1 / 9

Ida-Virumaal on kokku 7 põhjaveekogumit

Ida-Virumaal on kokku 7 põhjaveekogumit. Kambriumi-Vendi põhjaveekogumid.

cassidy-jimenez
Download Presentation

Ida-Virumaal on kokku 7 põhjaveekogumit

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ida-Virumaal on kokku 7 põhjaveekogumit

  2. Kambriumi-Vendi põhjaveekogumid • Kambriumi-Vendi veekogumite vee praeguses mahus kasutamine tähendab, et oleme teadlikult arvestanud sellega, et kunagi toimuvad veekeemias muutused, kuna põhjaveekogumisse juurdetuleva vee kvaliteet ei ole sama kui praegu väljapumbataval veel. • Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi kvalitatiivsele seisundile pole veevõtust johtu­vaid olulisi muutusi toimunud. Samas on reaalne oht, et Ida-Virumaa põhjaveehaarete intensiivset ekspluateerimist ohustab eestkätt soolaka vee intrusioon.

  3. Gdovi põhjaveekogum Põhjavee keemilises koostises pole veevõtust johtuvaid olulisi muutusi toimunud • Mittevastavust joogivee nõuetele, on looduslikult kõrgendatud kloriidide, naatriumi, baariumi sisaldusega ja radionukliididest tingitud ülemäärase efektiivdoosiga alad veekogumi hulgast välja arvatud ja õige on lähiajal sulgeda ka seni sealt joogivett võtvad puurkaevud, võimalik oleks vaid veevõtt eestkätt tehniliseks otstarbeks ja segamiseks.

  4. Radionukliidide sisaldus Kambriumi-Vendi põhjavees ja oodatav efektiivdoos

  5. Vene piiri­äärsetel aladel on alates 2002. aastast märgata survepinna uut langust

  6. Tootmist keskkonnamõjuta pole Parim oleks põhjaveele olnud, kui põlevkivi ja energeetika vajadus selle järele puuduksid, kuid see pole ühiskonna poolt olnud aktsepteeritav. Seega toodame jne ning püüame negatiivset mõju maksimaalselt vähendada. Kaevandustehnoloogiate muutmine johtuvalt keskkonnkaitselistest nõuetest (nn uus tehnoloogia Viivikonnas) annavad korrektse rakendamise puhul häid tulemusi, vähendades olulisel määral põlevkivikarjääri veeärastuse negatiivset mõju pinna- ja põhjaveele. Ka enim veeseisundile mõju avaldav tootmine on äriühinguna kasumlikkusele orienteeritud ja vabatahtlikult kasumist ei loobuta. Keskkonda mõjutaval tootmisel tuleb pidevalt tõestada ühiskonnale, et ta toodab maksimaalselt väikese keskkonnamõjuga.

  7. Ühes põlevkivikaevandamisest johtuva veekõrvaldusega ongi Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi piires asuvate paljude jääkreostuskollete mõju tinginud nimetatud põhjaveekogumi halva seisundi • Tänase seisuga pole ükski jääkreostuskolle üksikult niivõrd suur, et oleks põhjustanud põhjaveekogumi seisundi halvenemise. Reostusareaal piirdub reostuskolde lähiümbrusega. • Kohtla-Järve poolkoksiladestust saame naftasaaduste osas põhjavette sattuvaks aastakoguseks 450 kg, ja ühealuseliste fenoolide osas 1800 kilogrammi aastas. Õige on tulemuste suurusjärk.

  8. Põhjavee seisundi Ida-Virumaal Kambriumi-Vendi Voronka ja Gdovi põhjaveekogumite merealune osa võib olla ca 1800 km2

  9. Kokkuvõte Viimasel aastakümnel on olukord põhjaveega ja kaevandamisest jääva maastiku ilmega paranenud ja jätkub loodetavasti ka tulevikus. Lõpuni on analüüsimata olukord, mis kujuneb kaevanduste ja karjääride sulgemise järel. Kohati tundub põhjavee seisundile parim olevat, et põlevkivi jäädaksegi mingil määral kaevandama ja seetõttu vett välja pumpama. Joogiveeallika planeerimisel lähtuda seisundi hinnangust. Kui olemasolevad veevarud ajaliselt kestvuselt ei rahulda, tuleb teha vajaliku veevaru ümberhindamine.

More Related