Millest juttu teeme ?

1. Luua Metsanduskool EKKA 2010 valguses - vaadates minevikku, olevikku ja tulevikku1.04.2011 Tallinnas Anu Vaagen ja Haana Zuba

2. Millest juttu teeme ? Lühike kooli tutvustus Luua MK organisatsiooni areng Kvaliteedijuhtimise areng Edasised plaanid Küsimused, arutelud ?

3. Luual Metsanduskool arvudes AD 1948 Õpilasi 400 Täiendõppijaid 850 Õpetajaid 40 Töötajaid kokku ca 100 Metsi 3200 ha Eelarve 1,8 milj.eurot Investeeringuid 2,0 milj.eurot

4. Luual on võimalik õppida metsanduse valdkonnas Põhihariduse nõudeta kutseõpe:Metsur (1 a, töökohapõhises õppevormis) Kutseõpe põhihariduse baasil:Metsamajandus (3,5 a)Metsamasinate juhtimine (3 a) Harvesterioperaator ( 1 a, töökohap. ja riigieelarve välised õppekohadMetsur (1 a, töökohap.)Arborist (1,5 aastat, töökohapõhises õppevormis) Kutseõpe keskhariduse baasil: Metsandus ( 2,5 a. suunaga metsatööstusele või metsakasvatusele)Forvarderioperaator (1 a) Sessiooniõppes:Metsandus ( 2,5 aastat, suunaga metsatööstusele või metsakasvatusele)

5. Luual on võimalik õppida loodusturismi valdkonnas Sessiooniõppes Loodusturismi korraldus, spetsialiseerumisega retkejuhtimisele (2 a) - riiklik koolitustellimus - riigieelarvevälised õppekohad

6. Luual on võimalik õppida aiandusvaldkonnas Kutseõpe põhihariduse baasil:Maastikuehitus (3,5 a) Kutseõpe keskhariduse baasil:Maastikuehitus (2,5 a) Sessiooniõppes: Maastikuehitus (2,5 a) riiklik koolitustellimus riigieelarvevälised õppekohad

7. Aasta siis oli 1992 Soome metsakoolide kolleegide tulek Luuale Algas esimene rahvusvaheline koostööprojekt õpetajate koolitamiseks (ka lätlaste) Luua õpetajad asusid õppima Soome Soomlaste abi ka õppevarustuse hankimisel

8. Aasta oli 1996 Soomlaste uus abi - esimene juhtimiskoolitus, partneriteks OY Silveco ja legendaarne Iso-Markku Esimest korda nägime paberkandjal kvaliteediraamatut Sõnastati esimene missioon, koostati probleemide puu, selgitati välja juurpõhjused. Esimesed strateegilise analüüsi võtted – negatiivne positiivseks - parendusvaldkond Probleeme tunnetati – need asusid väljaspool kooli

9. Aasta oli jätkuvalt 1996 PHARE – kutsehariduse reform/õppekavad, moodulid, uus lähenemine õppekorraldusele Juhtkonna tugi projektijuhtidele Esimene uus eriala Luual – puidu- ja puittoodete kaubandus Iirimaa kogemused – sotsiaalsed partnerid, tööturg, kutsekvalifikatsioonid

10. Aasta oli 2001 Esimene arengukava 2002-2004 (Otsingud) Missioon Areneda ajakohaseks põhi- ja keskkoolijärgset metsanduslikku kutseharidust andvaks õppe- ja täiendõppe keskuseks, milles läbiviidav koolitus vastaks nii rahvuslikele kui rahvusvahelistele nõuetele. Visioon Aastaks 2004 on Luua Metsanduskool juhtiv metsanduslik kutseõppekeskus Eestis.

11. 2001 Visioonile vastava seisundi kirjeldus: Õpetamismeetodid põhinevad teooria ja praktika seostamisel ja õpilaste erinevate õpitasemete arvestamisel. Õpetajad tunnevad vastutust oma kompetentsuse arendamise eest. Senisest rohkem kasutatakse tunniandjatena spetsialiste/praktikuid ettevõtetest.

12. 22 Luua MK hoiab ja säilitab partnerlussuhteid teiste metsanduskoolidega Balti- ja Põhjamaades, osaleb aktiivselt erinevates rahvusvahelistes õppetöö- ja arendustegevusega seonduvates projektides. Kool kui organisatsioon arvestab oma arengutes ja tegevuses ühiskonna muutusi, reageerides neile paindlikult ja oma võimalusi arvestades

13. I I strateegia– uued tooted vanal turul Alustada nii metsandus- kui aiandusvaldkonnas kutsekõrghariduslike õppekavade järgi õpetamist, säilitades sealjuures ka põhi- ka keskkooli baasil õppekavade järgse õppe. Strateegia eeldas fokusseerimist kutsekõrghariduse väljaarendamisele ning saavutatud taseme säilitamist põhikooli baasil õppijatele, aga ka üleminekuvõimaluste loomisele ühelt tasandilt teisele (õppekavade ühitamise kaudu). Kaks valikut - kaks arengustrateegiat

14. I II strateegia – vanad tooted vanal turul Jätkata nii põhi- kui keskkooli baasil õppekavade järgi õpetamist, otsides sealjuures uusi võimalusi kooli tutvustamiseks. Senisest enam keskenduda põhikoolijärgsele haridusele ning keskkooli baasil õppijate jaoks lühema õppeajaga õppekavade arendamisele nii metsanduse kui aianduse valdkonnas. Viimatimainitu eeldab fokusseerimist mingile kitsale, väheseid kutseoskusi nõudvale aiandus- või metsandusvaldkonna ametile. Kaks valikut - kaks arengustrateegiat

15. Aasta siis oli 2004 Reaalsus ”Helesinine unistus” – 50/50 % ei täitunud Koolivõrgu korrastumine - Kuremaa ja Luua ühendamine Perioodiõppe ja iseseisva töö rakendamine Esimesed kutseeksamid, KOO staatus Maastikuehituse eriala loomine Metsamasinate ike Euroopa meistritiitel kutsevõistlustel (2003, 2004) Kutsekõrgharidus jäi unistuseks Uus juhtimisstruktuur -3-

16. Aasta oli 2005 Teine arengukava 2005-2008 (Stabiilsus) Sisendid: Luua MK eelmise perioodi arengukava Eesti Metsanduse Arengukava kuni 2010 Eesti Kutsehariduse arengukava 2005-2008 Enesehindamisraport 2004 KÕA arengukava koostamise ja täitmise juhend

17. I Missioon Pakkuda õpilastele nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt tööandjate vajadustele vastavat kutse-, täiend- ning ümberõpet metsanduse ja haljastuse valdkonnas ning teistes neile lähedastes valdkondades. Luua Metsanduskoolist saadav haridus peab tagama kooli lõpetanud spetsialisti konkurentsivõime nii kodu- kui välismaal ning tema töö peab tagama Eesti metsade majandusliku, ökoloogilise ja sotsiaalse järjepidevuse ja Eesti looduskeskkonna säilimise. Kooli igapäevases tegevuses on aukohal õpilane. 2005

18. Visioon Aastal 2008 on Luua Metsanduskool Eesti juhtivmetsandus- ja loodushariduskeskuseks. Kvaliteedistrateegia - kuna kvantiteedist rääkimine oli õppekohtade ülekülluse ja õppijate arvu langustendentsi puhul ebamõistlik. Arengukava keskendus saavutatud taseme hoidmisele.

19. AK eesmärgid Tööturukesksus koolitamisel, sh. paindlikkus ja kiire reageerimine tööandjate muutuvatele vajadustele Täiskasvanud õppijatele senisest laiemate täiend- jaõppevõimaluste pakkumine Jätkuv koostöö ettevõtetega ja õpilaskesksus Kooli personali arendamine

20. Reaalsus 2009 Uued erialad ja õppevormid EL investeeringud, uued võimalused Koostöölepped tööandjatega Töötute koolitamine Rahvusvahelised projektid Juhtkonna vahetus, uued liikmed Palju tasuta koolitusi riigi poolt Kutseeksamite keskuseks saamine Kvaliteedi- ja meeskonnatöö tähtsustamine Väike kool keset metsi

21. Kvaliteeditöö pilootprojektisalates 2004 2005. a kvaliteediauhinna konkursil personaliarendamise eripreemia 2006. a toimiva kvaliteedimeeskonna loomine, süsteemse töö algus 2010. a kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna konkursil osalemine ja võit

22. Kvaliteedimeeskond 10-liikmeline meeskond: juhtkond juhtivõpetajad vabatahtlikud

23. Miks ollakse meeskonnas? Kuuluvusvajadus Soov kaasa rääkida kooli arengutes Soov anda panus parendusse Tunnustusvajadus

24. Kvaliteedimeeskonna liikmete töö Rahulolu-uuringute läbiviimine Kogutud andmete analüüs Parendusettepanekute esitamine Protsesside eestvedamine Personaalne töö inimestega (teavitamine, selgitamine jms) Teiste meeskondade juhtimine (projekti-, kutsevõistluste-, aastaraamatu-, reklaamimeeskond jt)

25. Miks osalesime konkursil Võidusoov Sisemine küpsus ja valmisolek Vajadus objektiivse välishinnangu järele

26. Mida andis konkursikarussellil keerlemine? Arusaam, et võit ei oma tähtsust Pusletükkidest sai kokku tervik Realistlik peegelpilt Meeskonnatunde tugevnemine

27. 2005 vs 2010 Juhuslikkus – süsteemsus Üks inimene – meeskond, kaasamine Väheinformeeritus – laiapõhjaline teavitamine Usaldamatus – usaldus, ühise vastutuse võtmine

28. Mida tõi võit endaga kaasa? Enesekindluse tõusu Suurema lugupidamise Kohustuste suurenemise Suurema soovi kaasa lüüa kvaliteedimeeskonna tegemistes ja selle kaudu osaleda kooli arengutes Teadmise sellest , mida me veel ei tea.

29. Kuidas ja kuhu edasi? Demingi rattas keereldes parendus- ja arendustegevustega jätkates liigume visiooni saavutamise suunas.

30. Kolmas arengukava (2010-2013)Innovatsioon Missioon Koolitada metsa, loodust ja elukeskkonda väärtustavaid asjatundjaid Visioon Luua MK on rahvusvaheliselt tunnustatud kool ning loodus-hariduse kompetentsikeskus -11-

31. Visioon (1) Kooli lõpetanu aitab kaasa: säästvale ja jätkusuutlikule metsade majandamisele ja looduskeskkonna säilimisele; aedade, parkide ja haljasalade loomisele, keskkonda sobitamisele ja heakorrale; keskkonnateadlikkuse tõusule ja looduse väärtustamisele puhkekeskkonnana

32. Visioon (2) Luua Metsanduskool on jätkusuutlik, aktiivne ja avatud koostööpartner, kus töötavad oma ala tunnustatud asjatundjad. Koolis omandatud teadmised, oskused ja hoiakud aitavad tööturul toime tulla.

33. Kuna mõlemad kannavad eesmärki, siis on loomulik, et arengueesmärgid natuke suuremad ja võimsamad kui meie praegune status quo. Põhiväärtused aga peaksid olema sellel tasandil, mis võimaldavad nende järgi elamist juba praegu.

34. Kooli eesmärgid 2009-2013 (4) Eesmärk 1. Luua Metsanduskooli õpe on paindlik ning õppijakeskne. • Kutseõpe kõigile soovijatele • Kutseõpe erinevatele sihtrühmadele • Tugi-, nõustamis-, toetussüsteemide arendamine • Õppijatele olmetingimuste parandamine

35. Kooli eesmärgid 2009-2013 (4) Eesmärk 2. Luua Metsanduskooli õpe on kvaliteetne, konkurentsivõimeline ja elukestev • Kutseõppe sisu arendamine ja kaasajastamine • Kooli personali arendamine • Õppe kvaliteedi tagamine • Õppe- ja praktikakeskkonna kaasajastamine

36. Kooli eesmärgid 2009-2013 (4) Eesmärk 3. Luua Metsanduskool teeb aktiivset koostööd sotsiaalsete partneritega • Majanduse ja tööturu suundumuste arvestamine • Kutsete andmine • Töö, meisterlikkuse, kutsehariduse väärtustamine • Koostöö arendamine partneritega

37. Kooli eesmärgid 2009-2013 (4) Eesmärk 4. Luua Metsanduskool on jätkusuutlik organisatsioon • Kooli efektiivne juhtimine ja arendamine • Ressursside planeerimine ja tõhus kasutamine • Turvalisuse tagamine • Keskkonnasäästlikkus

38. Uus lähenemine Hollandi kogemus – ratas läks veelgi hoogsamalt käima !

39. 39 Kriitilised edutegurid Algatusvõimelised ja vastutusvalmidusega koostööle orienteeritud töötajad (töötajate omadused ja hoiakud) Kompetentsipõhine õpe (uued õppemeetodid, õppekavad, praktikate sisu jne) Välissuhete arendamine

40. Teooriast Organisatsioonikultuur on kooslus organisatsioonis toimivatest normidest ja väärtustest, mis kujundavad meeskonna liikmete käitumist, hoiakuid ja ootusi – kirjutamata reeglid Kuna on vaja need siiski üles kirjutada? Arengukavaprotsessis (visioon, missioon) Integreerida uusi töötajaid organisatsiooni või hinnata olemasolevate töötajate sobivust organisatsioonis töötamiseks. Vajadus muuta organisatsiooni toimimispõhimõtteid

41. 39 Vajadus ennast paremini tundma õppida Organisatsiooni kultuuri juhtimiseks peame kõigepealt kindlaks tegema, milline see kultuur on. Kas praegune kultuur toetab või takistab meie organisatsiooni arengut? Miks peaks organisatsioonikultuuris tegema muudatusi? Kas säilitada või muuta ? 15

42. 39 Vaadeldav kultuur (1) on nähtav kõigile, kes organisatsioonis käivad: külastajatele, klientidele ja töötajatele. Väljendub selles, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori jt sise- ning välisruumide väljanägemine jätab. Vaadeldava kultuuri koostisosad on: 1. Lood – räägivad sündmustest, kus kajastuvad firma põhiväärtused ( nt Balti mängude 45aastane ajalugu)

43. 39 Vaadeldav kultuur (2) 2) Rituaalid – põhiväärtusi kajastavate sündmuste tähistamine

44. 39 Vaadeldav kultuur (3) Kangelased – inimesed, kes kannavad endas põhiväärtusi 4) Sümbolid – põhiväärtusi tähistavad sõnad ja märgid

45. Meie põhiväärtused Arengukavas oleme kokkuleppinud järgmised põhiväärtused Inimesed ja nendevahelised suhted Inimese kui isiksuse väärtustamine Headsuhtedõpetajate ja õpilastevahel Empaatilinejatolerantesuhtumineinimestesse Meeskonnatööväärtustamine Isikuomadused Arenemisvõimelisus Kohanemisvõimelisus

46. Meie põhiväärtused Keskkonnast tulenevad tugevused Kooli väljakujunenud traditsioonid ja ajalugu Kaunis loodus ja elukeskkond Oma metsade ja praktikabaaside olemasolu Turvaline elu- ja töökeskkond Sotsiaalne staatus Kohaliku elu edendamine - kool kui maa sool

47. Hoiaku muutmine (1) Vastutustundetus (tähtajad, kokkulepped) Me oleme vastutustundlikud: * peame kinni tähtaegadest * hindame nii enda kui ka teiste aega * peame kinni kokkulepetest * viime alustatu lõpule * teavitame tekkinud tõrgetest

48. Hoiaku muutmine (2) Kontrollisüsteem on nõrk (teen nagu tahan) Me kõik oleme juhid: meil on õigused, kohustused ja vastutus. Me teame, et meie tegevusel on moraalsed ja materiaalsed tulemused/tagajärjed ja meie tegevusi hinnatakse.

49. Tarkusetera meeskondadele Julge olla enda vastu aus ! Kui Sa ise ei näe tõde, siis teised ikka näevad ! Pilt Sinust endast ei pruugi Sulle meeldida, vaid võib osutuda šokeerivaks ! Mis ei tapa teeb tugevaks ! H. Tammsaare on öelnud: Siin ilmas peab ikka üle jõu tegema, kui tahad midagi kätte saada. Ja isegi siis on vähe, isegi siis ei saa seda kätte, mida tahad !

50. Tarkusetera juhtidele Mine inimeste juurde Ela koos nendega Õpi nende käest Armasta neid. Alusta sealt, mida nad oskavad Ehita sellele, mis neil on olemas Parimad on need juhid, kelle kohta rahvas ütleb Kui ülesanne on täidetud ja töö tehtud: “Meie tegime selle ise.” (Hiina vanasõna)