1 / 68

Teadustöö kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid

Teadustöö kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid. Teadusraamatukogude suveseminar Pedaste, 23. august 2005. Kriteeriumite paljusus. Teadustöö kvaliteeti ja tulemuslikkust saab hinnata mitmete kriteeriumite põhjal, mis üldjuhul on omavahel seotud.

ellie
Download Presentation

Teadustöö kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Teadustöö kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid Teadusraamatukogude suveseminar Pedaste, 23. august 2005

  2. Kriteeriumite paljusus Teadustöö kvaliteeti ja tulemuslikkust saab hinnata mitmete kriteeriumite põhjal, mis üldjuhul on omavahel seotud. Kriteeriumid võib liigitada 6 rühma …

  3. Hindamise kriteeriumid • Publikatsioonid • Tsiteeringud • Eksperthinnangud • Tunnustused • Raha • Kasu

  4. Hindamise kriteeriumid • Publikatsioonid • Tsiteeringud • Eksperthinnangud (evalvatsioon) • Tunnustused (Nobeli preemia) • Raha (saadud uurimistoetuste suurus) • Kasu (tulu majandusele või ühiskonnale)

  5. Hindamise kriteeriumid • Publikatsioonid • Tsiteeringud • … • Neist kaks esimest – publikatsioonid ja tsiteeringud – on kõige olulisemad. Mõlemad nad näitavad teadustöö kvaliteeti omaduse suhtes, mis kuulub teaduse olemuse juurde – teadustöö tulemuste intersubjektiivne verifitseerimine.

  6. * * *

  7. Tunnustused, raha & kasu

  8. ETF-i grandieraldused

  9. Patendid

  10. Nobeli preemiate arv 1. Ameerika 270 2. Inglismaa 100 3. Saksamaa 77 4. Prantsusmaa 49 5. Rootsi 30 6. Šveitsi 22 7. Holland 15 8. Itaalia 14 9. Taani 13 10. Jaapan 12

  11. Edukamad ülikoolid Nobeli preemiate arv 1901-1999

  12. Ameerika vs. Euroopa

  13. Ameerika vs. Euroopa

  14. Ameerika vs. Euroopa

  15. Samal ajal publikatsioonid…

  16. Publikatsioonid ja tsiteeringud • Kõige täiuslikum andmebaas on ISI Web of Science ( The Thomson Corporation): • 2004 käive oli 8.1 miljardit dollarit (9% kasv võrreldes eelmise aastaga) • 66% käibest tuleb elektroonsete teenuste ja tarkvara müügist; • 65% käibest tuleb ettetellimuste arvelt. • 40,000 teenistujat; • Peakorter Stamford, CT USA, esindustega 45 riigis.

  17. Thomsonid Roy Thomson (s. 1894) – praeguse korporatsiooni presidendi vanaisa – omandas 1923. a. oma esimese ajalehe Kanadas, The Timmins Press, Ontario.

  18. Eugene Garfield Eugene Garfield rajas $500 ISI – The Institute for Scientific Information. 1992. aastal müüs selle Thomsonile mitmekümne miljardi eest.

  19. ISI Web of Science • Jälgib 8700 ajakirja alates 1945. aastast • 25,955,618 artiklit (20. august 2005) • Kolm peamist tsiteerimisindeksit: • Science Citation Index Expanded (SCI) • Social Sciences Citation Index (SSCI) • Arts & Humanities Citation Index (A&HCI)

  20. Kas Web of Science on püha lehm?

  21. Vaid üks paljudest indikaatoritest,mitte ideaalne … kuid ta on üks kõige paremaid ja mugavamini kasutatavaid teadlaste produktiivsuse indikaatoreid, mis korreleerub hästi teiste indikaatoritega

  22. * * *

  23. Publikatsioonid

  24. Eesti publikatsioonid

  25. Publikatsioonide arv 1 miljoni elaniku kohta

  26. Eesti osakaal

  27. Leedu osakaal

  28. Eesti – Läti – Leedu

  29. Eesti – Läti – Leedu

  30. Eesti – Läti – Leedu !

  31. Soome

  32. Eesti ja Soome

  33. Eesti ja Soome 2½ korda

  34. Eesti ja Soome 2½ korda 3½ korda

  35. Rahvusvaheline koostöö Üheks Eesti teaduse (suhtelise) edukuse põhjuseks on rahvusvaheline koostöö. Enamus mõjukamaid artikleid – suurema mõjukusteguriga ajakirjades ja suurema arvu tsiteeringutega – on kirjutatud koostöös partneritega teistest maadest.

  36. Peamised kaasautorid (2000-2005)

  37. Peamised kaasoautorid (2000-2005) 65.1%

  38. Teadlaste-uurijate arv (2000)

  39. Eesti teadlaste produktiivsus (1) Kui Eestis on 2500 teadlast-uurijat, siis teeb see keskmiseks 0.3 ISI Web of Science artiklit uurija kohta aastas – keskmine teadlane avaldab 3 aasta jooksul vaid 1 artikli!

  40. Eesti teadlaste produktiivsus (2) Isegi kui oletada, et aktiivseid teadlasi-uurijaid on Eestis 1500, siis teeb see keskmiseks 0.5ISI Web of Science artiklit uurija kohta aastas – keskmine teadlane avaldab 2 aasta jooksul vaid 1 artikli!

  41. Mitteproduktiivsed teadlased Keskmine arv on petlik – on väike arv teadlasi, kes avaldab palju ja on suur arv teadlasi, kes midagi ei avalda!

  42. Edetabel – esiviisik Kokku: 209

  43. 5 = 84 Viis kõige produktiivsemat Eesti teadlast on võrdsed 84 Eesti teadlase keskmise avaldamise viljakusega

  44. Nature & Science “Paraku puuduvad Eestis andmed selle kohta, kui paljudel siinsetel teadlastel on õnnestunud avaldada oma töid Ameerika teaduse edendamise ühingule kuuluvas Science’is, mis on oma rahvusvahelise maine järgi maailma autoriteetseim teadusavastustele pühendatud väljaanne. Eesti teadusringkondades levinud arvamuse kohaselt on neid igal juhul vähem kui Eestis olümpiavõitjaid ehk heal juhul kümne ringis.” Priit Pullerits “Postimees” 11. mai 2005

  45. Kas Nature’s ja Science’s avaldanuid on Eestis vähem kui olümpiavõitjaid?

  46. Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 22 kuldmedalit

  47. Nature & Science Kokku on Eesti teadlased avaldanud ajakirjades Nature ja Science21 artiklit.

  48. Kaks kõige värskemat Title:Reconstructing the origin of Andaman Islanders Author(s):Thangaraj K, Chaubey G, Kivisild T, Reddy AG, Singh VK, Rasalkar AA, Singh L Source:SCIENCE 308 (5724): 996-996 MAY 13 2005 Title:From dimming to brightening: Decadal changes in solar radiation at Earth's surface Author(s):Wild M, Gilgen H, Roesch A, Ohmura A, Long CN, Dutton EG, Forgan B, Kallis A, Russak V, Tsvetkov A Source:SCIENCE 308 (5723): 847-850 MAY 6 2005

  49. Kaks kõige värskemat Title:Reconstructing the origin of Andaman Islanders Author(s):Thangaraj K, Chaubey G, Kivisild T, Reddy AG, Singh VK, Rasalkar AA, Singh L Source:SCIENCE 308 (5724): 996-996 MAY 13 2005 Title:From dimming to brightening: Decadal changes in solar radiation at Earth's surface Author(s):Wild M, Gilgen H, Roesch A, Ohmura A, Long CN, Dutton EG, Forgan B, Kallis A, Russak V, Tsvetkov A Source:SCIENCE 308 (5723): 847-850 MAY 6 2005

  50. Osakaal Eesti teaduses ISI Web of Science 1991- august 2005

More Related