140 likes | 423 Views
AVALIKE TEENUSTE ÜLEANDMINE VABAÜHENDUSTELE: VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED. Tanel Oppi Kohaliku omavalitsuse instituut. Mida peab tegema riik?.
E N D
AVALIKE TEENUSTE ÜLEANDMINE VABAÜHENDUSTELE: VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED Tanel Oppi Kohaliku omavalitsuse instituut
Lepingulise delegeerimise korral annab riik või omavalitsus avaliku teenuse täideviimise üle erasektori organisatsioonile, kodanikuühendusele või ka teisele avalikule organisatsioonile NB! Teenuse üleandjale jääb kontroll ja vastutus teenuse pakkumise üle
Miks? Avaliku sektori seisukohalt: • Odavam ja mõjusam • Kvaliteetsem • Paindlikum • Ligipääsetavam • Innovatiivsem • Kompetentsem • Avaliku sektori osatähtsuse vähendamine • Põhitegevusele keskendumine
Miks? Kodanikuühenduste seisukohalt: • Stabiilsus rahastamisel • Vajadus professionaalsema organisatsiooni järgi • Suhete võrgustiku mitmekesistamine • Võimalus oma mõju laiendamiseks
Kuidas? • Traditsiooniline, konkurentsipõhine lepinguline delegeerimine • Läbirääkimise keskne lepinguline delegeerimine • Koostööpõhine lepinguline delegeerimine
Selleks, et lepinguline delegeerimine õnnestuks: • Teenuse üleandja teab mida, miks, mis alusel delegeerida soovitakse • Teenuse delegeerimisel ollakse realistlikud • Tunnustatakse partnerite huvisid, ei väldita vastutust • Kogu protsess on võimaluste piires avatud ja usaldusel põhinev • Kõik see on kirjas “Avalike teenuste üleandmise heas tavas”
Lepinguline delegeerimine ja Eesti • Eesti kui post-kommunistlik Ida-Euroopa ühiskond • Riigi rolli paljudes eluvaldkondades alles määratletakse • Formaalne ja mitte-formaalne traditsioon lepingulise delegeerimise rakendamiseks on alles kujunemas • Eesti kui väikeriik • Teenuse osutajate turg on väike, olematu • Kompetentseid teenuse osutajaid on vähe
Lepinguline delegeerimine ja Eesti Samas ei saa väita, et lepinguline delegeerimine oleks anno 2006 midagi uut ja avastamata • Lepingulisest delegeerimisest on kirjutatud käsiraamatuid, artikleid, juhendeid jne • Õiguslik raamistik on olemas: Halduskoostöö seadus, Riigihangete seadus jne • Praktiliselt rakendatakse
Lepinguline delegeerimine ja Eesti Peamiselt delegeerivad teenuseid omavalitsused: • Omavalitsuse osutatavate teenuste “iseloom” • Omavalitsuse koht Eesti haldussüsteemis
Mõned numbrid … • Eestis on 227 omavalitsust: • 181 linna ja valda on elanike arvuga alla 5000 • 194 omavalitsust on maaomavalitsused e vallad • 45,2% elanikkonnast elab neljas asulas • Eestis oli 2005. a 21 943 MTÜd • 9827 e 44,8% MTÜdest on tegevad Tallinnas / Harjumaal
Näide Uuringu põhjal: • KOVd kasutavad lepingulist delegeerimist sotsiaalteenuste valdkonnas üpris ulatuslikult • Teenuste pakkujatel oodatakse kuluefektiivsust, professionaalsust • Konkreetne lepingulise delegeerimise praktika on omavalitsuseti erinev • Üldistatuna võib siiski rääkida koostööpõhisest lepingulisest delegeerimisest • Suurimad probleemid on seotud võimalike teenuse pakkujate leidmisega ning lepingute kontrollimisega (Lember & Kriz)
Kokkuvõtvalt • Teenuse tarbija seisukohalt ei ole oluline, kes vahetult teenust osutab. Oluline on osutatava teenuse kvaliteet, kättesaadavus, (hind) • Omavalitsustel jt avaliku sektori organisatsioonidel on minna veel pikk tee enne kui lepingulist delegeerimist võib pidada tõepoolest usaldusväärseks alternatiiviks • Kas kodanikuühendused on valmis olema võrdväärseteks partneriteks?
Tänan! Hilisemad küsimused, kommentaarid, ettepanekud: tanel.oppi@sisekaitse.ee