Põlevkivi väärtusahela maksustamine - kuidas riik saaks maksimaalselt tulu 22. mai 2014

1. Põlevkivi väärtusahela maksustamine - kuidas riik saaks maksimaalselt tulu 22. mai 2014

2. Filosoofilised küsimused Kuidas otsustada - kas kaevata täna või jätta lastelastele? • Põhiseadus § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. • "The Economics of Exhaustible Resources". Harold Hotelling 1931

3. Kas üldse põlevkivi kasutada? Ressurssi kasutusele võtmine mõne inimõiguse tagamiseks ei ole lubatud, kui selle kasutuselevõtmine ohverdab või kahjustab mõnda teist esmatasandi õigust. (toit, vesi, baas tervishoid ja baasharidus) • Inimõigused panevad paika, et valitsuse peamine ülesanne on maksimaalselt saadaolevaid ressursse suunata kodanike heaoluks (ICESCR, 1966). • Riigil on viis kapitali– loodusvarad, toodetud varad, inim-, sotsiaal- ja finantskapital. • Kui riik neid ressursse soovib säästlikult kasutada, siis peab ta tagama, et mõni muu varaliik sama toimingu tulemusena kasvaks. Seega riik peab ressursist saadavat tulu investeerima mõne teise kapitali kasvu.

4. Ressursi needus - Resource curse • Ressursi needuse vältimiseks vaadata laiemat pilti! • Kas riik peaks tulu sektorist rohkem saama? •  Kui palju riik peab võtma? •  Kuidas peaks riik tulu võtma? •  Kuidas riik peaks kasutama saadud ressursitulu? Ressursi needus – paradoks, et ressursirikaste maade majanduskasv on väga nõrk • Riigi aparaat rasvub • Kõrge korruptsioon • Rikub ehitus- ja teenindus sektori • Oht enamus riigitulust jooksvas eelarves ära kulutada – muud sektorid ei arene Kas Eestis on põlevkivi puhul ressursi needus?

5. Poliitika -> Ressursipoliitika • Poliitika – see on vastus küsimusele, kes saab mida, millal ja kuidas. Harold Lasswell 1950 • Poliitika on valikute tegemise kunst. Oskus lahendada konflikte. • Energia ja ressursipoliitka konflikti kohad: • Fossiilne energia vs roheline energia • Energiajulgeolek vs hea puhas gaas • Tööhõive vs tuulenergia • 20 miljonit t vs 15 miljonit t põlevkivi aastas • jne

6. Nafta vs põlevkivi õli • Kui palju maksab barrel õli Süürias? • Kas põlevkivi õli äri on otseselt võrreldav tavalise naftaga? Allikas: Finantcial Times, aprill 2014

7. Nafta sektor – rahavoog äritsüklis (Norra näide) RAHAVOOG FIRMALE € RAHAVOOG RIIGILE UURIMINE E H I T U S

8. Põlevkivi sektor – raha voog äritsüklis (Eesti näide) RAHAVOOG FIRMALE RAHAVOOG RIIGILE € RAHAVOOG RIIGILE UURIMINE E H I T U S Aastad Allikas PWC, 2011

9. J Ä Ä K V Ä Ä R T U S Investeerimise proportsioon käibesse ja kasumisse

10. Palju on Eestis Government Take ja VKG tootlus IRR? • Ressursi maksupoliikia peamine kunst – Kuidas kujundada selline maksusüsteem, et: • Pikaajaliselt maksimaalne tulu võtta riigile ja • jätta investorile õiglane tootlus • Mis on ettevõtjale piisav tootlus (sektorile ja riigi riskile vastav WACC, IRR)? • Millise rea pealt raha riigile küsida?

11. Government Take ja investori tootlus IRR Riigi maksud kasvavad nii suureks, et madalamate hindade korral ja maksude jätkuval tõusul peab investor hakkama peale maksma, et tasuda riigi makse Allikas EY 2013, VKG põlevkivi väärtusahela Govenment Take

12. Kuidas riik saaks põlevkivist maksimaalset tulu? Riik peab maksimeerima tulu ressursilt väga pika perioodi jooksul. • Kasutada maksimaalselt kogu kivi potentsiaal • Soodustada investeeringuid sektori arenguks • Võimalikult kõrge lisandväärtusega tooted Aastani 2025 soovib sektor investeerida 4-5 miljardit €

13. Kuhu läheb VKG-st põlevkivi? Kas VKG on riigile olnud ressursi osas hea partner? Teadusmahukad, kõrgtehnoloogilised, suure lisandväärtusega tooted. See on ju vägev!

14. Aga era-investori hirmud! • Volatiilne turg, suured püsikulud • Ressursi natsionaliseerimine • Maksutõusud, Royalties • Riigifirma domineerimine • Seadusandlik eelistamine • Ressursside ümberjaotus Kas Eestis on ressursi natsionaliseerimine?

15. Riigi ja investori jaoks suur määramatus • Väga pikk arengu periood • Riigi prioriteedid muutuvad (õli, gaas, elekter) • Tehnoloogiad arenevad • Muutuv regulatsioonid (ntx EL, kliimapoliitika) • Valitsused vahetuvad (vahel koos riigikorraga) • Väga keerukas ja arenev väärtusahel -raske kõike kohe ette näha

22. PWC uuring riikide lõikesTotal Tax Rate of a case study company as apercentage of profitsVKG – TTR 2013 – 100%

24. Kuidas on Norras, Kanadas, Rootsis, Soomes?

25. Erasektor ressursi arendajana • Miks riigid on huvitatud, et tugev erasektor oleks ressursitööstuse arendaja: • Sektori areng toimub erainvesorite abil kiiremini. • Suured kapitalikulud ja erasektor loeb raha. • Pikaajaline stabiilsus. • Fokuseeritud, vähem poliitikat . • Läbi pideva konkurentsi saab riik ressurssi rohkem maksustada.

26. Mida saab riik teha sektori arenguks? • Luua stabiilne majanduskeskkond • Ettevõtetele tagada pikaks perioodiks ressurss • Luua stabiilne maksu keskkond • Aidata kaasa sektori tehnoloogilisele arengule • Jagada riske ettevõtjaga • Luua arenguks vajalikud arengukavad ja seadusandlused • EL-st sektorile erisused • Tööjõu arendamine • Atraktiivsuse tõstmine investorite ja finantseerijate silmis

27. Fiskaalsüsteem ressursi arendusel • Võrdsed alused kõigile turuosalistele • Fair Share riigile ja investorile • Kõige olulisem riigile kiire sektori areng, sest enamus tulu tuleb: • Investeerimisfaasist • Tööhõivest • SKT kasvust, ekspordist • Kogu sektori maksuahelast

28. Suurimad ohud, vead sektori arengul • Riik ei ole võimeline sektori tegelikku väärtuse genereerimist analüüsima. • Valelt realt maksu kogumine takistab arengut. • Oht üle maksustada ja sektori areng peatada. • Investorite huvi sektori vastu kaob, kui tootlus viiakse liiga madalale? Kui madalale? • Oht kehtestada lühinägelik maksupoliitka. • Muutlik riiklik energia- ja ressursistrateegia. Eesmärk ühine – ettepanek suuremale koostööle!