250 likes | 457 Views
Tallinn, 27. veebruar 2008 Vambo Kaal Kiili vallavanem. KOHALIKU OMAVALITSUSE KINNISVARA ARENDAMISE, FINANTSEERIMISE JA HALDAMISE MUDELITEST. Kohaliku omavalitsuse vaatenurk. KÕIK O/V OMAVAD VÕI KASUTAVAD KINNISVARA. Põhifunktsioonide täitmiseks haridusobjektid kultuuriobjektid
E N D
Tallinn, 27. veebruar 2008 Vambo Kaal Kiili vallavanem KOHALIKU OMAVALITSUSE KINNISVARA ARENDAMISE, FINANTSEERIMISE JA HALDAMISE MUDELITEST Kohaliku omavalitsuse vaatenurk
KÕIK O/V OMAVAD VÕI KASUTAVAD KINNISVARA • Põhifunktsioonide täitmiseks haridusobjektid kultuuriobjektid spordiobjektid sotsiaalobjektid • Tegevusega kaasnevad objektid muu kinnisvara
VÕIMALIKUD HALDAMISE JA FINANTSEERIMISE MUDELID • omavalitsuse majandusüksus ja eelarve • omavalitsuse poolt loodud sihtasutus • omavalitsusele kuuluv äriühing • Riigi Kinnisvara AS • era-ja avaliku sektori koostöö PPP (i. k. Public Private Partnership) • puhas erasektori ettevõtlus
OMAVALITSUSE OSALUSEGA MUDELID Eelised • suurem eesmärgistatus lõpptulemusele • sünergia – kõik seotud omavalitsuse struktuuris ühise eesmärgi nimel • kaasnevad võimalused EL ja EV toetuste kasutamine ja erinevad pangaskeemid (sildfinantseerimine jne.)
OMAVALITSUSE MAJANDUSÜKSUS JA EELARVE • kõige lihtsam ja selgem • seadusandlikult piiratud laenu võime • ei ole käibemaksukohuslane • puudub äriühingu kompetents ja huvi • omavalitsuse allasutuse juhil mugavam kasutada hooneid monofunktsionaalselt
OMAVALITSUSELE KUULUV ÄRIÜHING • omavalitsuse huvid kaitstud, kuid risk suurem • käibemaksukohuslane • äriühingule omane kompetents ja huvi olemas • ei võrdsustu EL ja EV toetuste osas omavalitsusega • võib tekkida ristsubsideerimine, kui väga erinevad tegevused
RIIGI KINNISVARA AS • omavalitsuse huvid ei ole kaitstud • maksumuselt väga kallis – riigi raha kallim pankadest !!! • kunstlik kättesaadavuse piiramine (nimekirjad) • võrdsustub o/v suhtes puhta äriühinguga • äriühingule omane kompetents ja huvi olemas
ERA-JA AVALIKU SEKTORI KOOSTÖÖ PPP (PUBLIC PRIVATE PARTNERSHIP) • omavalitsuse huvid kaitstud keskmiselt • täiendav finantsallikas • investeering tuleb hiljem omavalitsusele üle • suhteliselt kallis • äriühingule omane kompetents ja huvi olemas • Eestis seadusandlik ebakindlus
PUHAS ERASEKTORI ETTEVÕTLUS • omavalitsuse huvid ei ole piisavalt kaitstud • äriühingule omane kompetents ja huvi olemas • teenus elanikule kallis • kvaliteet küsitav • äriühingule väga pikk tasuvusaeg • meie äriühiskond ei ole nõus väikese kasumiga
OMAVALITSUSE POOLT LOODUD SIHTASUTUS • omavalitsuse huvid hästi kaitstud • lihtne, selge, majanduslikult kõige soodsam • võrdsustub EL ja EV toetuste osas omavalitsusega • käibemaksukohuslane • äriühingule omane kompetents ja huvi • sünergiline efekt majandamises
KIILI VARAHALDUSE SIHTASUTUS • asutati Kiili Vallavolikogu poolt 2004.aastal • eesmärk: - haridus-, kultuuri-, ning tehnilise infrastruktuuri rajamine ja rekonstrueerimine ning rahastamine -SA-le kuuluvate või tema kasutuses ja haldamisel olevate ehitiste ja muu vara majandamine ning nende kasutajate teenindamine.
EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS I • taotleb raha ja muid vahendeid rahvusvahelistelt, Eesti Vabariigi ning teiste riikide organisatsioonidelt, muudelt isikutelt ja ühendustelt ning asutustelt; • teeb koostööd sarnaseid eesmärke omavate organisatsioonide, muude isikute ja ühenduste ning asutustega; • korraldab (tulundus) üritusi ning sooritab muid kasumi saamisele suunatud toiminguid niivõrd, kui see on vajalik Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks;
EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS II • toitlustab ja teenindab õpilasi, koolieelse lasteasutuse lapsi ja teisi, korraldab võistlusining teisi üritusi; • tegeleb kirjastamise ja reklaamiga oma tegevuse tutvustamiseks ja propageerimiseks; • rendib või üürib välja temale kuuluvat või temale hallata antud vara; • Sihtasutuse eesmärk ei ole asutajale kasumi teenimine ega selle jaotamine.
ÜLDSTRUKTUUR Nõukogu 5 liiget määrab vallavalitsus Üldjuhtimine: 3 töötajat juhataja, raamatupidaja, arendusspetsialist Haldus: 20 töötajat haldusjuht, koristajad, remondimehed, majahoidjad Teenindus: 13 töötajat teenindusjuht, kokad, administraatorid, spetsialist Kokku 36 töötajat (muist osaajalised)
PIKAAJALISED KOHUSTUSED • laenukohustused kokku 102,7 MEEK • sh 2008 aastal 9,3 MEEK • Laenude tähtaeg kuni 2026
RENDITASUD VALLALT Renditasud sisaldavad ka kommunaal- ja halduskulusid (kuus) • Gümnaasium 140 EEK/m2 • Lasteaed 192 EEK/m2 • KKK ja Rahvamaja 81 EEK/m2
SEADUSANDLIK EBAKINDLUS Finantse reguleerib: • Valla ja linna eelarve seadus Eelnõud: • Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus • Kohaliku omavalitsuse üksuse maksejõuetuse seadus • Raamatupidamise juhendi muudatused
PROBLEEMID • lähtutakse konsolideeritud võlakoormusest – äriühingud ja SA ebavõrdses olukorras turul • lepingulised kohustused ei sisalda ainult laenukohustusi, vaid ka teenuseid (küte, valgustus, koristus, majandamine jne.) • netovõlakoormus ei tohi ületada 60% ühe eelarveaasta puhastuludest – aasta ei ole mingi näitaja pikaajalise kohustuse puhul
PROBLEEMID EL JA EV TOETUSTE JA FONDIDE OSAS • ei ole võimalik ette planeerida • teadmatus ja palju tühja tööd • kindlustunde puudumine – riik muudab sageli reegleid • vahendite ebapiisavus
KÜSIMUSED • vastuolu Põhiseaduse ja Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta art. 9 • kui riik ei lase omavalitsusel toimida, kes hakkab täitma omavalitsuse kohustusi • riigi poolt pandud kohustused on rahaliselt katmata (näiteks koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine 2006), koolitoit, õpetajate palgatõus jne.
LAHENDUSVARIANT I • jätta välja netovõlakoormuse määr 60% • kehtestada ainult üks piirmäär – see peaks käima laenude tagasimakse võime kohta – ühel eelarveaastal tagasimaksed koos intressidega ei või ületada 20% eelarvetuludest (senist 20% ei tohi vähendada – rikub õiguspärast ootust)
LAHENDUSVARIANT II • mitte arvestada konsolideeritud äriühingute ja sihtasutuste võlakoormust • seadus peab olema paindlik – omavalitsusüksuste võimalused ja vajadused on väga erinevad • vajalik põhjendatud erisused • usaldada rohkem pankade analüütikuid • Usaldada rohkem omavalitsusi
TÄNANE PARADOKS • “maksejõuetud” on seni edukad kohalikud omavalitsused • valglinnastumine – iga elanik 10a x20 tuhat EEK • müüt kuldse ringi rikastest omavalitsustest on otsas ja Eesti Vabariik hakkab läbi erinevate regionaalpoliitikate tõsiselt toetama kõiki o/v