1 / 48

Riigi raamatupidamise üldeeskiri

Riigi raamatupidamise üldeeskiri. Eve Marima. Teemad. Üldeeskirja kehtivus ja aruandluse nõuded Kontoplaani ja koodide kasutamine Avaliku sektori siseste majandustehingute kajastamine Saadud ja antud toetused Tulude ja kulude kajastamine finantsinvesteeringud. Teemad(2).

tibor
Download Presentation

Riigi raamatupidamise üldeeskiri

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Riigi raamatupidamise üldeeskiri Eve Marima Eve Marima

  2. Teemad • Üldeeskirja kehtivus ja aruandluse nõuded • Kontoplaani ja koodide kasutamine • Avaliku sektori siseste majandustehingute kajastamine • Saadud ja antud toetused • Tulude ja kulude kajastamine • finantsinvesteeringud Eve Marima

  3. Teemad(2) • Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes • Nõuded ja tehtud ettemaksed • Avalikku sektorisse kuuluvaid äriühingud (nimetatakse üldeeskirjas tütarettevõtjateks) • Avaliku sektori üksuste olulise mõju all olevaid äriühingud (nimetatakse üldeeskirjas sidusettevõtjateks) Eve Marima

  4. Avaliku sektori aruandluse struktuur Eve Marima

  5. Riigi raamatupidamise üldeeskirja kehtivus • Riigiraamatupidamiskohustuslased – kehtiv kogu ulatuses (aastaaruande vorm, kontoplaan jne) • Riigiraamatupidamiskohustuslaste raamatupidamisüksuses – kehtiv peaaegu kogu ulatuses ( saldoandmikud, kontoplaan jne); ei pea koostama aastaaruannet • KOV ja tema allüksuses – saldoandmikud – kohustuslik; aastaaruande vorm ja kontoplaan – soovituslikud (allüksused ei pea koostama aastaaruannet) • AÕJI, SA, MTÜ – saldoandmikud – kohustuslik; aastaaruande vorm ja kontoplaan - vabatahtlikud • Tütar-ja sidusettevõtted – esitada 4 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest majandusaasta aruanne Eve Marima

  6. Riigiraamatupidamist reguleerivad õigusaktid • Üldpõhimõtted – raamatupidamise seaduses • Täpsemad arvestuspõhimõtted – Raamatupidamise Toimkonna juhendites (ja rahvusvahelistes standardites IAS/IFRS, IPSAS) • Avaliku sektori spetsiifilised arvestuspõhimõtted, aruande vorm, kontoplaan, inventeerimis-ja kontrollipõhimõtted – riigi raamatupidamise üldeeskirjas • Raamatupidamiskohustuslase spetsiifiliste tehingute kajastamine, detailsed reeglid inventeerimiseks ja kontrolliprotseduurideks – raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas • Allüksuse spetsiifiliste tehingute kajastamine, detailsed reeglid inventeerimiseks ja kontrolliprotseduurideks – allüksuse raamatupidamise sise-eeskirjas Eve Marima

  7. Finantsarvestuse korraldamine (I) Rahandusministeeriumil tuleb koostada kolm erinevat raamatupidamisaruannet: • riigi konsolideerimata raamatupidamisaruanne – konsolideerib RRKde raamatupidamiskontode saldoandmikud rida-realt meetodil ja elimineerib RRKde omavahelised nõuded, kohustused, tulud ja kulud (ainult RRKd); Eve Marima

  8. Finantsarvestuse korraldamine (II) riigi konsolideeritud raamatupidamisaruanne - kuhu konsolideeritakse riigi valitseva mõju all olevate AÕIde, SAde ja tütarettevõtete konsolideeritud raamatupidamiskontode saldoandmikud rida –realt meetodil, elimineerides konsolideeritavate üksuste omavahelised varad, kohustused, netovara, tulud ja kulud (RRKd + AÕI, SA, ÄÜ (äriühingud)); Eve Marima

  9. Finantsarvestuse korraldamine (III) avaliku sektori raamatupidamisaruanne – konsolideerib kõikide riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste raamatupidamisaruanded, elimineerides nende omavahelised varad, kohustused, netovara, tulud ja kulud (RRKd + AÕI, SA, ÄÜ + KOVid). Eve Marima

  10. Riigi konsolideerimisgrupi üksused , kes peavad esitama aruandlust on RRK asutused Riigile kuuluvad äriühingud ja sihtasutused AVÕI-d, AVÕI kuuluvad SA-d ja äriühingud KOV-id ja KOV-le kuuluvad äriühingud ja SA-d KOVide SA-dele kuuluvad äriühingud Eve Marima

  11. Kontoplaanwww.fin.ee/index.php?id=7544 • 1- kontoliik, 2-kontoklass, 3-kontorühm, 4-kontogrupp, 5- kontogrupi alamgrupp, 6- konto • Eelarve klassifikaator • Kasutusjuhend • Nõutav- kohustuslik lisatunnus; *nõutav, märge nõutav puudumine tähendab reeglina keelatud; • TP tehingupartneri kood • TT tegevusala kood • A allika kood • R rahavoo kood Eve Marima

  12. Allika kood on nõutav • Sihtfinantseerimisega seotud kontodele • Materiaalse põhivara grupis kapitalirendile võetud põhivaradele • Reservide arvel tehtavatele tehingutele • Lubatud ka muud juhtumid vajadusel • Näiteks allikas 27 on kasutusel ESF ( sotsiaalfondi tulude ja kulude kajastmisel) Eve Marima

  13. Rahavoo kood on nõutav • Finantsinvesteeringud • Laenud- ja liisingnõuded • Dividendinõuded ja- kohustused • Osalused konsolideerimisgrupi-ja sidusüksustes • Kinnisvarainvesteeringud, põhivara, bioloogiline vara • Laenu- ja sihtfinantseerimise kohustused • Eesmärk: rahavoo aruande, põhivara liikumise aruande automaatne koostamine Eve Marima

  14. Rahavoo koodid (R) • Kontodel, mis nõuavad rahavoo koodi, esitatakse aruandeaasta algsaldo koodiga 00 • Aktivas, passivas ja bilansivälistel kontodel kasutatakse reeglina erinevaid R koode • Näiteks: Siiretele vastavad RV koodid R15 (üleandmine) ja R16 ( saamine) • Kood R23 ümberklassifitseerimine peavad aktiva ja passiva pooled võrduma Eve Marima

  15. Tehingupartneri kood ( TP ) • Kolm esimest numbrit näitavad konsolideerimisgruppi (koodid algusega 001-799 kuuluvad riigi konsolideerimise gruppi Neljas number näitab üksuse liiki, sealhulgas tema kuulumist või mittekuulumist valitsussektorisse Eve Marima

  16. TP neljas number näitab • 0- riigiraamatupidamiskohustuslased ja nende üksused • 1- kohaliku omavalitsuse üksused ja nende allüksused • 2- valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud • 3- valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused • 4- tütarettevõtjad • 5- valitsussektorisse mittekuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning valitseva mõju all olevad valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused ja mittetulundusühingud • 6- sidusettevõtjad • 7- olulise mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud Eve Marima

  17. TP on nõutav • Praktiliselt kõigil kontoplaani kontodel üksikute erisustega ( ei kasutata kassa kontol) • Avaliku sektori siseste varade, kohustuste, tulude ja kulude eristamine toimub tehingupartneri koodi alusel • Oluline saldoandmike konsolideerimisprotseduuride läbiviimisel Eve Marima

  18. Tegevusala koodid ( TT ) • Kasutatakse pea-aegu kõikidel kulude ja tulude kontodel, saadud toetuste kontodel, põhivara soetuse kajastamisel • Toetavaid tegevusalasid ei esitata eraldi, vaid koos põhitegevusalaga • Tihti vastab ühele tegevusalale terve üksus • Antud toetuste tegevusalana näidatakse toetuse saaja tegevusala, mida toetatakse Tegevusalade vastavust saldode võrdlemisel ei kontrollita Eve Marima

  19. Tegevusalade koodid ( TT ) • COFOG - Classification of Functions of Government • TT kajastab riigi konsolideerimisgrupi üksuse poolt täidetavaid funktsioone • Ühe tehingu puhul mitme tegevusala esinemise korral jaotatakse tehing vastavalt, kui pole rahaliselt mõõdetav – vastavalt valdavamale tegevusalalae Eve Marima

  20. TT koodi valimine • TT koodi valimise printsiibid sätestatakse asutuse raamatupidamise sise-eeskirjaga • Näiteid: Õiguskantsleri Kantselei kasutab kõikides tegevustes TT01110- keskvalitsuse täidesaatvad ja seadusandlikud organid Rahandusministeerium TT01120- rahandus- ja fiskaalpoliitika Eve Marima

  21. Riigi raamatupidamises üldeeskirjaga kehtestatud olulisemad printsiibid • Tekkepõhise arvestuse tähtsustamine, maksutulude arvestus • Siirded RRK-de omavahelistes tehingutes • Finantsinvesteeringute kajastamine õiglases väärtuses • Osaluste kajastamine SA, MTÜ, tütar- ja sidusettevõttes • Põhivarade arvestus Eve Marima

  22. Riigi raamatupidamises üldeeskirjaga kehtestatud olulisemad printsiibid (2) • Kinnisvara investeeringute kajastamine • Bioloogiliste varade kajastamine • Rendiarvestus • Sihtfinantseerimise kajastamine • Eraldiste moodustamine Eve Marima

  23. Avaliku sektori sisesed majandustehingud -siirded • Avaliku sektori siseste varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi nimetatakse siireteks. Eristamine, millise avaliku sektori asutusega majandustehing tehakse toimub tehingupartneri koodi (TP) alusel Eve Marima

  24. Siirded riigieelarvega näide • E-Riigikassa süsteemi kaudu RRK üksuse poolt väljamakstud summad- siirded eelarvest (tulu) NÄIDE RRK kulu kajastamine: D tegevuskulud ( kontoliigid 4,5,6) D Käibemaks (kulukonto 601000) või D sisendkäibemaks (103701) K Võlad hankijatele toodete ja teenuste eest ( 201000) Eve Marima

  25. Siirded eelarvega (järg) • Tasumine RRK eelarvest D Võlad hankijatele ( 201000) K Siirded eelarvest ( 700 000, tulukonto) Rahandusministeerium siirde maksepäeval D siirded eelarvest ( 710 000, kulukonto) K pank ( 100 100) kui makse saaja ei ole RRK üksus K laekumine siirded eelarvesse ( 700 001, tulukonto), kui makse saaja on RRK üksus Eve Marima

  26. Riigikinnisvara AS rendiarve • D 551108 TP 014302, TT01110 10 000 D 601000 TP 014003, TT01110 1 800 K 201000 TP 014302 11 800 Tasumine riigikassa kaudu D 201000 TP 014302 11 800 K 700000 TP 014001 11 800 Eve Marima

  27. Siirded riigieelarvega (järg) • e-Riigikassa infosüsteemi kaudu RRK üksusele laekunud summad- siirded eelarvest (kulu) • Näide RRK tulu kajastamine: D Maksu-, lõivu või trahvi nõuded (kontogrupp 1020) või D Nõuded müüdud teenuse või kauba eest (kontogrupp1030) K Tegevustulud (kontorühm 3) K KM (203001), kui tulu saaja on KM kohuslane Eve Marima

  28. Siirded riigieelarvega (järg) • Sularaha kassa olemasolu eeldab fikseeritud limiiti, inkasseerimise korda, dokumenteerimise, inventeerimise ja turvanõudeid; • Iseseisva pangakonto kasutamise loa korral ja toetuste ning omatulu kontode kasutamise korral kajastatakse raha jääki RRK bilansis, vajadusel sätestatakse raha jäägi kandmise kord e-Riigikassasse ja kajastamise kord riigieelarve täitmise aruandes (kord kvartalis kantakse kõik tehingud e-riigikassa aruandluse süsteemi) Eve Marima

  29. RRK üksuste asutamised, lõpetamised ja ümberkorraldused • Varade ja kohustuste saaja- võtab arvele nende bilansilises väärtuses üleandmise momendil, vahe siire (kontod 7x0010) • Varade ja kohustuste andja – bilansikontod nullitakse, vahe siire (kontod 7x 0010) • Aasta keskel- ka jooksvalt tulude ja kulude kontode saldod Eve Marima

  30. RKK üksuste lõpetamised ja ümberkorraldamised (2) • Kui saaja ei kuulu riigi koosseisu- Bilansi kontod nullitakse - vahe antud sihtfinantseerimine (kontorühm 450) mitterahaline sissemakse eraõigusliku juriidilise isiku aktsia-, osa- või sihtkapitali- vahe finantsinvesteering (kontorühm 150) Eve Marima

  31. RKK üksuste vahelised siirded • Raha liikumisega- netosumma võetakse tekkepõhiselt arvele: - nõudekontol 103000 (raha saaja) - kohustuste kontol 201000( raha maksja) - konto suletakse raha ülekande päeval; E-riigikassas arvlevad RRK üksused riigikassa siseselt ( viitenumbrite põhiselt), pangatehinguid ei toimu. Eve Marima

  32. RRK üksuste vahelised siirded (2) • Mitterahaline siire võetakse arvele netosummas tekkepõhiselt siirdest saadud netotuluna (konto 700010) või netokuluna (konto 710010) • Enne üleandmist toimub varade ja kohustuste hindamine vastavalt üldeeskirjale • Vara või kohustus antakse üle koos kõigi sellega seotud bilansisaldodega (soetusmaksumus, kulum jne.) • Üleandja ja vastuvõtja raamatupidamiskanded peavad sobima, tehingupartneri kood ja kuupäev samad. Eve Marima

  33. RRK üksuste vahelised siirded-näide (1) • Näide 1: RRK 1 annab RRK2-le üle järgmised varad ja kohustused: Bilansiline väärtusÕiglane väärtus RRK 1 bilanss Nõuded 200 150 Maa 100 300 Kohustused 200 200 Eve Marima

  34. RRK üksuste vahelised siirded –näide (2) • RRK1 viib läbi maa üleshindluse ja hindab alla nõuded; • Raamatupidamises tehakse järgmised kanded: D 155000 Maa 200 K 2904XX Põhivara ümberhindlus 200 D 605090 Kulu ebatõen. laekuvatest nõuetest 50 K 103009 Ebatõen. hinnatud nõuded 50 Eve Marima

  35. RRK üksuste vahelised siirded –näide (3) • RRK1 raamatupidamises on kanded: D 710010 Üksuste vahelised siirded 250 D 201000 Võlad hankijatele 200 K 103000 Nõuded ostjatele 150 K 155000 Maa 300 RRK 2 raamatupidamises on kanded D 103000 Nõuded ostjatele 150 D 155000 Maa 300 K 201000 Võlad hankijatele 200 K 700010 Üksuste vahelised siirded 250 Eve Marima

  36. Näide, täielikult amortiseerunud vara üleandmine • Õiguskantsleri Kantselei annab üle ja XXX Asenduskodu võtab vastu sõiduauto soetusmaksumusega 12 500, kulum 12 500 • ÕK kanded üleandmisel K 155405 R15 12 500 D 155415 R15 12 500 Kuna üleantavat väärtust ei ole, siis kannet 710010 konto ja xxx Asenduskodu TP-ga ei tehta Eve Marima

  37. Riigieelarve kassaline teenindamine • Eeskiri • Volitused, tegevused vastavalt volitustele • Broneeringud, virtuaalkontod • Selgitamata laekumised ja nende töötlemine • Aruandlus Eve Marima

  38. Riigikassa • Eesmärk – riigi rahavoogude juhtimine • Riigikassa loodi 01.04.1996, Riigikassa ülesanded on: - Riigitulude kassaline teenindamine - Riigiasutuste kassaline teenindamine - Riigilaenude kassaline teenindamine - Riigi vaba raha paigutamine. Eve Marima

  39. Riigikassa ( 2) Riigi raha haldamisepõhimõtted ja kord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega, mis sätestab: - riigile kuuluva raha ja väärtpaberite paigutamise, - sellega tehingute tegemise piirangud, - finantsriskide juhtimise põhimõtted Eve Marima

  40. Riskide juhtimine Likviidsusrisk- oht, et riigil ei ole piisaval hulgal likviidseid rahalisi vahendeid riigi finantskohustuste koheseks täitmiseks. Likviidsusriski juhtimiseks tuleb riigi rahalisi vahendeid paigutada väärtpaberitesse, millel on likviidne teisene turg, kus vajadusel oleks võimalik turuhinda mõjutamata teostada tehinguid kiiresti ja suurtes kogustes. Valuutarisk- oht, et valuutakursside muutumine mõjutab riigi finantsvara- ja kohustuste väärtust. Finantsvara ja –kohustusi, mis on eurodes loetakse valuutariskivabaks. Eve Marima

  41. Riskide juhtimine Intressirisk- oht, et intressimäärade muutumine mõjutab investeeringute ja nendelt saadava tulu väärtust ning finantskohustustega seotud kulude suurust. Krediidirisk- oht kahju tekkimiseks tehingu vastaspoole kohustuste mittekohesest täitmisest. Krediidiriski osaks on tehingurisk. Tehingurisk on oht, et vastaspoole esindajal ei ole tehingu sõlmimiseks volitust või tehingu vastaspool ei täida koheselt tehingust tulenevaid kohustusi Eve Marima

  42. Riigieelarve kassaline teenindamine • Toimub riigieelarvet teenindatavates pankades vastavalt sõlmitud lepingutele • Laekumised riigi eelarvesse ja väljamaksed toimuvad Riigikassa ühendkontsernikonto koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjale Eve Marima

  43. E- riigikassa • E-riigikassa võimaldab edastada riigi eelarve kassalise teenindamise eeskirjaga sätestatud korras finantsdokumente ( maksekorraldused) interneti vahendusel • Võimaldab saada ülevaateid eelarve täitmisest ja teisi aruandeid Eve Marima

  44. Väljamaksete broneerimine • Riigikassa teenindamisel olev asutus esitab broneeringu järgmise nädala väljamakseteks 2 tööpäeva enne nädala lõppu • Broneering esitatakse valuutade lõikes • Broneeritud, kuid kasutamata jäänud rahalisi vahendid ei saa kasutada järgmises perioodis • Riigikassa kontrollib broneeritavate vahendite kasutamise õigust ( näiteks, kas omatulu on laekunud) Eve Marima

  45. Väljamaksetele piirangute seadmine riigikassas • Eelarve seadus lubab Rahandusministril piirata väljamaksete tegemist teavitades sellest Vabariigi Valitsust • Siis teostab Riigikassa väljamakseid järjekorras: - töötasud ja töötasudega võrdsustatud maksed; - riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse maksed; Eve Marima

  46. Väljamaksete järjekord piirangute korral • riigi sise- ning välisvõlaga seotud maksed; • EV välisesinduste kulud; - väljamaksed füüsilistele isikutele ja toetused kohalikele omavalitsustele; - asutuste lepingulistest kohustustest tulenevad maksed; - muud broneeritud väljamaksed; Eve Marima

  47. Riigieelarve klassifikaatori kood Maksekorraldusele märgitakse riigieelarve klassifikaatori kood, mis koosneb: - eelarveaasta numbrist - klassifikaatorist administratiivse jaotuse järgi ( viitab asutusele) - eelarve liik ( arvestuslik, kindlaksmääratud, ülekantav jne.) - eelarve konto ( artikkel, artikli grupp …) - eelarve objekt ( näiteks õppelaen SE000001) näide: 201. .4.00.01.10.50.SE000001. Eve Marima

  48. Riigieelarve kassaline teenindamine • Riigi rahakott • Pangakaardi taotlemine • E-Riigikassa • Asutuste kontod E-riigikassas • Kontsernikontovälised arvelduskontod • Riigieelarve klassifikaatori kood • Rahandusministeeriumi pangakontod • Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri • Riigieelarve täitmise aruanne Eve Marima

More Related