Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatarbest

2. Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatarbest Aare Vabamägi SA Regionaalsed Energiakeskused juhatuse liige, Haljala Vallavolikogu liige.

3. Teemad • Seadusest tulenevad muudatused • Energiatarbe andmed • Andmete võrreldavus • Teostatud energiasäästu alase tegevuse hinnang. • Näiteid andmetest • Andmebaasi vajalikkus

4. Kokkulepped EÜ tasandil, et • liikmesriigid kahandavad oma vastava kava alusel energiatarbimist alates 2008. aastast järgneva 9 aasta jooksul 9%, võrreldes 2001-2005.a. keskmise energiatarbimisega erinevates sektorites (direktiiv 2006/32/EÜ – käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid) - Eestis vaja säästa pea 9,8 PJ (MKM) - 2005 aastal tarbisid ühiskondlikud hooned ligikaudu (1870 GWh) - 9% sellest on 168 GWh st aastas vaja säästa pea 18 000 MWh.

5. Kokkulepped EÜ tasandil, et • kasutusel on ühtne lähenemisviis hoonete energiatõhususe parandamisele (direktiiv 2002/91/EÜ – käsitleb ehitiste energiatõhusust.), • sisse viidud muudatused vastavates Eesti seadustes – energiamärgis2009 aastast, energiatõhususe miinimumnõuded 2008 aastast! Lisaks on iga omavalitsus huvitatud võimalikult madalatest (efektiivsest energia kasutamisest tulenevalt) energia kuludest eelarves.

6. Direktiiv 2002/91/EÜ tulenevaltEhitusseaduse • § 3¹. Energiamärgis (alates 1.01.09) • (1) Energiamärgis on dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju sisekliima tagamisega hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega. • (5) Vabariigi Valitsus kehtestab loetelu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 1000-ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu.Energiamärgis tuleb nimetatud hoonetes paigaldada külastajate jaoks nähtavale kohale.

7. Mis sinna nähtavale kohale siis paigaldatakse... • Informatsioon viimase kolme aasta keskmisest soojuse ja elektri tarbest antud hoones korrigeerituna kraadpäevadega ja jagatuna antud hoone köetava pinna suurusega kWh/m² • Ning Energiamärgisele lisatakse hoone energiatarbimist vähendavate majanduslikult põhjendatud meetmete loetelu.

8. Viimase kolme aasta energiatarve • Tublimad KOV-id omavad andmeid energiatarbe kohta lisaks kulutatud kroonidele ka kWh ja MWh kujul kuude kaupa ja eraldi andmebaasis. • Raamatupidamises on teada kroonid, arvetelt saab teada kWh ja MWh, selleks aga vaja sukelduda kolme aasta jooksul arhiveeritud arvetesse. (üks hoone 72 arvet...)

9. Energiatarbe võrdlemineviimase kolme aasta andmed

10. Kraadpäevad Et ellimineerida erinevate aastate välisõhu temperatuuride mõju, viiakse reaalse aasta soojustarbimine üle võrreldavale nn normaalaasta tarbimisele, kasutades seost Qn = (Qteg –C)×Snorm.a/Steg.a + C kus: Qn - normaalaasta soojustarbimine Qteg - tegeliku aasta soojustarbimine Snorm.a - normaalaasta kraadpäevade arv (lihtsad kraadpäevad perioodil 1970 – 2000 keskmine aasta) Steg.a - tegeliku aasta kraadpäevade arv C - kraadpäevadest sõltumatu soojustarbimine

11. Energiatarbe võrdlemineviimase kolme aasta andmed korrigeerituna kraadpäevadega

12. Energiatarbe andmed • Lisaks Energiamärgise jaoks vajalikele andmetele saame hulgaliselt huvitavat informatsiooni ja tekkida võib mitmeid küsimusi... • Kas erinevad energiasäästuks ette võetud tegevused on tegelikkuses energiasäästu andnud?

13. Energiatarbe andmed • Hoones aastas tarbitud energia hulk ei ütle meile midagi energiaksutuse efektiivsuse seisukohalt. • Milline on energia erikasutus? kWh/m² Auto kütuse tarbimise näide.

14. Andmebaas!? • Energiatarbe andmeid pole vaja vaid Energiamärgise saamiseks. • Et teha õigeid otsuseid energiamajanduse vallas on vajalik olukorra adekvaatne hinnang • Kõige suurema soojuse erikasutusega hoone juures on võimalik ka kõige suurem kokkuhoid!

15. Andmebaas • Energiatarbe andmed ajaperioodil • Küte • Soe vesi • Vesi • Elekter • ... • Elluviidud meetmed hoone lõikes ajaperioodidel • Graafikud

16. Näide andmebaasist • Andmate olemasolu ja samal perioodil teostatud tööde loetelu annab ülevaate tegevuse mõjust energiatarbele.

17. Soojuse erikasutus lapse kohta 1,02 MWh aastas.Soojuse erikasutus suletud netopinna kohta 102 kWh aastas.Soojuse erikasutus hoone mahu kohta 28 kWh aastas. Remonditi kaks rühma, vahetati rühmades küttesüsteem, tasakaalustati uuesti kogu lasteaia küttesüsteem

18. Veekasutuse näitaja on 2006. aastal 7,3 m³ lapse kohta. Remonditud ja ka teistesse rühmadese paigaldatud kaasaegsete veetarbe seadmete mõju

19. Elektri erikasutus lapse kohta 184 kWh aastas.Elektri erikasutus suletud netopinna kohta 18,4 kWh aastas.Elektri erikasutus hoone mahu kohta 5 kWh aastas. Remonditud ruumidesse ja lisaks veel kahte rühmaruumi paigaldatud uute valgustusseadmete osaline mõju.

20. Energia kogueritarve (küte, soe tarbevesi ja elekter) 173,8 kWh m² aastas

21. Andmebaasi näiteid Soojuse erikasutus suletud netopinna kohta.

22. EMOL esindaja Euroopa Regioonide ja Kohalike Omavalitsuste (CEMR) Energia töögrupis EÜ Transpordi ja Energeetika peadirektoraadi tagasiside töögrupi Eesti esindaja (DG TREN MERG) SA REK energiamajanduse alane nõustaja KOV-idele alates 1996 aastast. TTÜ Soojusenergeetika insener Tunnustatud energiaaudiitor TTÜ Avatud Ülikooli poolt AS Haljala Soojus Nõukogu liige Haljala Vallavolikogu liige Kes teile esines?

23. Tänan tähelepanu eest!Aare Vabamägi • Mob. 52 10 530 • aareva@estpak.ee