1 / 17

Kuidas hinnata sisekommunikatsiooni seisu?

Kuidas hinnata sisekommunikatsiooni seisu?. Aive Hiiepuu LH Concept juhtivkonsultant Eesti Suhtekorraldajate Liidu President. Puuduliku sisekommunikatsiooni tagajärjed. Halb maine Suur tööjõu voolavus Ettevõtte majandustulemuste halvenemine. Organisatsiooni sisekliima.

talli
Download Presentation

Kuidas hinnata sisekommunikatsiooni seisu?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kuidas hinnata sisekommunikatsiooni seisu? Aive Hiiepuu LH Concept juhtivkonsultant Eesti Suhtekorraldajate Liidu President

  2. Puuduliku sisekommunikatsiooni tagajärjed • Halb maine • Suur tööjõu voolavus • Ettevõtte majandustulemuste halvenemine

  3. Organisatsiooni sisekliima

  4. Auditi peamised eesmärgid • Kaardistada ettevõtte kuvand sisemiste võtmesihtgruppide silmis, analüüsida selle kujunemise põhjuseid; • Kaardistada ja analüüsida võtmesihtgruppide informeeritust ettevõttele olulistest eesmärkidest, väärtustest, tegevustest; võtta kokku sihtgruppide hinnangud ja ootused; • Määratleda sihtgrupi infovajadused, info edastamise viisid ja kommunikatsiooni üldised suunad; • Selgitada, mida peetakse kommunikatsioonitegevuses oluliseks ja mida vähemoluliseks, analüüsida võimalikke probleeme sisemises suhtluses; • Anda võrdlev ülevaade sellest, mis on muutunud võrreldes eelneval perioodil läbiviidud auditiga; • Analüüsida, kas ja mida peaks ettevõte edaspidi oma kommunikatsioonis tänasega võrreldes teisiti või täiendavalt tegema; anda ses osas suunised ja ettepanekud.

  5. Auditi osad • Praegune info saamine/tarbimine? • Kasutatavad kanalid? • Millist infot oodatakse? • Milline on ettevõtte kuvand töötajate silmis? • Vahe reaalsuse ja tegelikkuse vahel? • Mida veel soovitakse, ettepanekud, arvamused? • Soovitused: kuidas edasi

  6. Ajaplaan – töö etapid • Ettevalmistustööd - kohtumised, ajurünnak auditi sisu ja eesmärkide teemadel, küsitletavate andmebaasi kokkupanek ning kooskõlastamine, küsimustike koostamine ja kinnitamine; • Auditi läbiviimine – süvaintervjuude läbiviimine, transkribeerimine; kirjalike ankeetide laialisaatmine ja tagasiside kindlustamine; telefoniintervjuude ja fookusgruppide teostamine; • Tulemuste kokkuvõte ja analüüs – kirjaliku dokumendi koostamine, presentatsioon ja arutelu.

  7. Uurimismeetodid 1 • Kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodid • Süvaintervjuud • Meetod annab võimaluse vastajaga põhjalikult vestelda ja tulenevalt vajadusest seisukohti täpsustada, avamaks erinevaid seoseid, mille alusel hinnangud ja arvamused on kujunenud. Nii on vastaja tegelike hinnangute ning ootuste teadasaamise võimalus süvaintervjuu puhul oluliselt suurem kui kvantitatiivseid meetodeid või ka grupivestlusi kasutades.

  8. Uurimismeetodid 2 • Kirjalikud veebipõhised ankeetküsitlused • Kasutatakse enim mahuka valimi puhul. Küsitlus pannakse üles elektroonilisse keskkonda ja/või saadetakse sihtgruppidele laiali e-maili teel, kui vastust ettenähtud tähtajaks ei laeku, helistatakse üle. • Telefoniintervjuud • Telefoniintervjuu on näost-näkku süvaintervjuust veidi lühem, keskendudes olulisematele teemadele, kuid annab sarnaselt süvaintervjuule võimaluse küsida erinevaid lisa- ja abiküsimusi, mõtestada lahti hinnangute tekkepõhjuseid ning täpsustada ootusi.

  9. Uurimismeetodid 3 • Fookusgrupp • Grupivestlustes osalejatelt küsitakse uuringu põhiküsimusi, samuti palutakse neil erinevaid väiteid ja arvamusi arutada ning kommenteerida.

  10. Uurimismeetodid 4 • Diskursuseanalüüs. • Meetod, mida rakendatakse edukalt sotsiaalteadustes tekstide tegeliku sisu lahtimõtestamises. Selle abil on võimalik mõista hinnangute ning ootuste kogumit, mis väljenduvad vastuste stiilis, ütlemistes, ütlematajätmistes ning sõnavalikutes.

  11. Uurimismeetodid 5 • Semantiline diferentsiaal. • Vastandlikke mõistetepaare sisaldav skaala aitab välja selgitada vastaja peas tekkivaid esmaseid seoseid. Meetod põhineb vastajate intuitiivsetel reaktsioonidel ning on seetõttu efektiivne meetod tegelike suhtumiste mõistmiseks.

  12. Uurimismeetodid 6 • Pildivalik. • Täiendav võimalus organisatsiooni kuvandi kaardistamiseks. Pannakse kokku heterogeensuse põhimõttel (esindatud erinevad inimtüübid, erinevad emotsioonid, üksik- ja meeskonnaspordialad, erineva funktsiooni ja seosteväljaga tarbeesemed jne)

  13. Ankeet: Hetkeseis • Info omamine • Info saamine • Saadava info iseloom • Info tarbimine • Info asjakohasus • Ootused

  14. Ankeet: Kanalid • Millistest kanalist te ettevõtte kohta infot saate? • Kasutamise sagedus • Eelistused • Info jaotus kanalite lõikes

  15. Ankeet: Protseduurid • Kuidas peaks ettevõtte infot/uudiseid efektiivsemalt teieni tooma? • Kuhu panna rõhk? • Millised on ühe ja teise variandi eelised ja puudused?

  16. Kuidas edasi? • Paika panna eesmärgid, metoodika. • Koostada: • Tegevusplaan • Tähtajad • Vastutajad

  17. Tänan!

More Related