160 likes | 358 Views
KULTUURIERINEVUSTE ARVESTAMINE VENE KEELE ÕPETAMISEL EESTLASTELE. Jelena N õmm ( Tartu Ülikooli Narva Kolled ž ). Uurimuse ülesanded. tüüpiliste kultuuriliste mittemõistmisolukordade määratlemine eestlaste ja venelaste suhtluses nende selgitamine kultuurierinevuste seisukohast.
E N D
KULTUURIERINEVUSTE ARVESTAMINE VENE KEELE ÕPETAMISEL EESTLASTELE Jelena Nõmm (Tartu Ülikooli Narva Kolledž)
Uurimuse ülesanded • tüüpiliste kultuuriliste mittemõistmisolukordade määratlemine eestlaste ja venelaste suhtluses • nende selgitamine kultuurierinevuste seisukohast
Uurimuse metoodika • „Kriitilise intsidendi“ meetod: küsitletutel (need olid eestlased ja venelased) paluti meenutada ja kirjeldada sündmusi, mis muutsid kardinaalselt — positiivselt või negatiivselt — nende suhtumist teise kultuuri (vene või eesti kultuuri) esindajatesse. Informandid võisid kirjeldada olukorda, milles neid ei mõistetud või nad ise ei mõistnud teise rahvuse esindajate käitumist, olukorda, milles võib tekkida konflikt.
Valimi iseloomustamine • küsitlusest võttis osa 202 inimest (178 venelast, 24 eestlast) • küsitlus korraldati 2005–2007. aastatel kursuse „Kultuuridevaheline suhtlemine“ kuulajate hulgas
Kommunikantide suhtlemisvaldkonnad väljavalitud lugudes (146)
Külla kutsumine • tavaline nähtus on vene kultuuri jaoks kutsumata külaliste tulek • eestlastel on kombeks käia külas kutsumise peale ja teatada aegsasti ette oma saabumisest
Potentsiaalselt konfliktsituatsioon:peremehe loobuminekutsumata külalise vastuvõtust „Kõige ilmekam näide, mis rabas mind hingepõhjani, on eestlaste suhtumine külalistesse. Asi on selles, et eestlastele ei meeldi ootamatud külalised. Erinevalt venelastest, kellele meeldib ootamatult külla tulla nagu välk selgest taevast, eestlased teatavad vähemalt üks-kaks päeva oma visiidist ette. Ükskord otsustasime teha üllatuse meie eestlastest sugulastele ja läksime kohale ette hoiatamata, puutusime kokku sellega, et meid paluti viisakalt tulla hiljem, juba määratud ajal selle pärast, et nad tegelesid parajasti koduste töödega. Eesti jahedus võrreldes vene külalislahkusega äratab minus siiamaani imestust ja mõnikord pahameelt“.
Külaliste tuleku täpsus • venelastel ei ole kombeks tulla täpselt õigeks ajaks (lubatud hilinemise aeg on 10–15 minutit) • eesti kultuuris nõutakse täpsust nii peremehelt kui ka külaliselt
Külaliste annid vene kultuuris • lillede arv on tingimata paaritu (paarisarvu venelased toovad kalmistule ja matustele) • vene kultuuris toitu ja jooke, mida külaline külla kaasa tõi, võetakse nagu andi, peremees ei anna nende eest raha
Potentsiaalselt konfliktsituatsioon ”Pühapäeval uus tuttav <eestlane. — J. N.> kutsus teda külla õhtusöögile. Minu sõbranna võttis kutse heameelega vastu. Külla minnes ta võttis hea kuiva veini lauale panemiseks külakostina kaasa. Teda võeti südamlikult vastu, laud oli kaetud ja ilusasti serveeritud suupisteid ja jooke. Perenaine võttis veini, ütles tänusõnu, kuid lauale ei pannud, arvatavasti ta pidas seda kingituseks. Õhtu läks suurepäraselt, aga minu sõbranna oli imestunud selle teo üle ja tundis end ebamugavalt. Muidugi selline situatsioon ei vii konfliktini, aga Annale jäi piinlik tunne, et ta tegi midagi valesti, või vein, mille ta ostis, lihtsalt ei meeldinud perenaisele“.
Külaliste võõrustamise traditsioonid • vene kodudes on kombeks pakkuda külalistele palju sööki • eestlased kostitavad külalisi mõõdukalt • vene kodus külalised ilmutavad tagasihoidlikkust ja ilma loata ei võta sööki • vene perenaised kindlasti hakkavad paluma külalisi proovida seda või teist rooga
Toostide ütlemine • toostide ütlemine on külaliste peamine kohustus (vene kultuuris) • mõnikord toostid on üsna valitud ja pikad (vene kultuuris) • toostid on lühikesed, lakoonilised (eesti kultuuris)
Potentsiaalselt konfliktsituatsioon „Selles situatsioonis oli natuke ebaharilik, kui toosti järjekord anti ühelt külaliselt teisele ja iga külaline püüab ületada eelmist kõnepidajat kõneosavuses (muidugi rohkem naljatades), aga vaatasin, et meie eesti sõbrad piirduvad sünnipäevalapse suhtes ainult sõnadega „terviseks“ ja „palju õnne“. Alguses see pani natuke hämmelduma ja isegi tekitas rahulolematust: kuidas siis nii — istuvad, joovad, söövad, aga mitte midagi ei räägi? Pärast muidugi selgus, et eestlastel lihtsalt ei ole kombes ilukõneleda laua taga, nad armastavad rohkem kooris laulda. Kuid minu meelest selline iseärasus võib saada konflikti põhjuseks, kui seltskond on mitmekesine ja seal on väga emotsionaalsed venelased ja nendele selline vaikimine võib tunduda isegi solvav“.
Kokkuvõte Venelaste ja eestlaste kommunikatiivses käitumises täheldatud erinevused on eelkõige seotud selliste näitajate nagu „kollektiivne — individualistlik“ ja „võimudistants“ kultuuriliste erinevustega, ajakasutuse erinevustega, aga samuti verbaalse suhtluse stiilierinevustega.