Koostöö parema õppekeskkonna nimel - LP-mudeli rakendamine Tartu Annelinna Gümnaasiumis

1.  Koostöö parema õppekeskkonna nimel - LP-mudeli rakendamine Tartu Annelinna Gümnaasiumis Veronika Kim 23.10.2014

2. LP-mudel – mis see on? Teaduspõhine LP-mudel (learning environment and pedagogical analysis) Õppekeskkonna ja pedagoogilise analüüsi mudel Süsteemiteoreetiline analüüsimudel Mudeli väljatöötamisel lähtuti suurel määral süsteemiteooriast ning õpilaste käitumise ja õppeedukusega seotud tegureid käsitlevatest uurimustest.

3. LP-mudel – mis see on? LP-mudel ei esita juhiseid selle kohta, mida tuleks ette võtta probleemsetes olukordades, millega õpetajad igapäevaselt kokku puutuvad. Selle mudeli eesmärk on välja selgitada tegurid, mis koolis käitumis- ja õppimisprobleeme tekitavad, mõjutavad ja probleemide püsimist soodustavad. Mudelit saab kasutada kooli õppekeskkonna analüüsimiseks ja parandamiseks.

4. LP-mudel – mis see on? LP-projekt sai alguse Norras. Norras kasutatakse LP-mudelit 500, Taanis kogunisti 800 koolis.  Tartus sel õppeaastal kolmes pilootkoolis: Tartu Annelinna gümnaasiumis, Tartu Hansa koolis ja Tartu Kivilinna koolis. Kaasatud on umbes 200 õpetajat ja üle 2000 õpilase. Järgmisel õppeaastal liitub veel kümme kooli-lasteaeda.

5. Projekti eesmärk Luua koolides soodne õppekeskkond, kus õpilastele oleks tagatud eesmärgipärased tingimused nii ainealaseks kui sotsiaalseks arenguks. Kooli tasandil on LP-mudeli eesmärk luua koostöökultuur, mida muuhulgas iseloomustaks õpetajate omavaheline hea koostöö ning ühised eesmärgid ja töötavad.

6. TULUKE Tõenduspõhine uus lähenemine – uus koolikultuur Eestis (TULUKE)

7. Kuidas see töötab?  Koolis moodustatakse kõigist õpetajaist 7−8-liikmelised grupid. Rühmadel on iga kuu kaks pooleteisetunnist kokkusaamist kindlatel päevadel. Pidev ja süstemaatiline töö õpetajate töörühmades tagab analüüside kvaliteedi ning aitab õpetajatel erinevaid strateegiaid ning meetmeid rakendada.

8. Kuidas see töötab? Koosolekul esitab üks grupiliige (juhtumi omanik) kolleegidele oma probleemi ja eesmärgi, milleni tahab jõuda. Seejärel asuvad grupiliikmed kordamööda küsimusi esitama. Üheskoos selgitatakse välja, millist täiendavat infot on vaja koguda, ning leitakse tegurid, mis on probleemi seni säilitanud. Koos kavandatakse strateegia ja meetmed ning nende rakendamine. Juhtumi omanik peab 3−5 nädala jooksul püüdma infot koguda, meetmeid rakendada.

9. Analüüsimudel Analüüsiosa Probleemi määratlemine ja sõnastamine Eesmärkide sõnastamine Info kogumine Analüüs ja eneseanalüüs Strateegiate ja meetmete osa Strateegiate ja meetmete väljatöötamine Valitud strateegiate rakendamine Protsessi ja tulemuste hindamine Strateegiate ja meetmete ümbervaatamine

10. Koos on lihtsam LP- mudeli puhul ei soovitata kasutada koolis väljakujunenud meeskondi. Oluline on luua töörühmas hea koostööõhkkond. Kõik peavad saama avameelselt rääkida ning olema ausad. Koos arutledes saab paremaid lahendusi.

11. Meie ootused Kooli õppekeskkonda ja õppeprotsessi arendamine ja muutumine. Õpilaste käitumise, olukorda ja õpetulemuste positiivne muutumine Õpetajate vahelise koostöö arendamine

12. Meie ootused Loodame, et meie õpetajate koostöö muutub süsteemsemaks ja tõhusamaks. Loodame, et paremaks muutub ka õpetajate omavaheline suhtlus. Loodame, et see projekt suurendab meie õpetajate teadlikkust probleemse käitumise põhjustest ning sellest, kuidas saab probleemset käitumist ennetada ja vähendada.

13. Meie ootused Loodame, et meie kooli õpetajate ja õpilaste vahelised suhted muutuvad paremaks. Loodame, e meie kollektiivis suureneb avatus ja usaldus.

14. Kasutatud allikas Nordahl,T. (2005): Õppekeskkond ja pedagoogiline analüüs. Analüüsimudeli kirjeldus ja projektiraport. NOVA

15. Tänan tähelepanu eest! Edu teile ja meile!