1 / 26

TAGASI TULEVIKKU Uued väljakutsed teedeehituses

TAGASI TULEVIKKU Uued väljakutsed teedeehituses. Priit Willbach , Ph.D Tallinna Tehnikakõrgkooli professor. Mis ootab meid 30-aasta pärast? (30 aastat on ühe tee eluiga). 1985.a tehti meelelahutuslik-futuristlik ennustus, et 2015. aastal me praegusel kujul teid enam ei vaja

rhett
Download Presentation

TAGASI TULEVIKKU Uued väljakutsed teedeehituses

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. TAGASI TULEVIKKUUued väljakutsed teedeehituses Priit Willbach, Ph.D Tallinna Tehnikakõrgkooli professor

  2. Mis ootab meid 30-aasta pärast?(30 aastat on ühe tee eluiga) • 1985.a tehti meelelahutuslik-futuristlik ennustus, et 2015. aastal me praegusel kujul teid enam ei vaja • Liikumisvahendid ei puuduta teed, vaid liiguvad õhus video 1

  3. Päris nii ei ole juhtunud. Lähiaastatel toimuvad muudatused autotööstuses: • Uued energia- (jõu-) allikad: • Biokütused • Elektriautod • Kütteelement • vesinik [fusioon] jõuallikad • Päikesepaneelid • KERS Video 2 • Automaatjuhtimine

  4. Eestit mõjutavad lähiaastatel: • Raskeveokite kasutamise suurenemine (metsaveokid 60 – 80 tonni) • Ühistranspordi laialdasem kasutamine • Kergliiklusvõimaluste suurenemine • Liiklusohutuse parandamine • Intelligentsed transpordi juhtimissüsteemid Märkus: praegune kütuseaktsiisile põhinev teehoiu finantsmudel muutub kasutuks

  5. Eesmärgiks on liikumine ning selle tagamine kõige efektiivsemal moel.

  6. Eesti teehoiu poliitika 2003.a – 2012.a • Liiklusintensiivsus ja autotranspordi koormused on kasvanud üle 1,7-korra (T. Metsvahi, 2011.a) • Teed vananevad kiiremini kui jõutakse neid remontida, rekonstrueerida, ehitada • Põhimaanteed – katendite vanus 13 aastat Video 3 • Kõrvalmaanteed – katendite vanus 21 aastat • Tugimaanteed – katendite vanus 25 aastat • Kohalikud teed – katendite vanus üle 30 aasta Video 4Video 5 (talvine tee) • Paranenud on liiklusohutus: • 2007.a 196 hukkunut • 2012.a 88 hukkunut.

  7. Positiivne on kergliiklusteede arendamine • Tänu sellele on paranenud jalakäijate ja jalgratturite ohutus

  8. EL-struktuurfondide raha ei suurenda teehoiule seadusega ettenähtud eraldusi, vaid läheb 75% kütuseaktsiisi määra sisse • Mis abi meil sellest on? • Kütuseaktsiisi laekumine on võrreldes 2006.a kasvanud 1,5 korda; teehoius kasutatavad vahendid 1,3 korda • Teehoiuga seotud teaduslik-tehniliste uuringute finantseerimine on väga väike - ~0,2% teehoiu kogukuludest

  9. Kumulatiivne teehoiu alarahastamine ulatus Tehnokeskuse 2011.a uuringu alusel 836-miljoni euroni. • KOV-de teedel eksperthinnangu alusel 300 milj EUR Kokkuvõtteks: Eesti valik on olnud teehoiu süsteemne alarahastamine

  10. Kuidas olukorda muuta ja luua teehoiu tasakaal? Kas vajame teid ja tänavaid? • Kütuseaktsiisi seadusejärgne kasutamine, lisaks struktuurfondid • Teeseisundi nõuete “lõdvendamine” (liiklusturvalisus väheneb?) • Vähendada hooldatavat teedevõrku (regionaalne ja majanduslik areng?)

  11. Teehoiu tehniliste meetmete, uute tehnoloogiate abil teehoiu efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmine • Rohkem kohalikke ehitusmaterjale, uuenduslikud lahendused • Ühistransport, eriliigiliste liikumisvõimaluste laiendamine (kergliiklus) • Teehoiu finantseerimismudeli täiustamine (laen, PPP, kontsessioon, energiaaktsiis?)

  12. Kuidas “näha” tulevikku? Teedeehitus ja teehoolde (teehoiu) protsessis tekib sündmuste ahel ja määramatu hulk üksteisega seotud informatsiooni

  13. Tänaseni ongi probleemid ja möödarääkimised tekkinud ebapiisavast info hulgast otsustajatele

  14. Ehitushangete puhul kerkib küsimus, kuidas hinnata: • kvaliteeti? • pakutavat hinda? • pakkuja pädevust? Kas kõige odavam tee-ehitushind on kõige parem? Kas see hind on kõige odavam ka 30-aastases tee elutsüklis? Võimaluseks on tee-ehitusinformatsiooni modelleerimine ja selle mudeli haldamine – see ongi BIM.

  15. BIM

  16. Nõuete kogum (projekteerimisjuhendid, raportite, kookõlastuste vormid, kuluartikilid) • Planeerimine(tee lõigu valik, geodeetilised uuringud, geoloogilised uuringud, liiklustiheduse analüüs) • Eelmudel (digitaalsed andmebaasid, ülevaade objektist, situatsiooni analüüs ) • Põhimudel ja dokumentatsioon (projekti vormistus, raportid, kooskõlastused) • Visualiseerimine (detailse animatsiooni loomine) video • 4D ja 5D (kuluarvestus, aja planeerimine, ristumiste kontroll, ühikhindade andmebaas) • Ehituslogistika (materjalide transport, masinate hulk, masinjuhtimine) • Kasutamine ja haldamine (teede hooldus, ülekatted, pindamised, talihooldus jne) • Lammutamine; või läheb tee uuele eluringile

  17. BIM tehnoloogia kasutamise eelduseks on: • Infotehnoloogiline tark- ja riistvara, platvormide ühilduvus • Tee-ehitusandmete kasutamine tee eluea jooksul • Vajalike andmebaaside, andmekogude, tugisüsteemide, nõuete kogud jne olemasolu • Teeregister, PMS, BMS, kvaliteedinõuded, projekteerimisnormid, tee-ehitustehnoloogilised nõuded ja juhendid, ühikhindade andmebaasid jne

  18. Kõigi sisendandmete muutmise võimalus • Projekti korrigeerimine • Uute innovaatiliste teekonstruktsiooni lahenduste sisseviimine • Materjali-, transpordi- ja tööjõuhindade muutused kajastuvad koheselt tee eluea kogumaksumuses • Võimalik on minna “tagasi tulevikku” ning saada vajalikku informatsiooni

  19. Tee-ehituse info BIM mudelid võimaldavad: • Leppida osapoolte vahel kokku informatsiooni tootmise vastutusahelad (MKM, MNT, projekteerija, ehitaja, hooldaja, teaduslik-tehniliste uuringute teostaja …) • Saada reaalajas informatsiooni ehitise füüsiliste ja funktsionaalsete omaduste kohta • Teostada konfliktianalüüse ning avastada projekteerimisvigu (mis tavaliselt leitakse ehituse käigus) • Teostada simulatsioone ja analüüse näiteks liiklusohutuse, teehoolduse jne küsimustes

  20. Optimeerida tee (ehitise) paiknemist ja tehnilisi lahendusi • Teostada tee (ehitise) eluea kulude analüüs • Teostada ehitusprotsessi riskianalüüsi, virtuaalselt ehitada ja kontrollida ehituskorralduskava teostatavust enne ehitusplatsi avamist • Süsteem (mudel) on avatud uuendustele ning arendustele

  21. BIM on seega tõhus “tööriist”: • Tellijale (planeerijale) • Projekteerijale • Ehitajale • Ehitusmaterjalide tootjale • Logistikutele • Järelvalvele • Teehooldajatele • Kõigile teehoiuprotsessis osalejatele

  22. Mida teevad teised riigid? • Suurbritannias tuleb alates 2016.a riigi kinnisvaraprojektides kasutada BIM tehnoloogiat • Sarnased nõuded, mida laiendatakse ka taristuehitusele, on kehtestanud: • Soome • Norra • Taani • USA • Singapur • Austraalia

  23. BIM tehnoloogia rakendamine ja kehtestamine on Eesti Teedeehitusklastri strateegiline arengusuund 2013 – 2014.a töötatakse välja BIM rakenduskava, mille sisuks on: • Süsteemne teadus- ja arendustegevus • Normdokumentide kaasajastamine • Kvaliteedi tagamise ja kontrollimehhanismide väljatöötamine • Vajalike andmekogude ja tugistruktuuride loomine ja täiustamine Koostöös Maanteeameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga oleks optimistlik BIM-i nõuete kehtestamise tähtaeg 2017.a

  24. Aitäh!

More Related