E estkoste : mis see on, kuidas tehakse ning mida tähendab eestkoste hea tava?

1. Eestkoste: mis see on, kuidas tehakse ning mida tähendab eestkoste hea tava? Tallinnas, 18.06.2012Kristina Mänd, Praxise Akadeemia

2. Miks me üldse huvikaitsest räägime? • Ühiskondliku arengu edutegurid on tänapäeval eeskätt mittemateriaalsed: • usaldus • turvatunne • teadmised • mõistlikud harjumused. • Hea valitsemine eeldab avatust, kaasamist, vastutavust ja julgust. • Moodne poliitikakujundamine eeldab valikuid, mis on suunatud omavahel kooskõlas olevate tulemuste saavutamisele keskpikas või pikas perspektiivis ja kaasamist.

3. Ühenduse toimimise loogika ja alus Peamiseks murekohaks ühendustele on auk strateegia (olemus) ja igapäevaste tegevuste vahel ning siis omakorda olemuse, tegevuste ja töökorralduse vahel. Willem PA van der Tuuk Adriani & Smit Sibinga

4. Huvikaitse/ eestkoste (1) • Ühenduse huvikaitse (ka eestkoste) liikmete ja teiste selle sihtrühma kuuluvate inimeste huvide ja väärtuste kaitsmine suhetes avaliku võimu, ärisektori ning avaliku arvamusega (Kodanikuühiskonna lühisõnastik). Huvikaitse on avalik ja avatud. • Huvikaitsena võib vaadelda ka ühenduste tegevusi kujundada ühiskondlikku agendat, avalikku arvamust ja/ või poliitikaid ning seadusandlust (USAID NGO Sustainability Index). • Kasutatakse ka teises kontekstis – eestkoste on õigussuhe, kus kohus määrab eestkostja piiratud teovõimega isiku (huvikaitsetava) isiklike ja varaliste õiguste kaitseks ja eestkostetava eest seadusest tulenevate ja kohtu poolt määratud konkreetsete tegude tegemiseks (Eesti Patsientide Esindusühing).

5. Huvikaitse (2) • Huvikaitse on kodanikuühenduste tegevus, millega püütakse kindlustada oma eesmärkide arvestamist poliitika kujundamisel ning rakendamisel: lobitöö, kampaaniad, võrgustike arendamine, avalikkuse teavitamine (Arengukoostöö- ja humanitaaralase terminoloogia sõnaseletusi, Wikipedia). • Lobitöö on selgemini suunatud poliitiliste protsesside või otsustajate mõjutamiseks ja kõikide sidususgruppide/huvigruppide (ingl stakeholders) kaasamiseks (Arengukoostöö- ja humanitaaralase terminoloogia sõnaseletusi, Wikipedia). • Lobitöö, tagatreplus (ingl lobbying) on ühenduste tegevus konkreetselt mõjutada seadusandlikku protsessi (USAID NGO Sustainability Index). Lobitöö on enamjaolt varjatud.

6. Huvikaitse elemendid (3)

7. Huvikaitse strateegia väljatöötamine (1)

8. Huvikaitse plaanimine (2): • Eesmärgi püstitamine: - mõne konkreetse otsuse muutmist või ärahoidmist? - inimeste käitumise ja hoiakute muutumise saavutamine? - kodanikuühiskonna ja demokraatia tugevdamine? - midagi muud? • Algatav ja reageeriv huvikaitse.

9. Huvikaitse plaanimine (3): • Tegevuste kavandamine (tegevused, tulemused, mõju): - osalemine konsultatsioonides - osalemine töörühmades ja komisjonides - kohtumised―läbirääkimised - poliitikaanalüüsid, uuringud - eelnõude algatamine - manifestid enne valimisi - artiklite kirjutamine ja muud esinemised meedias - reklaamkampaaniad - allkirjade kogumised - kübertüütamised - meeleavaldused - kohtusse ja teistele kaebamine - lobi ehk tagatreplus, kohtumine “sõbraga”

10. Huvikaitse peale mõeldes (4) • Millised on teie võrgustikus huvikaitsealased väljakutsed? • (a) Kuidas kasutate huvikaitset praegu ja (b) kuidas arvate, et see peaks muutuma? • Mis aitaks liikuda a-st b-ni? Eduindikaatorid: • Kas otsus oli sobiv või vähemalt kompromiss? • Kas inimeste käitumine ja suhtumine on vähemalt teatud määral muutunud? • Kas teie teema või sektor on muutunud tugevamaks?

11. Mida arvestada (5): • Eelarve: mis on huvikaitsestrateegia elluviimise kulu ja hind? • Ajastus: millal on parim ja sobivaim aeg huvikaitsetegevusi ellu viia (nt valimised, kava seaduse muutmiseks vms)? • Liitlaste leidmine loomine: kas teil on jõudu, vahendeid, juurdepääsu, nähtavust, võimu ja usaldusväärsust, et mõjutada poliitikakujundamist ja muudatusi, mis on eesmärgiks? Kui ei, siis kellega peaksite koos töötama? • Strateegilised riskid: millised on võimalikud positiivsed ja negatiivsed väljundid, kui võrgustik huvikaitset ellu viib? • Järelevalve ja hindamine: kuidas ja millal vaatate, kuidas läinud on ja hindate oma huvikaitsetegevuse väljundeid ja tulemusi?

12. Hea tava • Plaan, milles on kokku lepitud teemad, millega tegeletakse, nende olulisuse aste, nende kohtlemise viis, omavahelise suhtlemine viisid, kuidas ja millele reageeritakse vms: • Kuidas käituda, kui osalejad on passiivsed; • Mida teha, kui on lahkarvamusi; • Mida teha, kui kaasamiseks ei ole aega. www.ngo.ee/liikmetekaasamine

13. Võrgustiku roll • Partnerid – keda püüame mõjutada. • Liitlased – kellega koos ühiste eesmärkide eest seisame. • Võrgustiku roll on liita, ei pea üksi tegema; saame infot, tuge, legitiimsust ja mõistmist. Hoiab ära dubleerimine ja tülid. • Oluline: ühiste teemade sõnastamine, mida soovitakse parandada või muuta. • Osapoolte kaasamine: liikmed ja asjaosalised, sh lõppkasusaajad. Kõik huvilised ei pruugi olla kasusaajad; kõik kasusaajad ei pruugi olla huvilised.

14. Vastastikkune kasu – kohustused ja vastutus • Võrgustiku ootused liikmetele ja vastupidi peavad olema vastastikku teada, kattuvad ja tunnustatud. • Mida saav võrgustik liikmetelt: • Legitiimsus • Ekspertiis • Teave • Vabatahtlik töö • Vahendid • Sõnumi levitamine • ?? • Mida saavad liikmed võrgustikult: • Sotsiaalne võrgustik • Valdkonna areng • Huvide kaitse • Teave • Teenused • ??

15. Võrgustiku toimimine • Tunne nende huvisid, kelle eest seisad: millega tegeletakse ja millega mitte, miks ja milliseid inimesi selleks vajatakse (juhatusse, büroosse, liikmeskonda, võrgustikku). • Tunne neid huvisid, mille eest seisad: pane paika need ühishuvid, mille eest seistakse ja kirja, mida soovitakse saavutada – luua, muuta, parandada, ära hoida, takistada, vms. • Tea, millal mida teha: pane kirja, mille puhul tuleb ise algatust teha (proaktiivne), mille puhul reageerida (reaktiivne), millal teadmiseks võtta (passiivne) ja millal mitte reageerida (apaatne). • Lepi kokku, kuidas ja mis vormis toimub suhtlemine: proaktiivne, reaktiivne, passiivne ja millised on vastastikkused ootused.

16. KAASAMINE on laiem raamistik, mille alusel toimuvad: PROaktiivneReaktiivne

17. Hea kaasamine võrgustikus • Mis teemadel võrgustik sõna võtab? • Võrgustiku algatatud seisukohtade kujundamine. • Reageerimine teemadele ühiskonnas ja/ või meedias. • Osalemine õigusloomes. • Osalemine töörühmades ja komisjonides. • Reageerimine liikmete ettepanekutele. • Liikmete vastutus ja mõistmine, et võrgustik on täpselt nii tugev, kui nende enda panus ja pühendumus. • Juurdepääs infole varases staadiumis. • Tagasiside. • Hindamine ja õppimine.

18. Poliitiline tahe • Poliitiline tahe on poliitikute ja ametnike pühendumine millegi tegemisele. Poliitilise tahte puudumise märgiks on hoidumine, moepärane tegemine, tegelik huvipuudus, probleemide eitamine või ettekäänete leidmine. • Poliitilisel tahtel on kolm elementi: - Mida avalik võim soovib? - Mida avalik võib saab ja oskab? - Mida avalik võim peab? Neid kolme elementi võib omakorda vaadelda neljal erineval tasandil: 1) Üksikisiku tasand 2) Organisatsiooni tasand 3) Avaliku võimu ja kodanikualgatuse suhete tasand 4) Ühiskonna tasand. Hea huvikaitse, EMSL 2011

19. Olulised tegurid, mida meeles pidada huvikaitse tegemisel • Alusta selge muutuse teooriaga ning ole valmis, et nii see teooria kui strateegia arenevad; • Näita tegelikku panust, mitte lihtsalt enda arvele asjade kirjutamist; • Proovi hinnata ka edenemist ja arengut, mitte ainult mõju; • Kasuta hindamist õppimiseks, mitte ainult aruandluseks; • Hoidu hindamisest tulenevast koormast. Julia Coffman, 2010

20. Miks me hindame? • Et õppida ja olla pädevam; • Et koguda tõendust ja teavet; • Et olla vastutavam ja paremini rääkida oma tulemustest ja mõjust; • Et mõista mõju. Hindamine olulised põhimõtted: • Isegi natuke infot on parem kui mitte midagi; • Mõõda õigeid ja mitte kõige kergemaid asju; • Kasuta hindamistulemusi tegevustes ning kasuta oma uusi teadmisi; • Loo õppimise kultuur. .

21. Huvikaitse hindamine (1)

22. Kuidas on huvikaitse hindamine erinev? (2) • Millised on sinu konkreetsed eesmärgid ja probleemid? • Huvikaitsetegevuse tegelik mõju avaldub alles tüki aja pärast: huvikaitse enda ajaraamistik on 10 aastat, hindamise aeg sageli 1aasta. • Katsed hinnata mõju nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel ei ole väga edukad ja on sageli subjektiivsed – kuidas saada aru, kas olukord on muutunud tänu meile või sõltumata meist? • Strateegiad, eesmärgid ja verstapostid muutuvad, põhjuseks nii poliitika kui majandus. • Andmete kogumine ja piiratud ressursid tekitavad probleeme. Huvikaitse hindamiseks on vaja selget ja realistlikku muutuse teooriat.

23. Muutuse teooria (3) Muutuse teooria on (ingtheory of change) on kriitiliste mõtteharjutuste tulemusena sündinud plaan, mis annab põhjaliku pildi lühiajalistest ja keskpikkadest muutustest kogukonnas või valdkonnas, mis on vajalikud pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks, mida see kogukond on ise selgelt väljendanud või mis on valdkonnas kokku lepitud. Anderson, A. (2005). The community builder's approach to theory of change: A practical guide to theory and development. New York: The Aspen Institute Roundtable on Community Change. http://www.hfrp.org/evaluation/the-evaluation-exchange/issue-archive/evaluation-methodology/an-introduction-to-theory-of-change

24. Ühenduste legitiimsus (1) • Jagatud arusaam, et kellegi tegevused on seaduslikud, vastuvõetavad ja õigustatud. • Ühenduse legitiimsus (ingl legitimacy), ka õiguspärasus, tuleneb tema suutlikkusest olla vastutav ja avatud ning tähendab, et tema peamised huvigrupid (liikmed, rahastajad, vabatahtlikud, töötajad jne) teavad ja usuvad, et ühenduse eesmärk, tegevused ja soovitud mõju on seaduslikud, arusaadavad, vastuvõetavad, mõistlikud ja vajalikud ning on kooskõlas üldiste ühiskondlike väärtuste ja tavadega (Kaasamise käsiraamat, 2009, lk. 6), • Legitiimsuse tagavad: inimesed, kompetentsus ja suhted, saavutused, maine. • Legitiimne organisatsioonina (kindlus, et ühendus pole mingi nali või pettus) ja legitiimne kõnelema teemal, mida ta esindab, mille eest ta kostab või mida ta promob.

25. Ühenduste vastutavus (2) • Vastutavus (ingl accountability) on võti legitiimsusele, mis omakorda annab õiguse olla ja tegutseda ühiskonnas. • Ühendus on endale võtnud vastutuse käituda ja tegutseda vastavalt oma sihtgruppidele antud lubatustele ja nendele ootustele, mis nendel sihtgruppidel ühendusele on. • Vastutavus tähendab neid protsesse, mille läbi tekib ja püsib arusaam ühenduse legitiimsusest: õiguslikkus, aruandlus (nii aastaaruanne, ühiskondlik aruanne, keskkonnaaruanne), järelvalve ja hindamine, nõukogu/ juhatuse tegevus jne. • Vastutusvõimeline ja avatud ning aus käitumine annavad ühendusele ühiskonna silmis õiguse tegutseda ja sõna võtta. • Vastutavus on nii paremale, vasakule kui ülesse ja alla.

26. Ühenduste avatus (3) • Avatuse, ka läbipaistvuse (ingl transparency) all mõtleme ühenduse tegutsemist ja olemist kujundavaid ja kirjeldavaid arenguid, põhimõtteid ja väärtusi; nende avatust ja selgust, ning ühenduse tegutsemise ja tema käsutuses oleva teabe avalikustamist ning proaktiivset jagamist. • Suureneb legitiimsus, kujunevad väärtused ja organisatoorne suutlikkus. • Alused: - üldised põhimõtted (põhiseadus, rahvusvahelised dokumendid) - riiklikud standardid (seadused, EKAK) - sektori standardid (eetikakoodeks, kaasamise hea tava) - valdkondlikud standardid (nt ajakirjanduse eetikakoodeks) - organisatsiooni standardid (nt arengukava, tegevuskava, juhtorgani tööstiil).

27. Uued viisid, kuidas tegutseda: • Alati erista juurdepääsu ja mõju. Ära tee kompromisse juurdepääsu hoidmiseks. • Kaasa neid, kes on võimul ja võimu juures, kuid alati suhtu kriitiliselt selle kaasamise kvaliteeti. • Loo ja ehita tõelisi kogukondi ja ole võimeline tõendama nende kogukondade mõju. • Paku välja konkreetseid lahendusi. • Lõpeta konkureerimine teistega “eetriaja” pärast. Ära lase väikestel asjadel meid end jagada. Kumi Naidoo, Greenpeace International

28. Soovitavat lugemist • “huvikaitse käsiraamat”, EMSL 2011. Leitav: http://www.ngo.ee/ngo/8/article/2650 • “Kaasamise käsiraamat”, EMSL 2009. Leitav: http://www.ngo.ee/kaasamine • Valitsusasutuste kaasamispraktikate analüüs, Praxis ja IBS 2010. Leitav: http://www.praxis.ee/index.php?id=814 • “Hea valitsemine: käsiraamat tänastele ja tulevastele vabaühendustele”, EMSL 2007. Leitav: http://www.ngo.ee/trykised • EMSLi liikmete kaasamine: http://www.ngo.ee/liikmetekaasamine • Ülemaailmse kodanikeühenduste katusorganisatsiooni CIVICUS kaasava valitsemise lehekülg: http://www.civicus.org/pg

29. Tänud ja edu! Veeb: http://www.praxis.ee Blogi: http://mottehommik.praxis.ee Kristina.Mand@praxis.ee