Moodne vasak- ja parempoolsus. Eesti Keskerakond ja Eestimaa Rahvaliit

1. Moodne vasak- ja parempoolsus.Eesti Keskerakond ja Eestimaa Rahvaliit

2. Vasakpoolsus. • Uusvasakpoolsus on radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides. Tekkinud 1960.a aasta algul. • Suuremale osale uutele vasakpoolsetele oli iseloomulik kehtivate institutsioonide, autoriteetide ja eluväärtuste ‘’totaalse eitamise’’ filosoofia. • Uus vasakpoolsuse põhiseisukohad oli püüd minema heita kodanliku ühiskonna ‘’mängureeglid’’ ning välja astuda tema sotsiaalmajanduslikust, poliitilisest ja kultuuristruktuurist. • Nende arvates on sotsialistliku revolutsiooni peaosa üliõpilastel, töötutel, humanitaarharitlaskondadel. • Vasakpoolsus leiab, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkuretsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga.

3. Parempoolsus • Uusparempoolsus tekkis 1968a., kui vasakpoolsete väljaastumised hakkasid läbikukkuma. Parempoolsete arvates peab kultuur olema loodusest esmasem. • Põhiseisukohad on radikaalsete ühiskondlike ümberkorralduste eitamine. Peavad tähtsaks vaba konkurentsi. Nad arvavad, et inimesed oma intellektuaalsete võimete poolest erinevad ja seda juba pärilikult. • Parempoolsed püüavad laiendada turumajanduse põhimõtteid (konkurents, valikuvabadus, kuluefektiivsus) sotsiaalteenustele. • 19.sajandil eitasid liberaalid heaoluriiki üldse, siis uusparempoolsed küll kritiseerivad seda, kuid nõustuvad selle möödapääsmatusega.

4. Vasak- ja parempoolsuse sarnasused ja erinevused • Vasak- ja parempoolsus on üksteisele lähenenud laenates ja segades oma põhimõtteid ning seisukohti.Nad on hakanud rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaali. Kodanikul pole ainult õigused, vaid ka kohustused. Demokraatiat pole võimalik kindlustada passiivse kodanikkonna abil. • Suhtumine võrdsusesse. Parempoolsed on selles päris karmil seisukohal, väites, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Vasakpoolsed väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat.

6. 10 253 liiget, Eesti suurim erakond.

7. Erakonna tegutsemise põhieesmärgid Eestis • 1.EestiKeskerakondpeabEuroopaLiituja NATO-ssekuuluvaEestivälis- jajulge­olekupoliitikasisuksjapeaeesmärgiksriigiiseseisvusejasõltumatuse, põhiseaduslikukorratagamistjarahvaelujärjeparandamist. • 2.Euroopalikuühiskonnakorraldusealuseks on jõukasjaarvukaskeskklass. Selletekkimine on Keskerakonnakesknepoliitilineeesmärk. Meievalijateolulinesihtgrupp on keskklass. • 3.Meiesihiks on turvalineeuroopalikheaoluriik. Inimenetöötabinnugajaarmastabomariikisiis, kuiriiktedakaitseb. • 4.Meiemajanduspoliitikanurgakiviks on sotsiaalneturumajandusningharmooniliseltühiskonnajatemaüksikliikmetehuvisidjavajadusiühendavmaksusüsteem, shastmelinetulumaks. • 5.Eestispeabolematagatudinimväärneelumistahesrassist, rahvusestvõiusutunnistusegainimestele, kestahavadsiineladaningaustavadmeiepõhiseaduslikkukordajademokraatlikkepõhiväärtusi.

8. Programmilised tõekspidamisedKESKKLASS • Eestiühiskond on üleminekufaasis, kusturumajanduseleiseloomulikühiskonnakihistumineveelkestab. • Kihistumine on Eestissaavutanudkontrastsedjooned. Turvaliseltelabvaidneljandikelanikest. • Kõrgkihijamadalkihitulutasemetevahe on enamkuikümnekordne. Riigid, kuselanikesotsiaalneseisund on teravaltebavõrdne, pole pikemasperspektiivisedukad. • Niinaguigaturumajandusriik, vajab ka Eestitugevatkeskklassi. Keskklassikuuluvadtehnilinejahumanitaarintelligents, tööandjadningendaletööandjad, oskustöölisedjatalunikud. • Reeglina on need inimesed, kes on huvitatudühiskonnatasakaalustatudarengust.

9. RIIKLUSE ARENDAMINE JA DEMOKRAATIA KAITSE  • EestiVabariik on rajatudvabadusele, õigluselejaõigusele. • Keskerakondpeabtähtsaks, et riigivõimuteostataksaustusegainimestejanendepõhiõigustesuhtes. • EuroopainimõigustejapõhivabadustekaitsekonventsioonisjaEestiVabariigipõhiseaduses on talletatudinimestepõhiõigusedjavabadusedüldisteinimõigustekaitse, diskrimineerimisekeelustaminejavältiminesellekõigisvormides, kõigiinimestevõrdnekohtlemine; võrdsetevõimalusteloomine; solidaarsuseprintsiip, mille austamine on õigusriigipõhimõttekõrgeimaksväärtuseks. • Ükskidemokraatlikriikeilubavähemusteja ka kõigehaavatavamateühiskonnagruppidehuvideeiramist. Hoolivus, sallivus, pluralism javabadus on meileühiskonnapõhiväärtused.

10. Demokraatiaarendamine • Demokraatlikkeväärtusitulebpidevalthoida, edendadajakaitsta. Eestislevinudarvamus, et EuroopaLiituastumisegaolemedemokraatia „valmissaanud“, on ohumärk. Riigivõimuvõõranduminerahvastjarahvavõõrandumineriigisttähendabdemokraatiakriisi. Peametagama, et rahvastunnetaks end riigieluolulisteotsustustesuunajana. • Välis- jajulgeolekupoliitika • PeameEuroopaLiituja NATO-ssekuuluvaEestivälis- jajulgeolekupoliitikapeamisekseesmärgiksriigiiseseisvusejasõltumatuse, põhiseaduslikukorraningrahvaelujärjekindlustamist. See poliitika on osasuveräänseteriikidevahelistellepingutelpõhinevastEuroopaLiiduaktiivsestvälis- jajulgeolekupoliitikast.

11. Sisejulgeolek • Sisejulgeoleku tagamisel on Eesti Keskerakonna prioriteediks võitlus selliste ohtudega nagu narkomaania, alkoholism, kohalik kuritegevus, korruptsioon, liiklusohud, koduvägivald, organiseeritud kuritegevus, terrorism, rassism ja rahvuslik vaen, illegaalne immigratsioon, infotehnoloogiline kuritegevus ja intellektuaalse omandi vargus, prostitutsioon ja koolivägivald.

12. Kohalikomavalitsus • Keskerakond on seisukohal, et kohalikudomavalitsused on demokraatlikuühiskonnaalus. Meieeesmärkkohalikuomavalitsusepoliitikavaldkonnas on EestiVabariigiPõhiseadusemõttekohasekodanikuühiskonnakujuneminejaelanikesisulinekaasatuskohalikueluküsimusteotsustamisse. • Peamevajalikuksjärgmisimuutusiomavalitsustetöökorraldamisel: • Regionaalareng • Väikeriigileitohi olla ääremaid. Meieeesmärk on Eestiregionaalseltjasotsiaalseltterviklikjatasakaalustatudareng. • Eestiregionaalselttasakaalustatudarengtuginebkaasaegselejarahvusvaheliseltkonkurentsivõimeliselesidevõrguleningtranspordiinfrastruktuurile. • EestiKeskerakond on seisukohal, et erinevateregioonidetasakaalustatudarengutagamiseks on vajalikjärgmisteregionaalpoliitilisteülesannetetäitmine

13. MAJANDUSPOLIITIKA • Eesti majandus on IME perioodist alates tundmatuseni muutunud. Majandus on kasvanud ja teisenenud ning algne üksmeelne liikumine turumajandusse asendunud tüüpilise kapitali esialgse akumulatsiooniga. Valitseva äärmusliberaalse ideoloogia mõjul on unustatud ühiskonna põhiväärtus – inimene. • Me võime uhkust tunda sisemajanduse kogutoodangu (=SKT) kasvutempo, stabiilse krooni, madala riigivõla, interneti leviku ja sõiduautode arvu üle. • Kuid samal ajal näeme ka meie senise arengu varjukülgi.

14. Keskerakonnamajanduspoliitikaüldeesmärgid • 1.Keskerakonnamajanduspoliitikanurgakiviks on sotsiaalseturumajandusearendamine. • 2. SKT jaelatustasemetõuspeabolemavähemalt 6% aastas. • 3.Riikpeabmuutumasenisestaktiivsemaksmajandussubjektiks, toetadesettevõtetearendustegevustjakaitstesneidebaausakonkurentsieest. • 4.Riiklikkumajandussektorittulebmajandadasenisestefektiivsemaltningriikpeabpüstitamariigiettevõteteleselgeltfikseeritudpeaeesmärgid. • 5.Majandusejuhtimisotsusedpeavadpõhinemateadusuuringutel, majandusuuringutetulemusedpeavadjõudmapraktikasse.

15. SOTSIAALNE TURVALISUS JA SOTSIAALHOOLEKANNE • Eestiühiskonnalpuudubselgesotsiaalpoliitikaningkokkulepe, millised on riigikohustusedomakodanikejaelanikeees • SuurosaEestielanikkonnast on langenudallapoolevaesuspiiri. Kindlusetundepuudumine on viinudenesehävituslikulekäitumisele. • Riigiesmaneülesanne on eestirahvapüsimajääminejakõigileEestiinimesteleväärikaelutagamine. Selleülesandetäitmineeisaasõltudapoliitilisterühmitustehetkehuvidest, omavalitsustejuhuotsustestvõikodanikualgatuslikust “projektitööst”.

16. Meiesotsiaalpoliitikaüldisedpõhimõtted • 1. Tagada turvalisus igale inimesele, sõltumata tema vanusest, soost, rahvusest, elukohast, jõukusest, võimekusest ja tervisest. • 2. Eesti sotsiaalpoliitika eelistused ning sotsiaalhoolekande korraldus ja töömeetodid peavad põhinema süstemaatilistel teadus- ja sotsiaaluuringutel ning praktikute kogemustel, mis võimaldavad leida Eesti oludes parimaid lahendusi. • 3. Sotsiaalelu strateegilistele küsimustele lahenduste leidmiseks tahame algatada laiaulatuslikke diskussioone ning jõuda kõiki olulisi eluvaldkondi hõlmava ühiskondliku leppe sõlmimiseni. • 4. Turvalisuse võrgu rajamiseks tuleb omavalitsustes, koolides, haiglates ja teistes institutsioonides rakendada piisaval hulgal väga hea erialase ettevalmistusega üld- ja koolisotsiaaltöötajaid, lastekaitse- ja noorsootöö spetsialiste.

17. Sotsiaalpoliitilisedmeetmed • 1. Suurendame jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inimõiguste kaitsele Eestis, et liikuda igasuguse diskrimineerimise vältimise ning võrdse kohtlemise printsiipide täieliku rakendamise suunas. • 2. Vähendame vaesust inimeste elatustaseme tõstmise ja uute töökohtade loomise teel. • 3. Suuname enam ressursse läbimõeldud ennetustegevuse korraldamisse, et vältida sotsiaalsete probleemide teket ja paisumist. • 4. Piirame otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki.

18. Noortekaasamineühiskonnajuhtimisse • 1. Toetame noorte kaasamist ühiskonna juhtimisse ning nende elu mõjutavatesse otsustusprotsessidesse, nende arvamuste ärakuulamist ning arvestamist. • 2. Toetame regulaarsete noorte arvamuse uuringute korraldamist ühiskonnaelu aktuaalsetes küsimustes. • 3. Tagame noortele neile sobivas vormis edastatud vaba teabe poliitilistest ja sotsiaalsetest arengutest nii kodumaal, Euroopas kui ka mujal maailmas, avardamaks nende maailmapilti ja rikastamaks kogu meie rahvuslikku vaimuvara.

19. HARIDUS- JA TEADUSPOLIITIKA • EestihariduseedendamisellähtumeEuroopaharidusdimensioonistningEestiajaloolisestomapärast. Haridusel on määravtähtsusmeieväikeseühiskonnarahvuslikuidentiteedi, kultuurijärjepidevuseningomariiklusetagamisel. • Eestiühiskondvajabomaarengukskõrgetasemelistüldharidust, keskharidusegaseotudkutseõpet, kvaliteetsetkõrgharidustningrahvusvaheliseskoostöösviljeldavatteadustööd. • Probleemideks on eelkõigeõpilasteväljalangevuskoolidestjaebapiisavõpijõudluspõhikoolis, mis on suurestitingitudühiskonnasotsiaalsetestprobleemidest, puudulikustkooliküpsusest. Tõhustamistvajavadharidusnõudlusemonitooringjakooliuuringud. • Kutseõppejagümnaasiumiharidusedisproportsioonid on tekitanudkoolilõpetanuteleraskusitööjõuturulningedasijõudmatustgümnaasiumikeskkooliastmel. Kõrgkoolidevõrk on ebaühtlane, kõrghariduserinevakvaliteediga. Õpetajasotsiaalnepositsioon on madal, õpetajatekaadervajabnoorendamist, kutsemeisterlikkusühtlustamist, täienduskoolitusesüsteemkaasajastamist. • Täiskasvanutehõiveelukestvasõppes pole piisav, see on ükstöötusejaelukvaliteedilangusepõhjusi.

20. RiigikoguEestiKeskerakonnafraktsioon • Fraktsiooni esimees:Kadri Simson

21. Tallinna abilinnapea:Mailis Jäppinen

22. Tallinna linnapea:Edgar Savisaar

23. Fraktsiooni liikmed: • Enn Eesmaa • Heimar Lenk

24. Fraktsiooni aseesimees:Ain Seppik

25. Poliitiliseks eesmärgiks on soov, et kõigil oleks Eestis hea elada.

26. Rahvaliit • ERL asutati aastal 2000, 3 erakonna (Eesti Maaliidu, Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna ja Eesti Maarahva Erakonna) liitumisel. • 2000. valiti juhiks Villu Reiljan. • 2001. valiti Arnold Rüütel auesimehe kohalt Eesti Vabariigi presidendiks. • 2007. erakonna juhiks sai Jaanus Marrand, • 2008. Karel Rüütli.

27. Erakonna struktuur on ülesehitatud maakondadele. Kõigis 15. maakonnas on olemas ERL’i maakonna organisatsioon, lisaks eraldi org. Tallinnas, Tartus ja Narvas. Kokku 18 allorganistatsiooni. 10 000 liikmega Erakonda juhib liikmete kongress, mis toimub vähemalt kaks korda aastas. Kongressi vaheajal juhib erakonda kongressi poolt kinnitatud volikogu (70 liiget). Jooksvaid küsimusi otsustab volikogu poolt kinnitatud juhatus (23 liiget).

28. Riigikogu IX koosseisus oli Rahvaliidul 11 esindajat, neist 6 kuulusid RL fraktsiooni ja 4 koonderakonna fraktsiooni. (2ühinemise ajal Maaliitu ja 2 Perede ja Pensionäride erakonda). • 2006. astus Keskkonnaminister Villu Reiljan tagasi ja naasis Riigikokku, mille tõttu pidi ametist lahkuma Koit Prants. Keskkonna ministriks sai Rein Randver.

29. Riigikogu Rahvaliidu XI fraktsiooni koosseisus on 6 liiget: K. Rüütli, J. Marrandi, V. Reiljan, E.Tuiksoo, M.Treial ja T.Mänd. • Fraktsiooni esimees K. Rüütli

30. Rahvaliit valitsuses: Villu Reiljan 2003-2005 Keskkonna minister Margus Leivo 2003-2005 Sisejulgeoleku eest vastutav siseminister. Jaan Õunapuu 2003-2007 Regiooni arengu eest vastutav siseminister. Tiit Tammsaar 2003-2004 Põllumajanduse minister. Ester Tuiksoo 2004-2007 Põllumajanduse minister. Aivar Sõend 2005-2007 Rahandusminister. Rein Randvere 2006-2007 Keskkonna minister.

31. Tänan kuulamast!

32. Koostasid: Kati Lilienthal Lisett Reimann Elis Karpov Ester Israel Jaana Hinnosaar