140 likes | 382 Views
Riigikohtu praktikast pankrotiasjades (JA SELLEST TULENEVAtest MÕTetest ). Dr iur Villu Kõve Tartu Ülikool, dotsent Riigikohus, kohtunik. Maksejõuetusmenetluse küsimused Riigikohtu praktikas.
E N D
Riigikohtu praktikast pankrotiasjades(JA SELLEST TULENEVAtestMÕTetest) Dr iur Villu Kõve Tartu Ülikool, dotsent Riigikohus, kohtunik
Maksejõuetusmenetluse küsimused Riigikohtu praktikas • Tavaliselt “väikesed” menetlusküsimused nagu kaebeõigus erinevatele määrustele, võlausaldajatele häälte määramine üldkoosolekul, halduri tasu arvestamine, halduri olek menetlusosaliseks jms • Põhimõttelisemat laadi lahendeid ka – nõuete tunnustamise, vara tagasivõitmine, vara võõrandamine, saneerimine, kompromiss, ärikeeld, kolmandast isikust pantija vastutus jms
Menetluse efektiivsus ja kiirus Riigikohtusse jõudnud asjade valguses • pikk aeg (erinevad kaebused) – võlausaldajate “võitlus” häälteenamuse ning “oma” halduri ja toimkonna eest; • pandiga tagamata võlausaldajate minimaalne võimalus raha saada – raha haldurile ja tagatud võlausaldaja(te)le? (vajalik analüüs); • vähesed võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks; • põhjendamatu täitemenetluste ja kohtumenet-luste lõpetamine pankroti korral?; • suulise menetluse “üleküllus”?
Kaebeõiguse ulatus ja vajalikkus pankrotimenetluse kestel • menetluse alustamisel ja pankroti väljakuulutamisel/väljakuulutamata jätmisel (võlgniku maksejõulisuse ja nõuete selguse hindamine); • võlausaldajate häälte määramisel; • menetluskulude (tasude) määramisel; • jaotusettepaneku ja lõpparuande vaidlusta-mine
Menetluse kulud • halduritasude miinimum- ja maksimum-määrad; • pankrotitoimkonna liikmete tasustamine; • riigi menetlusabi, mh halduritasu maksmine riigi arvel ning riigi õigusabi ja muu menetlusabi võimaldamine pankrotimenetlu-ses ja sellega seotud vaidlustes; • menetluskulude jaotus ja kulude kindlaks-määramine
Halduri ja võlgniku roll võlgniku varaliste huvide realiseerimisel • plussid – selgem suhe võlgnikuga (eriti füüsilisest isikust võlgniku puhul) ja tema esindajatega (juhatus); • miinused – eriti juriidiliste isikute puhul üleminekuraskused, suhe halduri ja võlgniku enda osalusest kohtumenetlus, menetluskulude kandmine pankrotivara arvel; • halduri hädavajadus kõigis pankrotimenetlustes?; • juriidilise isiku juhtkonna menetluse kestel ebaselge roll ülesanded), esindusõigus ja asendamine, raamatupidamine.
Rollijaotus menetluses ja võimalik vastutamatus • kas pankrotimenetlus on võlgniku, võlausaldajate, kohtu või halduri keskne?; • järelevalvajad: võlausaldajad (sh toimkond), kohus, Koda, Justiitsministeerium – kes mida teeb?; • probleem – juriidilisest isikust võlgniku juhtkonna võimalik huvi teha “puhas vuuk”, maksta halduritasu ja saavutada raugemine, ilma et tegemisi pikemalt uuritaks, rahapuudus tegevuse uurimiseks; • võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustus ja selle täitmise tagamine; • menetluse kestuse kontrollimine, püsiv aruandlus; • halduri vabastamise kord (vt ka nt RK 3-2-1-154-10); • kohtute ja kohtunike spetsialiseerimine?
Nõuete tunnustamine • nõuete tunnustamise tähtajad; • hagi läbivaatamata jätmise vajalikkus kostja pankroti väljakuulutamisel (RK 3-2-1-143-10); • asjaõiguslike nõuete pankrotimenetluses maksmapaneku vajalikkus ja kord (eelkõige nõuded kolmandast isikust pantija pankroti korral (vt nt RK 3-2-1-1-11); • täitemenetluses olnud nõuetes täitemenetluse lõpuleviimise lubatavus.
Pankrotivara moodustamine • tagasivõitmine – ebaselgus kohustus-ja käsutustehingute vaidlustamisel, täitmata tehingute vaidlustamisel ja tagasitäitmisel; • vara välistamise tähtaja tähendus ja lubatavus; • ühisvara jagamise kord ja tähendus.
Pankrotivara majandamise ja võõrandamise kord • ettevõtte majandamise jätkumise tagamine – “elutähtsate” lepingute jätkamise tagamine ja võlgnikele soodsamaks muutmine; • täitemenetluse seadustiku sätete kohaldamise ulatus pankrotivara võõrandamisel, vara müügi õiguslik olemus (eelkõige enampakkumiseta müügi korral); • kolmandate isikute lõppemine pankrotivara võõrandamisel, sh mõju üüri- ja rendilepin-gutele; • ettevõtte müük pankrotimenetluses.
Füüsilise isiku pankrotimenetlusega seonduvad eriprobleemid • pankrotiseaduse regulatsiooni kohaldatavus füüsilisest isikust võlgnikele; • abikaasade ühisvara ja selle jagamine; • kohustuslik ärikeeld ja selle laiendamine juriidilisest isikust võlgniku juhtkonna liikmetele (RK 3-2-1-124-09); • võlgniku kohustuste täitmine menetluse ajal, mh elatise maksmine vanema pankroti korral (RK 3-2-1-26-12); • võlavabastuse eeldused ja piirid (RK 3-2-1-121-11); • seos võlgade ümberkujundamise menetlusega ja selle eeldused.
Kompromiss ja saneerimismenetlus • kompromissi kinnitamise eeldused ja kohtuliku kontrolli piirid, tagatud nõuete käsitlemine (RK 3-2-1-53-05); • saneerimiskava kinnitamise eeldused ja kohtuliku kontrolli piirid, tagatud nõuete käsitlemine (vt RK 3-2-1-25-11).
Piiriülene maksejõuetusmenetlus • täiendava regulatsiooni vajalikkus esmajoones teises maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks (RK 3-2-1-126-11); • “võlavabastusturismi” võimalikkus; • saneerimismenetlus ja võlgade ümberkujundusmenetlused kui põhimaksejõuetusmenetlused EL määruse 1346/2000 tähenduses.
Maksejõuetusregister? • vajalikkus eelkõige füüsiliste isikute kohta; • infosüsteemi kaudu teadete avalikustamine ja kättetoimetamine; • avalikustamise piirid – mh maksejõuetusmenetluse avalduse esitamise avalikustamise lubatavus