SÕNNIKUPROOVIDEST JA NEILE ESITATAVATEST NÕUETEST Jaan Kanger

1. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetme keskkonnasõbralik majandamine algkoolitus SÕNNIKUPROOVIDEST JA NEILE ESITATAVATEST NÕUETEST Jaan Kanger

2. Nõuded sõnnikuproovide kohta • KSM taotlejale esitatakse nõuded sõnnikuproovide kohta • Põllumajandusministri 2. aprilli 2009. a määrus nr 41 Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord. • 1 proov iga sõnnikuhoidla kohta • Teise kohustuseaasta 31. detsember • Akrediteeritud laborisse koos saatelehega • Määratakse • Kuivaine • Kogulämmastik • Vees lahustuv lämmastik • Kogufosfor • Kogukaalium

3. http://pmk.agri.ee/est/failid/tellimislehed/sonniku_analyysi_tellimisleht.pdfhttp://pmk.agri.ee/est/failid/tellimislehed/sonniku_analyysi_tellimisleht.pdf

4. Pealkiri /arial/20/bold/center/ + vabatekst

5. Sõnniku orienteeruv taimetoiteelementide sisaldus

6. Kui palju tohib sõnnikut anda? • Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kilogrammi lämmastikku ja 25 kilogrammi fosforit aastas • Näide1: veisesõnnik N – 4,6 kg/t; P – 1,0 kg/t • 170:4,6=37 t • 25:1,0=25 t • Näide 2: seasõnnik N – 7,6 kg/t; P – 2,7 kg/t • 170:7,6=22 t • 25:2,7=9 t • SEEGA LIMITEERIVAKS FAKTORIKS ON FOSFOR!

7. Sõnniku proovivõtu juhend I • PMK kodulehel • http://pmk.agri.ee/est/failid/tellimislehed/sonniku_proovivotu_juhend.doc

8. Sõnniku proovivõtu juhend II • Keskmine proov, mis koosneb osaproovidest • Proovi suurus – 0,7 l • Proovide säilitamine külmikus mitte kauem kui 1 nädal • Igale proovile eraldi saateleht • Nii saatelehel kui purgil peab olema PRIA loomakasvatushoone registrinumber, mille juurde sõnnikuhoidla kuulub, proovide arv peab vastama hoidlate arvule. • Proovid tuuakse PMK-sse (Saku, Teaduse 4/6), saadetakse ELS kullerpostiga või Cargo-bussiga aadressil Põllumajandusuuringute Keskus, Teaduse 4/6 ,Saku 75501, Harjumaa • Info tel 6729112, 6729111

9. Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded (VTK nõuded) I • NÕUE 4 (NTA KM): Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende 8 kuu sõnniku ja virtsa. Lautades, kus loomi peetakse sügavallapanul ning tingimusel, et laut võimaldab säilitada aastase sõnnikukoguse, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. Seejuures peavad sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. • Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.

10. VTK nõuded II • NÕUE 5 (NTA KM): Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni. • Haritaval maal on aunas lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuaun on käesoleva seaduse § 261 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum (Veeseadus). • Sõnnikuaun peab olema veekogust või allikast või karstilehtrist kaugemal kui 100 m NTA-l 50 m.

11. VTK nõuded III • NÕUE 6 (NTA-l rangem KM): Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud karjatamisel loomade poolt maale jäetavas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. • NTA-l on sõnniku- ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.

12. VTK nõuded IV • NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatudväetise, keemilise taimekaitsevahendi kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal. • Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: • Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; • teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; • maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m.

13. Kohustuslikud majandamisnõudedKM 3: REOVEESETTE KASUTAMINE • NÕUE 1: Vastavalt veeseaduse § 26 1 lg 2 nõuetele kasutatakse põllumajanduses ainult töödeldud reveesetet. • KK ministri määrusega (Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded – https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13198942&id=761407 • NÕUE 2: Maal, kuhu on laotatud setet, ei tohi aasta jooksul pärast laotamist kasvatada köögivilja või marju, maitse- ja ravimtaimi toiduks või söödaks ning kahe kuu jooksul pärast laotamist karjatada loomi või varuda loomasööta • NÕUE 3: Reoveesette kasutajal on selle kasutamiseks andja poolt väljastatud dokumendid sette töötlusviisi ja selle analüüsitingimuste kohta ning sette kasutamise üle peetakse arvestust

14. Tahesõnnik 60 t/ha Mineraalväetis N5P10K25 Mineraalväetis N54 RUKIS KÜNTUD Lämmastiku leostumine Tartumaa seirepõllult T2 N leostumine sept 06 – sept 07 11,4 kg/ha/a

15. Vedelsõnnik 30 t/ha Mineraalväetis N68 RUKIS KÜNTUD Lämmastiku leostumine Tartumaa seirepõllult T1 N leostumine sept 06 – sept 07 33,8 kg/ha/a

16. Jaan Kangerpõllumajandusuuringute büroo juhataja6 729 151jaan.kanger@pmk.agri.eeTänan!