350 likes | 613 Views
Visuaalsed meetodid etnoloogias, õppejõud Liivo Niglas Etnograafilised meetodid, õppejõud Pille Runnel Inimesed, keskkond ja elustiil Kullaga külas Vainu talus - katkendid Liina Fjuk, mai 2006. Sissejuhatus, välitööd.
E N D
Visuaalsed meetodid etnoloogias, õppejõud Liivo NiglasEtnograafilised meetodid, õppejõud Pille RunnelInimesed, keskkond ja elustiil Kullaga külas Vainu talus - katkendidLiina Fjuk, mai 2006
Sissejuhatus, välitööd • Vainu talu pererahvas: 42aastane pereisa Eero, matemaatikaprofessor (minu vend); tema 39aastane kaasa Marju, eripedagoog; Marju 13aastane laps esimesest abielust Mihkel, Eero ja Marju ühised pojad 6aastane Martin ja 4aastane Olle (Oliver). • Elustiil: modernsus + identiteet traditsionaalse kaudu • suhe loodusega: tiigid, võsa • lapsed: tegevused õues • 2.aprill – maastik, pood, kool • 8. aprill – interjöör, sünnipäev • 16. aprill – inimeste tegevused õues, pööning, kuurid • 1. mai – intervjuu Eeroga, laste fookusgrupi intervjuu, ühine külaskäik vette vajunud kopa juurde
ÜmbruskondKullagas kujundavad maastikku voored. Suur Köstrimägede voor ulatub oma kõrgeimas kohas Hallivariku juures 139 meetrit üle merepinna. Kruusatee läheb vooreharja pidi. Kui laps läheks Vainu talust (märgitud tühja ruuduga) jala kooli (teekond märgitud roosaga ), peaks ta kõndima mööda voore harja läbi Hallikvariku Pangodisse, kus asub Unipiha kool, selle teekonna pikkus oleks umbes kaks kilomeetrit. Helerohelised ristid kaardil tähistavad kõrgeid kohti voorel, kust avaneb avar vaade, tumeroheline rist tähistab kohta, kus kopp vee alla vajus. Tumesinisega on tähistatud teekond Vainu talust vana veskini.
Maastik: voored, hajus asustusKoolitee võiks viia Vainu talust Pangodi suunas läbi Kullaga küla. Pilt näitamaks maastikuvorme ja hõredat asustust.Eemal paistab voorehari, selle taga on soine org ning edasi tuleb järgmise voore hari. Tähelepanelik vaatleja leiab kaks talu voore harjadel. Talud asuvad üksteisest kaugel. See on harv juhus, kui ühe talu juurest paistab ka teine talu.
Saare talus Hallivariku vooreharja läheduses väljendatakse vastumeelsust kutsumata külaliste suhtes.
Inimene looduses: võsaKogu Kullaga kandi (ja laiemalt Lõuna-Eesti) looduskeskkonda iseloomustab võsarohkus. Kõikjal võib kohata tärkavat või vanaks saanud võsa. Ja inimeste igapäevane tegevus on ka seotud lopsaka võsa piiramisega. Kui vanasti hoidsid lehmad karjamaad võsast puhtad, siis nüüd tekib võsastunud kohti juurde või peab inimene võtma võsa suhtes seisukoha – raiuda maha või lasta metsaks areneda.
Võsarohkus on omane kogu piirkonnale. See pilt on tehtud Pangodist mõni kilomeeter Otepää suunas. Näide sellest, milliseks võib võsa kasvada, kui ta võimust võtab.
Ja kui 16. aprillil saabusin pildistama Vainu talu inimeste tegemisi, siis ei tulnud üllatuda, et pereisa Eero oli just ametis oksakasvu kärpimisega.
Inimene looduses: tiigidKullaga kandis on paljude majade juures tiigid. Ka Eero ütles, et loomulikult peab iga maja juures tiik olema. Ometi on tiikide kaevamine toimunud põhiliselt viimase 30 aasta jooksul – nii, kuidas inimestele on suuremad maastikku kujundavad masinad olnud kättesaadavad. Vainu talu tiiki süvendati umbes 1976. aastal, kui naaber hakkas ka endale tiiki tegema – mitme peale on koppa kohale kutsuda odavam. „50 rubla eest kaevati see tiik siia sisse.” Tiigi juures käija riided-jalanõu võib mõnikord hiljem pesunöörilt leida. Olle: “Mulle meeldib kõige rohkem tiigi juures, aga keegi ei luba.”
Juhuslikult sattusin ka ühe tiigikaevamise tunnistajaks, millele lisas dramaatilisust see, et kopp oli vajunud läbi keltsa sügavale. Tänu minu tehtud piltidele sai ka Vainu talu rahvas uppunud kopast teada ja tehti väike retk, et seda vaatama minna.
Sügavusse vajunud hiilgane tuletas meelde legende vee alla mattunud linnadest ja lossidest. See on kaasaja ime, mida võiks võrrelda teiste müütiliste tsivilisatsioonisaavutustega.
Poes ei ole näha teadetetahvlit või muud kohaliku sotsiaalse keskuse märki. Omamoodi hämmingut tekitab plastmassist purskkaev keset poodi. See näib märkivat igatsust mujale, võib-olla soojale maale. See on nagu unelmate staatuse sümbol: kõndida näiteks Vahemere ääres purskkaevude vahel vaba ja varaka tarbijana. Kohalik elu kajastub aga poes kaubavalikus – odavad, asjalikud igapäevatarbed, kitsas valik hädavajalikust.
Unipiha kooli õues on püstkoda, mis võib viidata loodusläheduse ja Soome-Ugri identiteedi väärtustamisele. Kuigi Unipiha koolil teatakse olevat hea maine, siis sinna kooli siiski Vainu talu lapsed ei lähe. Eero: “Mõtlesime, aga ilmselt see ei ole nii lihtne. Kuna me ise töötame eksju linnas, siis keegi peaks siin kogu aeg olema. Paistab, et vist Martin läheb jahh Reinikusse.“
Elustiil: linn + maaNii elatakse Vainu talus töö ja kooli mõttes linnaelu, kuid maale tullakse olema, puhkama, magama ja oma identiteeti otsima või hoidma. Kui pildistasin Vainu talu nii õuelt kui toast, siis avanesid mitmed valikud, mis viitasid looduslähedust ja vanavara väärtustavale eluviisile.Retro-teekann pälvib väärikuse ja on pärit Inglismaalt vanavaralaadalt.
Ringpanoraam talu õuest:Elatakse renoveeritud talumajas (vasakul).Mõne aasta eest lasi Eero isa omale ehitada suvemaja, kus on nii all kui üleval üks tuba (vasakult teine hoone). Vana palkidest sauna taga on tiik. Eero vanaisa ehitas sauna 1970ndatel ümber suitsusaunaks, kuid nüüd on seal taas tavaline saun. Sauna küljes on ka mõned kuurid (vasakult kolmas hoone). Puukuur (vasakult neljas hoone).Savist endine laudahoone, mis nüüd on garaazh ja panipaik (parempoolne hoone).
Äsja remonditud tubade seintel on kasutatud naturaalset savikrohvi, avatud on puitseinad. Riiulid on paigutatud kõrgele, nii pääseb arhailisust rõhutav stiil rohkem esile. Elutoas on elektrilambid modernsed, võimalikult vähemärgatavad. Läbi ukse paistab köök. Köögis ripuvad kõrvuti naturaalne ja elektrivalgusti.
Elutoast võib kiigata lastetuppa, kus seinal ripub pilt kodu ühest lemmikloomast – shanti lambakoerast Karlast. Karlal on üks silm sinine ja teine pruun, aga seda ma unustasin pildistada. Pereema ja tema sõranna on ametis Olle sünnipäeva korraldamisega.
Olle sünnipäeva toiduks on pannkoogid, mis viitab traditsioonide segunemisele: külalistele soovitakse pakkuda midagi traditsionaalset, kuid tegu ei pea tingimata olema mulgi kapsastega. Pannkoogid on bretooni rahvustoit ja bretooni muusikat kuuleb selles majas ka tihti (pereisa hangib seda arvuti vahendusel). Maasikamoos on külmal maal parimate maiustuste hulgas.
Kohv ja tort kuuluvad samuti sünnipäeva toidurituaali juurde.
Sellal, kui laste sünnipäev on hõivanud elutoa, leiavad usinad mehed tegevust köögis.
Muuhulgas on modernsuse ja traditsiooni kokkusaamine viinud probleemini: kui kaevust hakati elektripumbaga vett võtma, sai kaev kiiresti veest tühjaks. Eero teab rääkida, et ka naabril on kaevuga probleeme – ta oli lasknud puurkaevu jaoks augu kaevata, kuid veeni välja tol korral ei jõutud. Vainu talus tekib veeprobleem kuivadel aastaaegadel. Talvel sulatati pliidil suures potis lund. WC tarbeks tuuakse vett tiigist, et joogivett kokku hoida. Kuidka tiigi tühjenemine mõjub kaevule. Pildil on veemahuti WC tarbeks.
16. aprilli külaskäigu ajal olid laual kasemahl ja kaselehtedega värvitud munad. Köögi lauda ehtisid igal korral õues parasjagu õitsele läinud kevadlilled.
LapsedMinu huvifookuses olid ka laste tegevused maal. Selleks, et lastelt aga paremini teada saada nendepoolset kujutust sellest, mis on maal nende jaoks oluline, kutsusin kaasa veel lapsi ja tegime mitmekesti fookusgrupi meetodil arutelu maal elamise üle. Lasin lastel joonistada pildid sellest, mis on neile oluline maal õues ja lasin neil kommenteerida, mis pildil on.
Martin8. aprillil oli mul pildile jäänud see, kuidas Martin koos oma sõpradega lähedal olevate mägede vahel ringi jooksis. Kui küsisin Martinilt, mis ta seal tegi, siis Martin ütles, et lihtsalt jooksis. Ka Martini enda tehtud pilt näitab seda, et tema tegevuspiirkonda kuuluvad ümber majaõuest välja jäävad mäed. Martin: „Mul on siin liivakast ja puu ja mäed.“
OlleNii Olle kui Martini pildil on redel, mis viib puu otsa. Õunapuude otsas on poistel tore turnida.
Olle: “Kaks puud ja üks redel ja üks võrkkiik.”Liina: “Ja see oled sina siin kiikumas, jah? On nii või?” (Olle noogutab) “Ahah, aitäh, väga tubli, pai...“
MihkelMihkel: „See on loodusepilt. Võrkkiik ja kiik. Kõik hakkab ärkama ja muru hakkab kasvama. Päike paistab soojalt ja taevas on sinine.“ Maal käies tuleb taipamine, mismoodi on paistnud maailm – tõesti on näha maa ja ilm.
Maal olemise rõõmud ja muredFookusgrupi intervjuus sai arutletud ka selle üle, millised on maarõõmud ja maamured, linnarõõmud ja linnamured.Maarõõmude hulka arvati jalgrattaga sõit, rahu, päevitamine, ujumine, et pole tapmisi nagu Tallinnas, uisutamine, kelgutamine, veekogud, jänesed, kitsed, liivakast ja televiisor. Maamuredena nimetasid lapsed veemure, elektrimure (vahel läheb ära), herilased ja puugid ja äikesetorm.Linnarõõmudeks peeti poode, ostmist, mitmesugust kultuuritegevust ja häid koole.Linnamuresid oli väga palju halvast õhust kuni plahvatuste ja lahutusteni välja.
Niisiis käiakse linnas lisaks tööle ja koolile ka kultuurist osa saamas ja ostmas. Maakeskkond soosib aga mitmesugust aktiivset vaba-aja tegevust, millest lõpetuseks tegin väikese valiku.