HARIDUS – piirkondliku arengu eeldus

1. HARIDUS –piirkondliku arengu eeldus Ülo Vooglaid Raplamaa, Lohu Veebruar, 2007.a.

2. Pealkiri eeldab, et enne arutluse alustamist oleksid vähemalt kahe mõiste tähendus täpsustatud. Need kaks mõistet on: • haridus ja • areng SIIN EI TULE RETSEPTE. VAATAME KOOS, MILLISTEL EELDUSTEL OLEKS VÕIMALIK PROBLEEMIST JA SELLE PÕHJUSTEST ARU SAADA SELLEKS, ET KODUS KÕIK ENDALE VAJALIK ISE VÄLJA MÕELDA JA KA NII ÄRA TEHA, ET HILJEM EI OLEKS PIINLIK PEEGLISSE VAADATA.

3. Võib juhtuda, et meie hulgas on inimesi, kelle meelest haridus on see, - mida koolis (koolidest) antakse, - mille olemasolu aeg-ajalt kontrollitakse ja - mille olemasolu tõendavad hinded, tunnistused ja diplomid Siin kõneleja seisukoht on teistsugune.

4. Haridus on ... subjekti üks karakteristik, mida mitte keegi ei saa mitte kellelegi mitte kuskil mitte kuidagi anda ega kuskilt võtta. Haridust ei saa ka osta, müüa ega vahetada... Jüri Lotman ütles: “ Suhteliselt kerge on varjata viletsat kõrgharidust; võimatu on varjata viletsat lastetuba. Haridust ei ole valmiskujul kuskil olemas ja seda ei saa anda. Anda saab tunnistuse koolis õppekava järgi korraldatud õppe eduka läbimise kohta. Lisada saab lilleõie ja sooja käepigistuse.

5. Haridus on paljutähenduslik mõiste. Haridus on ka ... • kultuuri funktsioon, • eesmärk ja vahend igaliiki eesmärkide saavutamiseks, • ressurss ja tingimus igaliiki ressursside kasutamiseks, • efektiivsuse põhitegur, • arengu eeldus ja ka • Ime.

6. Omavalitsuses on võimalik luua eeldusi selleks, et igas eas inimesed saaksidolla elukestvalt õppes. Võimalik on kehtestada oma linnas-vallas kompetentsuse printsiip – võtta ametisse ja hoida ametis vaid asjatundjaid. Tohmanid tahaksid võtta enda kõrvale juurde vaid omasuguseid või veel rumalamaid ning asjatundjad kuidagi lahti lasta.

7. Iga süsteemi tähendus kujuneb kontekstis. Haridus ei ole erandiks. Haridus ilmneb argielus, õpingutes, loomises, uurimises, tervishoius, töös, riigikaitses, juhtimises jne.  Haridus ilmneb inimsuhetes ja suhtlemises. Ka demokraatia on hariduse ja kultuuri funktsioon. See tähendab: demokraatia on võimatu harimatul ja kultuuritul maal (vallas/linnas).

8. Iga piirkonna funktsioneerimine, muutumine ja areng ripub ära eeskätt haridusest. Oma osa etendab ka inimeste informeeritus ja kogemus ning igaühe iseseisvus ja vabadus. Õigusi saab tegelikult kasutada vaid see, kes suudab ette näha oma tegevuse võimalikke tulemusi ja tagajärgi. Seega õigused toimivad koos kohustuste tundmise ning täitmisega. Võimalus tegelikult kasutada oma õigusi ning sisuliselt (mitte mängult!) osaleda oma piirkonna arengu ning arengutegurite arutamisel ja otsustamisel on otsustava tähtsusega ja sõltub enne kõike muud just inimeste haritusest.

9. Kahjuks on Eestis ka selliseid maakondi ja linnu, kus haridusosakondade või –ametite asemel on tegelikult kooliosakonnad või –ametid. • Kogu elanikkonna hariduse asemel tegeletakse seal vaid koolide, õpetajate, kooliealiste laste koolis käimisega. • Koolidki on enamasti avatud vaid nii kaua, kuni lapsed on lahkunud.

10. Inimene (ühiskond, kogukond) saab kujuneda haritud inimeseks (ühiskonnaks, kogukonnaks) • kui on väga vaja olla asjatundlik, • kui on küllalt raske, sest tuleb osaleda otsustamises, • kui ümberringi on tarku ja haritud inimesi, kes peavad haridust väärtuseks, • kui on võimalik olla vaba ja iseseisev, • kui valitseb kord ning korraaustus, • kui valitseb hea tuju ja rõõmus meel, sõprus, austus, armastus, tähelepanelikkus ja heatahtlikkus.

11. Õpe saab edeneda ja olla tõhus, kui selles taotletakse • keele ja meele ühtsust, • teadmiste ja oskuste ühtsust, • kogemuste ja harjumuste ühtsust, • hoiakute ja suhtumiste ühtsust, • väärtuste ja normide ühtsust, • müütide ja tabude ühtsust, • tavade ja kommete ühtsust, • suhete ja suhtlemise ühtsust, • maalimavaate ja maailmapildi ühtsust.

12. Kohalik omavalitsus on kooli-lasteaia pidaja. Millised õigused, kohustused ja vastutus kaasneb selle positsiooniga? Rahuldav vastus sellele küsimusele on vaja välja mõelda, sest lugeda seda kuskilt ei ole.

13. Mis puutub arengusse, siis areng on isereguleeruva süsteemi uutesse täiuslikumatesse olekutesse (kvalitatiivselt uutesse seisunditesse) üleminekute jada. Areng on objektiivne. Arendamine võimalik ei ole; võimalik on luua ja hoida arengu eeldusi. Haridus on piirkondliku arengu (üks) eeldus.

14. Haridus ilmneb argielus, õpingutes, loomises, uurimises, tervishoius, töös, juhtimises jne.  Hariduse mõõduks on • ettenägemise võime, • äratundmise võime, • arusaamise ja mõistmise võime • otsustamise ja sellega kaasneva • vastutamise võime.

15. Haridus on õpetuse ja kasvatuse ühtsus. Ühe või teise poole unarusse jätmisega kaasneb ka selle vilets tase, mis jääb tähelepanu objektiks. Piirkonna arenguks on vaja haritud inimesi, mitte tunnistusi koolis käimise kohta. Haridus ja koolis käidud aastate arv ei korreleeru.

16. Materiaalses ja mittemateriaalses sfääris edu saavutamise eeldused on vastupidised! • Materiaalsete väärtuste tootmises üritatakse optimaalsete kulutustega saavutada maksimaalselt palju kvaliteetset toodangut minimaalse ajaga. • Hariduses, kultuuris ja teaduses edu saavutamiseks on küsimus selles, kuidas sinna paigutada võimalikult rohkem ressursse. Siin saab rikkamaks ainult see, kes on küllalt helde.

17. Haridus ei tegutse; tegutseb inimene.Aktiivseks algeks on subjekt, mitte manipuleerimise objekt. Tegutsemiseks on vaja ka • tervist, • usku, • usaldust, • ja suurt hulka kõlbelisi väärtusi. KA SEDA KÕIKE EI SAA KEEGI ANDA.

18. Edu saavutamiseks on vaja lisaks haridusele, tervisele ja toetavatele inimsuhetele • visadust, • järjekindlust, • tahtejõudu, • julgust, • koostöövõimet, • ennastsalgavust, • süsteemsust, • komplekssust jpm. SELLE KÕIGE KUJUNEMISE EEST OLEKS VAJA HOOLES OLLA. Siis sirguvad kodanikud!

19. Igas kultuuris ja igas ühiskonnas on oma spetsiifika ning vastavalt on spetsiifiline ka arusaam haridusest. Meie asi on teada (ja arvestada) seda, mida kuskil tehakse ning on saavutatud teistes maades ja piirkondades, aga teha tuleb seda, mis on meile Eestis, siin, praegu ja tulevikus vajalik, mis on kooskõlas meie aadete ja ideaalidega, ootuste ja uskumustega, sihtide, eesmärkide ja vahenditega...HARIDUS ON MEIE RIIGI JA RAHVA, IGA PIIRKONNA EDASI PÜSIMISE JA ARENGU PEAMINE EELDUS.

20. Järelikult on vaja mõelda iga päev ja iga tund, mida annaks ära teha selleks, et 1. lapsed kasvaksid haritud inimesteks ja 2. täiskasvanud püsiksid haritud inimestena, hoolimata sellest, et kõik siin ilmas muutub üha kiiremini. Aeg kannustab! Juba Alice märkas imedemaal, et paigal püsimiseks tuleb joosta kõigest jõust, aga teistest ette saamiseks tuleb joosta veel kiiremini, kui kõigest jõust.

21. Igas vallas ja linnas on vaja hoolitseda • PESAHARIDUSE, • ALUSHARIDUSE, • ALGHARIDUSE, • PÕHIHARIDUSE, • KESKHARIDUSE, • KÕRGHARIDUSE eest. Vajalik on hool ja tähelepanu ka nende oma noorte eest, kes on magistri- ja doktoriõppes, kellest saaksid kujuneda teadlased- tippspetsialistid ning generalistid oma kodukandi edendamiseks.

22. Vaadake ja mõelge, mida peaks inimene teadma ja oskama, milline ta peaks olema ja millest peaks aru saama, kuidas käituma ja suhtlema • umbes kolmanda eluaasta lõpus, mil laps võib juba pesast välja astuda kasvõi selleks, et lasteaeda minna; • mida peaks poisid-tüdrukud teadma-oskama jne umbes 6-7 aastaselt (hammaste murdmise ajaks), kui tuleks juba kooli minna; • umbes  IV klassi lõpus, so ca 10-11-aastaselt, kui klassijuhataja kevadel kõik oma tibud nii suureks kuulutab, põsele musi annab ja teatab et nüüd võivad erilise hirmuta põhikooli astuda, • umbes IX klassi lõpus (16-17-aastaselt), kui tuleb jõuda selgusele, millist teed pidi edasi minna ning teha elu esimene suur otsus. • keskharidusega ja • kõrgharidusega noor inimene? • Milline peaks olema HARITLANE.

23. Haridus on alati omamoodi IME. • Teame, et mõnda inimest peetakse haritud inimeseks ja teist ei peeta, hoolimata igaliiki koolides ja kursustel käimisest. • Teame ka seda, et haridust ei saa mõõta; võimalik on väga kaudselt ja üldjoontes vaid hinnata hariduse mõningaid dimensioone. • Hinnete järgi janunevad vaid pankrotistunud õpetajad ja enam-vähem samasugused lapsevanemad, kellel sisulist seost õpilastega ei ole.

24. Sundida saab õppima ja töötama. Võimatu on sundida aru saama, armastama, uskuma, lootma, austama ... Vägivald sünnitab vägivalda, hoolimatus hoolimatust, jõhkrus jõhkrust, tigedust, ükskõiksust jne.

25. Teame ka seda, et mitte keegi ei saa midagi öelda selle kohta, kes, kus ja kuidas saavutas kellegi haritud oleku. Oma (kirjeldamatu) osa on paljudel. Võimalik on hoolitseda haritud inimeseks (ühiskonnaks, perekonnaks, kogukonnaks, piirkonnaks) kujunemise eelduste eest. Need eeldused oleks vaja mitte ainult sõnastada, korrastada ja avalikustada, vaid ka tegelikult tagada igas eas inimestele nii linnas kui maal. NB! Kõik inimesed (va raske vaimupuudega) on andekad.

26. Iga põlvkonna ja piirkonna keskne mure on kuidas saavutada põlvkondade järjepidevus. Saavutuseks oleks kasvava põlvkonna • haritus, • arukus, • viisakus, • töökus, • kainus, • kultuuriseos, • tasakaalukus jms,määrab vanema põlvkonna tuleviku ning piirkonna jätkusuutlikkuse.

27. Haridus on kultuuri funktsioonina SUBJEKTI üks karakteristik. Väärtuseks kujuneb haridus koos informeerituse ja kogemusega. HARIDUS ! INFORMEERITUS KOGEMUS

28. Mõelgem läbi, milline peaks olema inimene • lapsevanema ja vana-vanemana, • õpetajana, • kodanikuna, • ettevõtjana-tööandjana, • töövõtjana, valijana, • ühiskonna liikmena ja kultuuri esindajana... Mida-keda ta peaks suutma, oskama ja tahtma kaitsta ning mille/kelle suhtes ta peaks olema leppimatu? Ükskõiksus on arvatavasti meie kõige õelam vaenlane.

29. Koolil (kõikidel koolidel, milles kellelgi on olnud ja on õnn või õnnetus käia) on haritud subjektiks kujunemises oma osa, enamasti koguni süsteemikujundav osa, aga ei maksa arvata, et see osa on määrav. Oma osa on (normaalseks peetaval juhul) ka ühiskonna kõikidel teistel institutsioonidel, eeskätt perekonnal ja kogukonnal.

30. Haritud inimeseks on võimalik kujuneda vaid kultuuriseostes, vaimselt rikka ja vaimsust väärtuseks pidavas keskkonnas.Seetõttu on võimatu ületähtsustada kultuurisündmusi ja vaimuvara hoidmiseks tehtavaid pingutusi.

31. Kui käsitleda haridust protsessina, • siis võiksime sõnastada nii: HARIDUS ON VALMISOLEKUTE KUJUNEMISE ELUKESTEV JADA.Igas elufaasis on inimeste vajadused erinevad ja järelikult ka valmisolek peaks pidevalt täiustuma. • Maailm muutub ja kes end pidevalt ei täienda, jääb tahes –tahtmata ajale jalgu – ülalpeetavaks või sabas sörkijaks.

32. Kui käsitleda haridust fenomenina, • siis oleks vaja leida selle fenomeni kõik olulised karakteristikud ja hinnata saavutatud seisundit kui tervikut (n-mõõtmelist ruumi). Sel juhul on haridus • TEADMISTE JA OSKUSTE, • OLEKU JA KÄITUMISE, • ARUSAAMISE JA MÕISTMISE NING • MINEVIKU TUNDMISE JA TULEVIKU AIMAMISE (ette nägemise ja äratundmise) ÜHTSUS.

33. Selleks, et haridusest, selle teguritest ning toimest aru saada, oleks vaja käsitleda haridust nii protsessi kui ka nähtusena (fenomenina). Arvestada oleks vaja nii üldhariduslikku ettevalmistust kui ka erialast, kutsealast ja ametialast ettevalmistust koos kaitsealase, loomealase, tunnetusalase, tervisealase, keskkonnaalase jm ettevalmistusega.

34. Selleks, et õppega kaasneks haridus, oleks vaja hoolitseda mitte pelgalt ülikoolidele “materjali” ette valmistamise eest, vaid selle eest, et oma valla /linna noored saaksid kujuneda haritud inimesteks ja ka täiskasvanud saaksid aina end täiendada.

35. Tänan neid, kes süvenesid ja kavatsevad mitte ainult edasi mõelda, vaid ka haridusele teed sillutades oma piirkonda edendada! Nüüd (või hiljem) tulevad küsimused, täiendused, laiendused, süvendused jne. Ylo.vooglaid@mail.ee