«Korruptsioon Eestis: kolme sihtrühma uuring – 2004»

1. «Korruptsioon Eestis: kolme sihtrühma uuring – 2004» Mari-Liis Liiv Kriminaalpoliitika osakond

2. Uuringu metoodika Uuriti kolme sihtrühma: • Eesti elanikkonda (1002 inimest, näost-näkku intervjuud); • Ettevõtjaid (503, telefoniintervjuud); • Avaliku sektori töötajaid (901, veebiküsitlus).

3. Mida küsisime? 1) Kuidas korruptsiooni määratletakse ning mil määral mõistetakse seda hukka? 2) Millisena tajutakse korruptsiooni levikut? 3) Kui sageli ja millega seoses korruptsiooniga kokku puututakse? 4) Kui altid ollakse korruptsioonist teatama? 5) Milline on korruptsiooni võimalik materiaalne ja moraalne kahju?

4. Mida peetakse korruptsiooniks? Loetelu erinevatest situatsioonidest: on korruptsioon / ei ole korruptsioon; aktsepteeritav käitumine / mitteaktsepteeritav • Korruptsiooniks peetakse ja taunitakse enim altkäemaksuga seotud tegevusi. • Kingituse andmist peavad korruptsiooniks umbes pooled vastajatest. • Üldiselt aktsepteeritakse rohkem sellist käitumist, mis ei ole korruptsioon seaduse järgi, aga on erandeid. • Avaliku sektori töötajad on taunivamad. • Virumaa elanikud ja mitte-eestlased on sallivamad.

5. Korruptiivse tegevuse aktsepteerimine ametkondade lõikes, %

6. Kui levinud on korruptsioon? Arvamuslik/tunnetuslik • Mida rohkem inimesed käitumist aktsepteerivad, seda levinumaks nad seda peavad. • Korruptsiooniga kokkupuutunud inimesed arvavad, et korruptsioon on rohkem levinud.

7. Elanike kokkupuude altkäemaksuga Nende elanike osakaal, kellelt on „iga kord“, „sageli“ või „harva“ altkäemaksu, kingitust või vastuteenet soovitud: 16% elanikest on ise altkäemaksu andnud – 25% elanikelt on altkäemaksu nõutud:

8. Ettevõtjate kokkupuude altkäemaksuga 16% ettevõtjatest on ise altkäemaksu andnud – 24% ettevõtjatelt on altkäemaksu nõutud. Nende ettevõtjate osakaal, kellelt on „iga kord“, „sageli“ või „harva“ altkäemaksu, kingitust või vastuteenet soovitud:

9. Ettevõtjate kokkupuude altkäemaksuga Nende ettevõtjate osakaal, kes on „iga kord“, „sageli“ või „harva“ altkäemaksu maksnud:

10. Kokkupuude altkäemaksuga • Väliskapitaliga ettevõtete (Piirivalve: 18/2), kaubandus- ja teenindusettevõtete (Piirivalve 8/3; Politsei 13/10), transpordi ettevõtete (Politsei 14/9) erinevus maksmisel teatud asutuste lõikes. • Lõuna- (sõiduki registreerimine: 17/1), Põhja- ja Lääne-Eesti (trahvid 24/10), Virumaa erinevus (load, litsentsid 14/9) • 27% (20% harva) avaliku sektori töötajale on altkäemaksu, kingitust, vastuteenet pakutud (algataja ~50/50). • Õiguskaitseametite ametnike (40/25) ja kodanike teenindamisega (34/23) seotud ametnike erinevus.

11. Kokkupuude teistekorruptsioonivormidega • 24%elanikest ja 42%ettevõtjatest on enda sõnul korruptsiooniga isiklikult kokku puutunud. • 25% avaliku sektori töötajatest on kokku puutunud korruptsioonijuhtumiga, kusjuures see ei pruukinud puudutada töötajat ennast. • Ida-Virumaa üldine erinevus (elanikel tõenäosus 3 korda suurem) Virumaa (ettevõtjad, “käsi peseb kätt” 8 korda suurem) Põhja- ja Lääne-Eesti (tutvuste kaudu asjaajamine 6 korda suurem) Tallinn ja suured linnad (sõltuvalt vormist 3-14 korda suurem) • Poliitiliste ametite erinevus (4 korda suurem).

12. Kokkupuude teiste korruptsioonivormidega

13. TÄNAN! Korruptsiooniuuringu aruanne, metoodika, andmetabelid ja ingliskeelne kokkuvõte (English summary) http://www.korruptsioon.ee/9371