Eluks vajalike toiduainete tootmine ja kaubandus hädaolukorras

1. Eluks vajalike toiduainete tootmine ja kaubandus hädaolukorras Jon Ender, 24.04.2013

2. Eluks vajalikud toiduained • Lihatooted (värske, kuivatatud, külmutatud, konserveeritud, vorstitooted) • Kalatooted (värske, külmutatud, konserveeritud) • Puu- ja köögiviljatooted (värske, konserveeritud, kuivatatud, moosid) • Taimne ja loome õli • Piimatooted (piim, jogurt, kohupiim, juust, või, pulbrid) • Jahu ja tangained (tavajahud ja koogijahud) • Pagaritooted (leib, sai, küpsised, kuivikud) • Muud toiduained (purgi ja pakitoidud, mesi, suhkur, kondiitritooted) • Vesi, mahlad, siirupid jm mittealkohoolsed joogid

3. Toiduainete tootmist ja kaubandust mõjutavad hädaolukorrad • Torm • Ulatuslik tulekahju või plahvatus tootmis- või laohoones • Ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju • Üleujutus tiheasustusalal • Ulatuslik maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostus sisemaal • Episootia (looma ja linnutaud) • Massiline mürgistus inimestel • Epideemia • Ulatuslik küberrünnak • Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetus

4. Tavapärased kogused

5. Tavapärane toiduainete laoseis • Kui toitu juurde ei ole võimalik toota, siis tootmisettevõtetel jätkuks toitu vähemalt 2,5 nädalaks, kaubandusettevõtetel 4 nädalaks

6. Tavapärane pakendatud jookide laoseis • Kui kraanist ja kaevust ei ole võimalik vett võtta, siis tootmis- ja kaubandusettevõtetel jätkuks mittealkohoolseid jooke kokku ca üheks päevaks

7. Tavapärane tootmise ja müügikogus • Vastanud ettevõtete päevane toiduainete tootmismaht on ligikaudu 2 korda suurem päevasest minimaalsest toiduainete vajadusest • Vastanud ettevõtete jaemüügikogus on päevase vajadusega samas suurusjärgus • III ja IV kvartalis toodetakse ca 8% rohkem toiduaineid kui I ja II kvartalis • Jaekaubanduses müüakse IV kvartalis ca 9% rohkem toitu kui teistes kvartalites

8. Eksport-import • Kui tootjatega ekspordi vähendamise osas kokkulepele jõuda, oleks hädaolukorras võimalik suurendada Eesti tarbeks tootmist vähemalt kolmandiku võrra • Import katab ära kolmandiku Eesti tarbimisest

9. Riskistsenaariumite mõju

10. Elektrikatkestuse mõju tootmisele • Väiksematel on võimalik osaliselt käsitsi toota või rakendada diisli ja gaasiga töötavaid seadmeid • Suuremate ettevõtete tootmisseadmed on elektrienergiast otseselt sõltuvad ja alternatiive ei ole • 38% tootjatest ütlevad, et saavad kasutada elektrigeneraatorit, 19-30% saavad jätkata täismahus • Ühepäevase elektrikatkestuse puhul jääb hinnanguliselt seisma 42% ettevõtete tootmine, 7-päevase elektrikatkestuse puhul 55% ettevõtete tootmine

11. Kraaniveekatkestuse mõju tootmisele • Üle poole tootmisettevõtetest (60%) hindasid, et kraaniveekatkestuse ajal saab kasutada puurkaevusid ning tuua vett mahutitega mujalt kaevudest • Veekatkestus ei vähendaks 36-48% ettevõtete tootmismahtusid • Ühepäevase kraanivee katkestuse puhul seiskuks hinnanguliselt 26% ettevõtete tootmine, sest vesi on oluline tootmisprotsessi osa, 3- ja 7-päevase katkestuse puhul 38% ettevõtete tootmine • Üksikud ettevõtted saavad vee taastudes toota tavapärasest suurema võimsusega

12. Põhitooraine riknemise ja töötajate haigestumise mõju • Ligikaudu 40% ettevõtetest saavad kasutada ulatuslikke varusid või tuua uue koguse toorainet • Tootmiskogust ei pea tooraine riknemise puhul vähendama 26-32% ettevõtetest • 37% ettevõtetel on võimalik leida haigetele töötajatele asendused kas puhkusel olevate või hooajaliste töötajate abil, samuti saab tootmismahu säilitamiseks paluda olemasolevatel töötajatel teha ületunde ja rakendada renditööjõudu • Keerulisem on spetsiifilisi oskusi omavate töötajate haigestumisega, näiteks tootmisliini oskavad seadistada vaid üksikud inimesed

13. Muud riskistsenaariumid: täisvõimsusel jätkub tootmine

14. Riskistsenaariumite mõju kaubandusele

15. Põhilised riskikohad • Toiduvaru kõige olulisem riskikoht on vee kättesaadavus ja sellest tulenevalt vee-ettevõtete tarnimiskindluse tagamine ning sellega seotud riskide maandamine, sest ladudes jätkub kogu Eesti jaoks toitu 6-7 nädalaks, pakendatud joogivett aga ainult 1 päevaks • Teine oluline riskikoht on elektri varustuskindluse tagamine, sest kuni 7-päevase elektrikatkestuse ajal peatavad kaubandusettevõtetest tegevuse 26-43% ja tootmisettevõtetest 42-55%, ilma elektrita ei saa elektripliidist sõltuvad elanikud kauasäilivatest toiduainetest toitu valmistada • Kolmas oluline riskikoht on mootorikütuse tarnevõimalus, sest kütust jätkuks kolmandikul kaupmeestest ja pooltel tootjatel 5-8 päevaks

16. Tänan huvi tundmast!jon@uuringukeskus.ee5515057