Urmas Arumäe MBA, LLM Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees EBSi doktorant

1. Maakondliku liidu perspektiividViiendad Linnade ja Valdade Päevad 18. veebruaril 2009Sokos Hotel Viru Urmas Arumäe MBA, LLM Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees EBSi doktorant

2. 15 = 0 Kui läheb täide kriisiajastu stsenaarium “15 valda”, kaovad maakondlikud liidud iseenesest nagu kadusid dinosaurused kriidiajastul 65 miljonit aastat tagasi. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

3. Meil on põhiseaduslik õigus! Põhiseaduse § 159 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Liite ja ühisasutusi tohivad kohaliku omavalitsuse üksused moodustada ainult oma ülesannete täitmise paremaks korraldamiseks. Põhiseaduse § 159 võimaldab kohaliku omavalitsuse üksuste liidule omistada nii avalik-õigusliku kui ka eraõigusliku staatuse Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

4. Harjumaal omad nüansid... Harjumaa olukord on erinev teistest maakondadest seetõttu, et Harjumaal asub riigi pealinn. Harjumaal tuleb lahendada pealinnaregiooni küsimused ja seda Harjumaa kohaliku omavalitsuse üksuste koostöös. 26. jaanuaril 2009. aastal kutsus Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatus kokku pealinnaregiooni töörühma. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

5. Koostööl on piirangud... Siinkohal tuleb rõhutada, et vallad ja linnad ei saa koostöövormide kaudu täita neid omavalitsuslikke ülesandeid, mis on lahutamatult seotud iga konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse kui subjektiga (KOKSi § 22 lg 1 – volikogu ainupädevus). Delegeerida ei saa ka põhiseadusega pandud kohustusi (PS § 28 ja eriti § 37). Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

6. Probleem! Maakondlik omavalitsusüksuste liit ei saa olla avalik-õiguslik isik, samuti ei saa avalik-õiguslikud vallad ja linnad moodustada oma avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks eraõiguslikke MTÜ-sid. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

7. Lahendus! Maakond kohaliku omavalitsuse üksuste avalik-õiguslikuks koostööpiirkonnaks. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

8. Miks selline lahendus? Üldlevinud seisukoha järgi võib avalik-õiguslikke ülesandeid jagada tinglikult kaheks: avaliku võimu teostamisega ehk võimuhaldusega seonduvad ülesanded ja elanikkonnale osutatavad teenused. Avaliku võimu teostamist selle klassikalises tähenduses erasektorile edasi delegeerida ei saa. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

9. Miks selline lahendus? (2) Seetõttu saab käsitletava teema kontekstis toimiva lahendusena aktsepteerida mudelit, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlik koostööorgan toimib avalik-õigusliku isiku õigustes. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

10. Miks selline lahendus? (3) Eesti õiguskord tunneb kolme liiki avalik-õiguslikke isikuid. Nendeks on avalik-õiguslikud korporatsioonid, asutused ja sihtasutused ehk fondid. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

11. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

12. Miks selline lahendus? (4) Territoriaalkorporatsioonide alla kuuluvad ühendused, mille liikmeskond on määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. Territoriaalkorporatsiooni liikmeskonnaks on vastaval territooriumil elavad inimesed. Merusk: „Avalik–õiguslikud korporatsioonid on ühendused, mis koosnevad liikmetest. Neile on obligatoorne liikmeskonna olemasolu. […] Vallad ja linnad koosnevad elanikest, kes moodustavad omavalitsusüksuse liikmeskonna.“ Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

13. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

14. Miks selline lahendus? (5) Tänane MOL ei saaks olla avalik-õiguslik isik territoriaalkorporatsiooni mõttes, kuna MOL-i liikmeks ei ole maakonnas elavad inimesed vaid maakonna kohaliku omavalitsuse üksused. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

15. Miks selline lahendus? (6) Personaalkorporatsioonide liikmeskond kujuneb kas vastava kutseala ühendusena või siis vabatahtlikkuse alusel teatud huvi põhimõttel. Kutseala personaalkorporatsioonidena võib nimetada näiteks advokatuuri ja notarite koda. Huvi põhimõttel on seaduses ette nähtud vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste liikmeskonna formeerumine. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

16. Miks selline lahendus? (7) Tänane MOL ei saaks olla avalik-õiguslik isik personaalkorporatsiooni mõttes, kuna lisaks liikmelisuse probleemile ei oleks mõeldav valdade ja linnade puhul lähtuda kutseala ühenduse või huvi põhimõttest. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

17. Miks selline lahendus? (8) Avalik-õiguslikudasutused ja avalik-õiguslikudsihtasutused. Vastupidiselt korporatsioonidele ei ole asutustel ja sihtasutustel liikmeid, vaid avalik-õiguslike teenuste kasutajad. (asutused: Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, samuti Eesti Pank; sihtasutused: Kultuurkapital, Keskkonnafond, Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond). Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

18. Miks selline lahendus? (9) Tänane MOL saaks olla avalik-õiguslik asutus vaid juhul kui MOL-i eesmärk oleks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö üksnes läbi teatud avalike teenuste osutamise. See on ka täna võimalik ja selleks pole vaja avalik-õiguslikku isikut. Teatud tingimustel võib avalik-õiguslik asutus olla lahenduseks konkreetsele probleemile, aga mitte alternatiiv maakonnale kui avalik-õiguslikule territoriaalkorporatsioonile. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

19. Miks selline lahendus? (10) Tänane MOL oleks mõeldav avalik-õigusliku sihtasutusena vaid juhul kui MOL-i eesmärk oleks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö üksnes läbi sihtasutusele üleantava vara sihtotstarbelise haldamise. Ka seda ei saa välistada, kuid ka see ei ole alternatiiv avalik-õiguslikule maakonnale kui territoriaalkorporatsioonile. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

20. Miks selline lahendus? (11) Asutuse ja sihtasutuse eristamiseks korporatsioonidest sisse tuua õigusteoorias tuntud korporatsioonide liigitus pädevuse alusel autonoomseteks ning autonoomiat mitteomavateks korporatsioonideks. Korporatsiooni autonoomia on korporatsiooni õigus luua enda jaoks (st oma liikmete jaoks) õigust üldnormide näol. Sellist õigust nimetatakse ka statuudiõiguseks. Statuudiõigust asutustel ja sihtasutustel ei ole – neil pole ka liikmeid kelle suhtes statuute luua. Küll on statuudiõigus territoriaalkorporatsioonidel. Ka personaalkorporatsioonidel on statuudiõigus oma liikmete suhtes. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

21. Miks selline lahendus? (12) Kui seadusega tunnistada avalik-õiguslikuna maakonda (mis ta territoriaalkorporatsioonina teooria kohaselt nagunii on), oleks maakonna antavad statuudid otsekohaldatavad kõigile maakonna territooriumil elavatele ja/või tegutsevatele isikutele. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

22. Lõppsõna asemel MOL, on kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö- ja esinduskogu. MOL on avalik-õigusliku maakonna organ oma sisemise struktuuriga. Avalik-õiguslik MOL võtab vastu maakonnas siduvaid otsustusi (statuute) nende maakondlike omavalitsuslike ülesannete täitmiseks, mille loetelu sätestatakse seadusega. Seadusega loetletud ülesannete täitmine on MOL-le kohustuslik. Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"

23. Tänan tähelepanu eest! Ükskord me võidame nii või naa!  Urmas Arumäe: "Maakondliku liidu perspektiivid"