Eesti regioonide majandus-struktuuri muutuste prognoos

1. Eesti regioonide majandus-struktuuri muutuste prognoos Poliitikasoovitused Tallinn,18.11.09 Garri Raagmaa Aado Keskpaik Erik Terk

2. Poliitikasoovitused Poliitikasoovituste ühisnimetaja: regionaalse toimetuleku ja arenguvõime tugevdamine I. Administratiiv-poliitilised II. Pikaajalised-strateegilised vajalikud regioonide hõive ja majandusliku edukuse tagamiseks 10 ja enama aasta perspektiivis ning III. Operatiiv-lühiajalised

3. I Administratiiv-poliitilised meetmed 1.1. Võimekate haldus- ja/või arendusstruktuuride loomine funktsionaalsete linnaregioonide ja nende kaugema tagamaa, so. peaasjalikult tänaste maakondadeterritooriumi baasil. Seda kas: omavalitsuste, kindlate funktsioonide ja eelarvega avalik-õiguslike struktuuride, või riiklike planeerimisregioonidena.

4. I Administratiiv-poliitilised meetmed 1.2. Koondada maakonnas riigiasutused võimalikult ühte kohta - „riigimajja“ sünergia kasvatamine 1.3. Valitsusasutuste nn. tagakontorite paigutamiseks maakondadesse: ennekõike tulevad siin kõne alla arhiivid, kõnekeskused jm. kindlate rutiinsemate funktsioonidega tegevused, kus puudub vajadus pidevaks suhtluseks

5. II Pikaajalised meetmed 2.1 Väljaspool Harju- ja Tartumaad uute kõrgemat kvalifikatsiooni eeldavate töökohtade loomine: sihipäraselt valitud investeeringute toomine piirkondadesse ettevõtlikkuse kasvatamise/säilitamise meetmed sünkroniseerida MAKide, EASi, töötukassa, omavalitsuste ja nende liitude analoogsed initsiatiivid

6. II Pikaajalised meetmed 2.2 „Kolmikheeliksi“-põhiste arenduskoosluste kujundamine funktsionaalsete regioonide keskustesse - luua kogu riiki kattev riiklik regionaalne innovatsioonisüsteem (RIS) ülikoolide potentsiaali rakendamine 2.3 Piirkonna ettevõtetelkoopereeruda ühisturunduse ja -hangete, kapitali hankimise, tootearenduse ja disaini ning vajalike (ühiste) äriteenuste tagamiseks: ettevõtlusvõrgustiku programmi rakendamine rakendada üksikuid meetmeid: ühisturundus ja -hanked, töötajate täiendusõppe korraldamine

7. II Pikaajalised meetmed 2.4 Naiste jaoks atraktiivsete töökohtade loomine kavandada tervishoiu ja sotsiaalhoolduse töökohad võimalikult suures ulatuses väljaspool suuremaid keskusi spaa- ja wellnesshotellide ning laiemalt terve turismisektori hõive kasv kaugtöö- ja kõnekeskuste arendamine turismi aga ka kaugtöö ja sotsiaalhoolduse ruumilise arengu riiklik planeerimine

8. II Pikaajalised meetmed 2.5. Muukeelse elanikkonna ja nende enamusega omavalitsuste töösuutlikkuse ja heaolu kasvatamine sotsiaalsete barjääride alandamine läbi muukeelse elanikkonna ja ametnike erialase vene-ingliskeelse koolituse Eesti erialastesse võrgustikesse sisenemist soodustavate meetmete restruktureerimisraskustesse sattunud muukeelse elanikkonnaga piirkondades erimeetmete rakendamist

9. II Pikaajalised meetmed 2.6 Väikeasulate elanike igapäevase liikuvuse kasvatamine: liinibusside graafikud võimalikult töötajaile sobival ajal sünkroniseerida maakondlike liinide graafikud kohalike ja linnaliini bussidega koolitranspordi kasutamise lubamine töötajatel

10. II Pikaajalised meetmed 2.7 Leida lahendus väga halvas seisukorras asulate tuleviku osas paratamatult hääbuvate asulate elanike organiseeritud ümberasustamine koostada juhend hüljatud hoonete sundvõõrandamiseks. muuta tingimuslikult maa maksustamis- ja erastamistingumusi lihtsustada lammutusprojektide nõudmisi

11. III Lühiajalised kriisimeetmed 3.1 Ajutise valitsuskomisjoni ja ajutise(ste) töörühma(de) loomine (näiteks EASi struktuuris) 3.2 Kaaluda 1997. a loodud regionaalministri hallatava ettevõtete/asulate saneerimisfondi taasrakendamist 3.3 Kriisiolukorras KOVde laenukoormuse suurendamise lubamine

12. III Lühiajalised kriisimeetmed 3.4 Lähimaadest aktiivne sihipäraselt valitud ekspordivõimega välisettevõtete meelitamine ja kapitali toomine probleemsetesse, kuid perspektiiviga ettevõtetesse investeeringukohta tutvustavate materjalid suhtlus naabermaade ettevõtlusliitudega ja presentatsioonide korraldamine läbirääkimiste pidamine/nõustamine motivatsioonipakettide koostamisel ja lepingute ettevalmistamisel

13. III Lühiajalised kriisimeetmed 3.5 Eesti tööstusettevõtete toomine kõrge tööpuudusega kohtadele: tähtajaline lokaliseerimisgrant töökohtade loomisel kriisiasulasse palgatoetus töötute töölevärbamisel infrastruktuuride (s.h tee, energiavarustuse, sadama) ehituse riigipoolne toetamine töökohtade vastu paindlikud operatiivsed riiklikult/ELi finantseeritavad koolitusprogrammid kohaliku personali ettevalmistamiseks

14. III Lühiajalised kriisimeetmed 3.6 Moodustada regionaalarengu spetsialistide kriisimeeskon(na)d ja anda maavanematele eriülesanded ja -ressursid vastavate kriiside lahendamisel 3.7 Suure tööpuudusega asulate avamine suurema keskuse tööturule (vt. ka pikaajaline meede)

15. III Lühiajalised kriisimeetmed 3.8 Tööpakkumise suurendamine avaliku sektori poolt otse loodavad nn. hädaabitööd munitsipaalfirma ajutiste töökohtade loomine avaliku sektori subsideeritud töökohad 3.9 Vabaühenduste, seltside tegevuse ja kogukonnateenuste sihipärane kaasamine ja toetamine kasutamaks vahendeid KOPi, LEADERi ja mitmetest ESFi meetmetest.

16. III Lühiajalised kriisimeetmed 3.10 Noorte stažeerimine, edasiõppimine või vabatahtlik töö suurendada oskusi ja nii töökohtade leidmist läbi õpipoisikoolituse ja ümberõppe, pikendada õpinguid, võtta tagasi õppima poolelijäänud haridusteega noori. rakendada enam praktikandi ja juhendaja toetusi, rakendada ennetavaid koolitusi, kui on eeldada, et ettevõte võib olulisel määral personali vähendada Töötukassa sihtgruppi tuleks laiendada praktikantidega