Reivi – ja klubikultuur Eestis Massikommunikatsioon ja avalik arvamus

1. Reivi – ja klubikultuur EestisMassikommunikatsioon ja avalik arvamus

2. Reivikultuuri ja klubikultuur. Mõisted ning iseloom • REIVIKULTUUR: Märksõnad: eriüritused suurtes tehasehoonetes, mida iseloomustab mastaapsus, massieufooria, anonüümsus; suur organisatoorse töö maht ja rohkearvuline meeskond; stiililiselt ühekülgsem, progressiivsem, karmim; külastajaskond arvukam ja noorem • KLUBIKULTUUR: Märksõnad: väiksemad üritused kindlas keskkonnas, stiililiselt mitmekesisem ja intelligentsem; väike organisaatorite arv (sageli DJ-d); regulaarne toimumissagedus; suletum, kindlam ja pisem külastajakond;

3. Reivi- ja klubikultuuri sotsiaalne tähtsus • KLUBID Klubi kui kindla sotsiaalse grupi idenfitseerimistunnus Suhtlemiskeskkond ja muusikaline elamus võrdselt tähtsad Ühisväärtusi – ja huve jagava community kujunemine • REIVID Muusikaline elamus ning võimalus end välja elada ja “mässata” (rave – mäss inglise keeles) Lihtne juurutada uusi massitrende, sh. destruktiivseid Nõrgem sotsiaalne kontroll, anonüümsus ning mässuline iseloom iseäranis peibutav nooremale vanusegrupile

4. Reivi- ja klubikultuuri olemus ja kaasnevad ohud • Muusika oma olemuselt ei ole kunagi kahjulik • Tegelikult võib leida iga põlvkonna juures sellise probleemse, vastuolulise subkultuuri • Ürituse probleemsus sõltub rahvaarvust, ühiskondlikust kontekstist ning seal kujunenud harjumustest – trendidest ning vanusegrupist • Destruktiivsed elemendid, mis on massikultuuri imbunud materiaalse kasu teenimise nimel, teevad ta ohtlikuks • Sellest lähtuvalt tuleks sellistest massiüritustest eemale hoida vanusegrupid, kes on kõige vastuvõtlikumad ja ebakindlamad oma väärtushinnangutes

5. Reivi – ja klubikultuuri maine ning avaliku arvamuse kujunemine • Stereotüüpide ning emotsionaalse eelhäälestatuse kujundamisel Eestis mängib väga olulist rolli massimeedia • Nišimeedia puudub, selle asemel on konfliktse, skandaalse materjalist lähtuvad massimeediumid, mis lähtuvad ka massiauditooriumi ootustest • Reivi – ja klubikultuuri käsitlemine ja lubamine meedia agendasse põhineb väga kitsastel ja ühekülgsetel kriteeriumitel • Meediakajastus on valdavalt situatiivne, ürituste sisu jääb selgelt alla korralduslike detailide kajastamisele • Uudiskünnise ületab üldjuhul vaid konfliktne, skandaalne, kriminaalne, sensatsiooniline materjal

6. Argiarusaamad ja avaliku arvamuse kujunemine Eestis • Positiivne uudsus, innovatiivsus või erakordsus, mis üldjuhul samuti ajakirjandusliku uudisväärtuse kriteeriumite sekka kuulub, ei ole reivi- ja klubikultuuri puhul piisav • Eelnevast lähtuvalt tekibki auditooriumis suhtumine, et säärased üritused on vaid probleemiallikad • Massimeediumid soovivad täita lugejaskonna (arvatavaid) ootuseid ning juba juurdunud eelhoiakuid (näide: Viljandi folk ja SDMF) • Olulisimad infokanalid: suust suhu leviv sõna; flaierid; lendlehed; raadiosaated; internetiportaalid ning – foorumid;

7. Reivi- ja klubikultuuri kujunemine Eestis • Kuni 1989. aastani, ei toimunud Eestis selles valdkonnas eriti midagi, sest muusikat oli väga keeruline kätte saada • Esimesed poollahtised peod ligi 100 – pealise kindla külastajakonnaga toimusid 1991.aastal, avalikku reklaami neile ei tehtud • 1992. aastast algasid laiemale üldusele reklaamitavad üritused Tallinnas, Tartus, mis muutusid ka regulaarseteks. • Seda võib mõneti pidada ka klubi- ja reivikultuuri kokkupuutepunktiks, sest korrapärastest pidudest kindlates kohtades algas ka Eesti klubikultuuri areng.

8. Reivi- ja klubikultuuri kujunemine Eestis • Alates 1994.st aastast muutusid elektroonilise muusika üritused iganädalasteks, leides aset ka väljaspool pealinna. • Olulisemad toimumiskohad: klubi Piraat, Pirita Top- hall, Kinomaja, RETi Arengugrupi AS tehasehooned, Bel Air(Tallinnas), Illusioon (Tartus), Pärnu Fiesta • Erinevalt muust Euroopast ei ole Eestis illegaalseid reive kunagi toimunud, ka tehasepinnad on alati üüritud olnud • Massiauditooriumini jõudis info tõhusamalt alates 1996.aastast kui Raul Saaremetsa raadiosaade Vibratsioon õhtustel aegadel Raadio 2 eetris kõlama hakkas

9. Reivi- ja klubikultuuri kujunemine Eestis • 1995. aastaks areng aeglustus, algava languse peatas Eesti klubimaastikule erinevate pidudesarjadega tulnud kaubamärk Vibe, mis tõi kaasa mitmeid innovatiivseid nähtusi ja lõi olukorra, kus sai rääkida Eesti klubiscene’ist • Vibe’iga ei olnud seotud üks kindel muusikastiil, pigem saab rääkida kindlatest elementidest ning uutest kohalikku klubikultuuri juurdunud mõistetest ja nähtustest. • Uudsed jooned: dress code, promootorid, fetish, puuritantsijad, flaierid, performance'id, videoinstallatsioonid, eri stiilid, guestlistid, maailmaparemikku kuuluvad artistid jne

10. Reivi – ja klubikultuur mujal maailmas • Konkurentsivõimelise nišimeedia olemasolu • Sellest tulenevalt mitmekülgsem kajastus ning ka pädevam ning teadlikum publik teadmised suuremad • Uudiskünnise ületamiseks ei ole kriteeriumiks mitte konfliktsus kuivõrd uudsus, innovatiivsus ja erakordsus • Oluline on teadvustada mastaapide erinevust, sest Eesti kohalik klubimaastik ning võrdlemisi napp ja piiritletud potentsiaalsete külastajate arv ei loo soodsaid (majanduslikke) tingimusi suuresiht grupiliste ürituste läbiviimiseks • Tänu reivi-ja klubikultuuri pikemale ajaloole on ka üleüldine ühiskondlik suhestatus käsitletavate subkultuuridega koostöövalmim ning sallivam

11. Eesti reivi – ja klubikultuuri tulevik • Nišimeedia areneb ning niiviisi jõuab sihtgruppideni sisutihedamat, professionaalsemat ja ning mitmekesisemat informatsiooni • Sellest tulenevalt kasvab ka subkultuuriline kapital, s.t sihtgrupid muutuvad muusikateadlikumaks ning pädevamaks ning ehk paraneb ka masside käitumiskultuur