1 / 17

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine hariduses

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine hariduses. Aune Valk Tartu Ülikool. VÕTA osapooled ja dimensioonid. ALUSTAMINE. HARIDUS. JÄTKAMINE. TÖÖ. EDASI ARENDAMINE. INDIVIID. MOBIILSUS. Vajadused (töö1). Hariduse tähtsustamine ja selle nõude formaliseerimine

terri
Download Presentation

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine hariduses

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine hariduses Aune Valk Tartu Ülikool

  2. VÕTA osapooled ja dimensioonid ALUSTAMINE HARIDUS JÄTKAMINE TÖÖ EDASI ARENDAMINE INDIVIID MOBIILSUS

  3. Vajadused (töö1) • Hariduse tähtsustamine ja selle nõude formaliseerimine • Kvalifikatsiooninõuete väljatöötamine enamatel elualadel ja nende muutumine rangemaks (sh erinevatel õpetajatel) • Kõrgema haridustasemega seotud soodustused teatud ametites

  4. Vajadused (töö2) • Töökogemuse väga suur tähtsus ja vajadus seda hinnata • Kiiresti muutuv tööjõuturg – haridusest ei piisa, vajalik töökogemus ja selle hindamine • Tööandjad (eraettevõtluses) ise pole alati kõrgema haridusega ja hindavad pigem isiksuse omadusi ja töökogemust • Uute kohati ebakindla kvaliteediga õppeasutuste teke

  5. Vajadused (haridus) • 10 a jooksul 2 kõrgharidusreformi – sellest erineva pikkuse ja tulemusega kraadid • Viimase 6 a jooksul üliõpilaste arvu kahekordistumine – peamiselt täiskasvanud õppijad • Kõrgkoolide institutsionaalne areng: kutsekeskkoolidest rakenduskõrgkoolideks • Õppekavade avatumaks muutumine

  6. Initsiaator, vastutaja 1. Riik kehtestab nõuded 2. Indiviididel tekib vajadus hariduse järele = tööandjal õiguslik probleem 3.Koolidel pole huvi (raha) ega alust (sh karmistunud nõuded haridusele) arvestada = üksikute õppejõudude/ ametnike vastutulek 4. vajaks riiklikku sekkumist = regulatsiooni

  7. Kas ja kus toimub? KUTSE OMISTAMINE, TÖÖLE VÕTMINE, KVALIFIKATSIOONI TÕSTMINE HUVI- JA TÄIENDÕPE KUTSEHARIDUS ÜLIKOOLIHARIDUS ÜLDHARIDUS

  8. ÜLIKOOLIHARIDUS • Sisseastumisel tekkinud paindlikud variandid (...kraad või sellele vastav haridustase) • Formaalne õpe samal haridustasemel • Täienduskoolitus vabaainetena • Töökogemus praktikana, sisseastumisel lisatingimusena • Mõned väga paindlikud näited

  9. KUTSEHARIDUS • Kutsekeskhariduse arvestamine rakenduskõrghariduse osana • Eelkutseõppe arvestamine • Töökogemus praktikana

  10. HUVI- JA TÄIENDÕPE • Õppekavade ümbertegemine vastavalt õppija vajadustele (moodulite vahetamine, ära jätmine)

  11. 1 –sisendi versus väljundikesksus • Kõrgharidusstandard kehtestab nõuded õppejõuskonna kraadidele • Õppekavades täpselt kirjeldatud ained mitte nende õppimise eesmärk • Protsessi ja tulemuse dilemma: raske (võimatu) korrata ülikoolis õppimise protsessi alternatiivsel viisil, küll aga tulemust

  12. 2 –varasemate õpingute aeg • Kas ja mis tingimustel arvestada 15 a tagasi samas ülikoolis läbitud kursust, mis sisult sobib õppekavasse? • Miks 5a vanad õpingud on liiga vanad, 25a vana diplom aga mitte?

  13. 3 –dokumentide olulisus • “Keelduti tegemast igasuguseid dokumente ja väljavõtteid. Põhjuseks asjaolu, et nende asi ei olevat nii vanu (1997) dokumente väljastada!!!” • Mis dokumendid võiksid tõestada töökogemust? (avatud ülikooli astumisel kohati nõutud töökogemus - CV, soovituskiri)

  14. 4 - hindamisviisi olulisus • 5 aastat tagasi samas kõrgkoolis läbitud ainetes tuleb uuesti eksam sooritada, kuna õppejõud muutunud • portfolio - õpimapp

  15. 5 – kellele kasulik? • Tööandja, riigi, õppija huvi • Probleemiks õppeasutuse huvipuudus (õppeasutus huvitatud, kui probleemiks oma õppejõuskonna formaalne haridus) • Mida tööandja võidab?

  16. Probleemid • Teadlikkus • Traditsioonid ja suhtumine • Raha • Regulatsioonide puudumine

  17. Lõpetuseks • Millist haridust annab töökogemus? • Pigem kutsealast, rakenduslikku (vs. teoreetilist) • Pigem laiendavat kui süvitsi minevat • Millist töökogemust annab õppimine? • Tulemuskesksus • Aja planeerimine • Suhtlemisoskus • Esinemisoskus

More Related