkarbonaat(1) • Vesinikkarbonaadi kontsentratsioon vereplasmas 37⁰C, CO₂ 40 mmHg juures ja hemoglobiin on hapnikuga täielikult küllastatud • Normväärtus: 24 mmol/l • Mitterespiratoorset atsidoosi iseloomustav • Ei hõlma valkpuhvri funktsiooni→ info piiratud

  18. Happe-leelise tasakaalu häirete diagnostiliste parameetrite muutused(1)

  19. Happe-leelise seisundi analüüs(1) • Kasutusel on Astruupi meetod • happe-leelise tasakaalu ja CO2 osarõhu mõõtmine • Uuritav veri tasakaalustatakse gaasiseguga, millel on erinevad CO2 osarõhud (mustad kõverjooned)ja määratakase mõlemal korral vastavad pH väärtused • Saadud pH ja PCO2 väärtuste paarid kantakse diagrammile

  20. Happe-leelise seisundi analüüs(1) • Astruupi meetod (määratakse happe-leelise tasakaalu ja CO2 osarõhku ühe töövõttega) • Roheline-norm. • Punane-mitterespira-toorne atsidoos.

  21. Sülje koostis • 99% vesi • Elektrolüüdid • Mukopolüsahhariidid ja glükoproteiinid • Ensüümid • EGF [3] • Puhkeoleku sülje erituskiirus >0,1ml/min, stimuleeritud >0,7ml/min • Puhkeoleku sülje normaalne hulk 0,25–0,35ml/min • Stimuleeritud sülje pH 7,3 [4]

  22. Suu pH tasakaal • Kaariesega seotud bakter – S. mutans • Hambakatt: Bakterid toodavad elutegevusega H+-ioone -> sülje pH langeb -> emaili demineralisatsioon -> oht kaariese tekkeks. [4] • Vähene süljeeritus -> kuiva suu sündroom -> soodus keskkond kaariese tekkeks. • Suu kuivus võib olla tingitud ravimitest, stressist, väsimusest, haigustest jne. [3]

  23. Sülje puhversüsteem • Bikarbonaatpuhver (tähtsaim) • Fosfaatpuhver • (valkude puhver) [5] • Kui süljest ei piisa, saab pH muuta: • Hammaste pesemine • Ksülitooliga närimiskummid • Sülje stimuleerimine [4]

  24. Kasutatud kirjandus • R. F. Schmidt, G. Thews Inimese füsioloogia Tartu 1997 • P.-H. Kingisepp Inimese füsioloogia 2006, 2009 • http://www.hambaarst.ee/artiklid/74/sylg-ja-suu-kaitsemehhanismid/ • http://www.hambatehnik.ee/hammas/index.php?id=16 • http://www.ncl.ac.uk/dental/oralbiol/oralenv/tutorials/bicarbonate.htm

  25. Aitäh kuulamast!

More Related