“Erinevad mälud, ühised huvid”

1. “Erinevad mälud, ühised huvid” Töögrupp Omega: Heiki Lemba, Pille Petersoo, Tiiu Treier, Carmen Kaarus, Sven Kõllamets Eesti Koostöö Kogu rahvussuhete konverentsil 21. novembril 2008 Sine ira et studio 1 21.11.2008

2. Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032: • Lühivisioon Eestist aastal 2032 • Maailm multipolaarsem • Euroopa Liit jagunenud regionaalseteks organisatsioonideks • Venemaa nõrgem, orienteeritum Euroopale • Uusimmigrandid Eestisse tulnud. • Sallivus (eestlaste-venelaste vahel) suurenenud, rahvuslus säilinud. • Töökeskkond ja meedia ingliskeelsemad • Soome ja Eesti tihedalt integreerunud • Erinevad kogukonnad on tähtsad nii maailmamajanduses kui kohalikus elukorralduses • Urbaniseerumisele pole veel alternatiivi. Haldusreform toimunud, avalikud teenused koondunud tõmbekeskustesse. • Ühistransport tähtsamaks muutunud (raudteevõrk!)

3. Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032: • Eesti põhiseadus aastal 2032 • Kehtib 1992. a. põhiseadus koos muudatustega, Eesti on parlamentaarne demokraatia • Eesti riigimudel tugevnenud - esindusdemokraatiat täiendab osalusdemokraatia: • parlament tihedas koostöös kodanikuliikumistega, • riigi toimimist tagavad ka erasektor (PPP-projektid) ja kolmas sektor. • Politiseerumine vähenenud parema ressursside kasutamise nimel • Riigikeel - ainult eesti keel

4. Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032: 3. Vähemusrahvuste olukord aastal 2032 • Eesti keel riigikeel • Vene keel paiguti suhtlus- ja ärikeel • Inglise keel igal pool suhtlus- ja ärikeel • Eesti-Vene suhted tihenenud kõigile tasanditel, viisavabadus. Erinevad ajalootõlgendused alles, kuid ei blokeeri arengut. • Venemaa muutunud väiksemaks, Moskva ei kontrolli Kaug-Ida ja osa Siberist, otsib tuge Euroopalt • Narvas ei ole suurtootmist, on Peterburiga seotud nišitootmise klaster • Eestivene noored läänelike väärtushinnangutega • Venelased Eesti ühiskonnas mitmetel võtmepositsioonidel nii teadus-, kultuuri-, majandus- kui poliitilises eliidis. • Rahvustunnusel parteid marginaalsed • Eestlaste ja eestivenelaste vahelised sotsiaalmajanduslikud lõhed teravnesid ca aastal 2013, seejärel leevenesid

5. Teemaplokk 2 – Identiteet 4. Eesti – multikultuurne või rahvusriik? • Rahvusriik ja multikultuursus ei ole vastandid, vaid lineaarskaala kaks otsa • Multikultuursust aktsepteeritakse rohkem • Avalik poliitikategemine eesti keeles, erasektoris ka teised keeled. • Eestis 2032 üks ja ühtne rahvas, aga palju rahvuseid. • Mittetulundussektor väljund nii multikultuususe kui rahvusluse väärtustajatele • Globaalne eestlus aktuaalne • Kasvanud põlglik suhtumine ajakirjandusse, poliitika ja meedia vastastikune sõltuvus vähenenud • Kogukondade tähtsustumine viinud mitmete rahvuslike müütide purunemiseni

6. Teemaplokk 2 – Identiteet 5. Mõisted „eestlased“ ja „Eesti rahvas“ • “Eesti rahvas” – põhiseaduses kõik eri rahvustest EV kodanikud, tegelikkuses ka muu kodakondsusega Eesti elanikud (kõik Eesti SKP loojad!) 6. Enesenimetus: eestivenelased? • „Eestivenelased“ – kasutuskõlblik, kuigi mitte ideaalne nimetus • 2032 juba ka „vene juurtega eestlased“ • Uusimmigrandid: Soomest, Jaapanist, Põhja-Aafrikast, Bulgaariast, Rumeeniast, Ukrainast. • Eestlaste osakaal rahvastikust 2032 – ca 70%, 30% koosseis muutunud: venelasi veidi vähem, uusimmigrante rohkem • eestivenelased eneseteadlikud ja kõrge enesehinnanguga: läänelikumad Venemaa elanikest, sageli parema keelteoskuse ja tugevama saavutusjanuga kui eestlased. • Venemaal hea elada eliidil, Eestis ka keskklassil • Eestivenelastele Venemaa ei enam kui „teine kodumaa“, ei ole kodusem Eestist. Kaks kodumaad ei vastandu, vaid täiendavad üksteist.

7. Teemaplokk 2 – Identiteet 7. Mitmekesisus kui väärtus • EV90, 2008: „Ühiselt ehitatud riik“, EV100, 2018: „Ühiselt loodud riik“ • 2032 suhtumine rahvuspõhisesse mitmekesisusse nii ajaloos kui olevikus ei asetse teljel positiivne-negatiivne, vaid euroopalikum - neutraalne faktitõdemine. • Mõistetakse nii võimalusi kui probleeme 8. Rahvusliku identiteedi keskne tuum • Eestlased nii 2008 kui 2032: eesti keel • Venelased nii 2008 kui 2032: võit Suures Isamaasõjas • Eestlased 2008: ei austa võitu Suures Isamaasõjas kui vene identiteedi keskset faktorit, ei mõista seda. • Eestlased 2032: aktsepteerivad seda, kuigi ei jaga. • Eestivenelased 2032: identiteedituum mitmekesisem, lootusrikkam ja läänelikum Venemaa venelastest.

8. Teemaplokk 3 – Infoväli ja usaldus • 9. Venekeelne infoväli Eestimaal • 2032 palju segaväljaandeid mitmes keeles • Ingliskeelsed tekstid osaks peavoolu-ajakirjandusest. Tabloidid rahvuspõhised. • Eestivenelased: info ⅓ Eesti, ⅓ lääne, ⅓ Vene kanalitest. Eestlased: info ⅔ Eesti, ⅓ lääne kanalitest • Erineva emakeelega elanike meediatarbimine sarnasem • Eestis olemas kohalikke uudiseid ja rahvusvahelist meelelahutust pakkuv venekeelne teleprogramm. • Globaalsuhtluse keel - inglise keel

9. Teemaplokk 3 – Infoväli ja usaldus • 10. Usaldus • 2008: usalduse pudelikael – poliitiline eliit ja ajakirjandus. Mõlemad teineteisest sõltuvad ja küünilised ning huvitatud sellest, et kauplemiskohad ja/või konfliktikolded ei kaoks. • 2032: usalduse foon paranenud. Suhtlemise tihenemise põhjus mitte niivõrd rahvusküsimuse leevenemine, vaid eestlaste sotsiaalsete oskuste paranemine avatud maailmas. • Usaldust hoiavad kogukonnad, arenenud kodanikuühiskond. • Etnilised stereotüübid olemas, kuid leebemad ja teise sisuga.

10. Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud • 11. Eesti üldised murekohad • vähene sotsiaalne sidusus ühiskonnas • Eesti majanduse küsitav suutlikkus ümber struktureeruda • segregeeritud haridussüsteem, eri rahvusest noored õpivad eraldi ega saagi üksteist tunda. • riigi strateegiasuutlikkus teoorias ja praktikas ebapiisav. • eliidi mõttelaad ühiskonna suunamisel liialt vertikaalne.

11. Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud • 12. Ettepanekud valitavatele kogudele • Väärtustada sotsiaalset sidusust ühiskonnas, edasine politiseerumine viib lahendustest kaugemale. • Keelekümblusprotsess peab avangardist jõudma normiks, eestivenelased võimalikult palju õppima koos eestlastega. Hariduses vajame rohkem praktilist ja sotsiaalset, vähem teoreetilist lähenemist. • Arendada globaalset eestlust, osalt ka ilma eesti keeleta (Välisministeerium, Eesti Instituut). • Eliidi mõttelaad horisontaalsemaks – väike Eesti ei vaja upsakust ega seisuslikke vahesid, vaid tihedalt lõimunud kodanikuühiskonda. • Eri rahvuste rahulikuks kooseluks panustada uutele ühendavatele väärtustele, mis ei põhine uhkusel oma rahvuse üle – nt sport või majandusedu.