Miks on vaja Regioonide Komiteed ?

2. Miks on vaja Regioonide Komiteed? • Selleks et anda kohaliku ja piirkondliku tasandi poliitikutele võimalus rääkida kaasa ELi õigusaktide väljatöötamisel (70% ELi õigusaktidest kohaldatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil). • Selleks et tuua Euroopa tema kodanikele lähemale ning edendada subsidiaarsuse põhimõtte järgimist. • Selleks et anda piirkondadele ja linnadele võimalus kohtuda, tutvustada üksteisele parimaid tavasid ja osaleda dialoogis ELi institutsioonidega.

3. Regioonide Komitee Euroopa Liidu poliitiline kogu, mis esindab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi • Loodi Maastrichti lepinguga (1993) • 344 liiget (kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajad) • Täiskogu esimene istungjärk toimus 1994. aasta märtsis • Aastas toimub kuus täiskogu istungjärku • Kuus valdkondlikku komisjoni ning üks rahandus- ja halduskomisjon • 27 riigi delegatsioonid • Neli fraktsiooni

4. Olulised aastaarvud • 1993Maastrichti lepinguga asutatakse Regioonide Komitee • 1994Brüsselis toimub täiskogu esimene istungjärk • 1995Regioonide Komitee liikmete arv suureneb 189 liikmelt 222 liikmele seoses 12-liikmelise ELi laienemisega 15 liikmesriigini • 1997 Amsterdami lepinguga laiendatakse Regioonide Komitee volitusi, lisades kohustusliku konsulteerimise valdkondi ja võimaldades komiteega konsulteerida ka Euroopa Parlamendil • 2003 Nice’i lepingus sätestatakse, et Regioonide Komitee liikmetel peab olema valimistel saadud mandaat või nad peavad kandma poliitilist vastutust • 2004Regioonide Komitee liikmete arv suureneb 222 liikmelt 317 liikmele 25-liikmelises ELis • 2007Regioonide Komitee liikmete arv suureneb 317 liikmelt 344 liikmele 27-liikmelises ELis • 2009 Lissabonilepinguga tugevdatakse Regioonide Komitee staatust ja poliitilist rolli

5. Regioonide Komitee ja Lissaboni leping • Euroopa Kohtule antakse pädevus arutada Regioonide Komitee esitatud hagisid, mille eesmärk on komitee õiguste kaitsmine. • Regioonide Komiteele antakse võimalus pöörduda kohtusse, et vaidlustada subsidiaarsuse põhimõtet rikkuvad õigusaktid. • Lisandub Regioonide Komiteega konsulteerimist nõudvaid valdkondi. • Komitee liikmete senine nelja-aastane ametiaeg pikeneb viie aastani.

6. KONSULTEERIMINE KAASOTSUSTAMINE ETTEPANEK OTSUS Euroopa Komisjon Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu KONSULTEERIMINE Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

7. Poliitikavaldkonnad Konsulteerimine Regioonide Komiteega on kohustuslik järgmistes poliitikavaldkondades: • majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus • haridus ja noored • kultuur • tervishoid • üleeuroopalised võrgud • transport • sport • tööhõive • sotsiaalküsimused • keskkond • kutseõpe • energia • kliimamuutused

8. Regioonide Komitee liikmed ja nende ametisse nimetamine 1. juulist 2013 alates 353täisliiget (lisaks 353asendusliiget) Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik ………….. Hispaania, Poola ..………………………………………………..... Rumeenia .………………………………………………………....... Austria, Belgia, Bulgaaria, Kreeka, Madalmaad, Portugal, Rootsi, Tšehhi Vabariik, Ungari …………………………………. Horvaatia, Iirimaa, Leedu, Slovakkia, Soome, Taani …….…. Eesti, Läti, Sloveenia …………………………..……………….…. Küpros, Luksemburg …….………………….……………….…… Malta ………………………………………….…………...…….….... 24 21 15 12 9 7 6 5 • Liikmed on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad, kelle esitab liikmesriik. • Liikmed nimetab ametisse Euroopa Liidu Nõukogu. • Liikmete ametiaeg kestab viis aastat ja nad võidakse ametisse tagasi nimetada. • Aastas toimub kuus täiskogu istungjärku ja vastu võetakse ligikaudu 60 arvamust.

10. Regioonide Komitee organisatsiooni struktuur President Juhatus Presidendi kantselei Peasekretär Fraktsioonide sekretariaadid Siseauditi osakond Peasekretäri kantselei Haldusküsimused Nõuandetegevus Teabevahetus, meedia, üritused Horisontaalpoliitika ja võrgustikud Liikmete teenindamine ja register Koordineerimine, järelmeetmed jne Meedia, komiteesisene ja -väline teabevahetus Perspektiivkavandamine, uuringud jne Eelarve- ja finantsküsimused Õigustalitus NATi ja ENVE komisjonid Üritused, foorumid, OPEN DAYS Võrgustikud, järelevalveplatvormid Töölevõtmine ja teenistuskäik Siseteenused ECOSi ja COTERi komisjonid Administratsioon, eelarve, väljaanded ARLEM, detsentraliseeritud koostöö Töötingimused, töötajate õigused ja koolitus Register, liikmed ja riikide delegatsioonid EDUCi ja CIVEXi komisjonid Üldised haldusküsimused Ühistalitused Logistika Ühistalitused Tõlge

11. Juhatus • 60 liiget,kelle arv liikmesriigi kohta kajastab riikidevahelist ja poliitilist tasakaalu: • president ja esimene asepresident • üks asepresident igast liikmesriigist • neli fraktsioonide esimeest • 27 muud liiget • Korraldab Regioonide Komitee tööd: • tuleb kokku kaheksa korda aastas • koostab täiskogu istungjärkude päevakorra • koostab Regioonide Komitee poliitilise kava • määrab arvamustele juhtivkomisjoni • otsustab omaalgatuslike arvamuste koostamise

12. Regioonide Komitee fraktsioonid  Võimaldavad riikideülest arutamist ja tegutsemist.  Toovad kokku ELi institutsioonides ja liikmesriikides tegutsevad poliitilised perekonnad.  Täidavad Regioonide Komitee volitusi poliitilise ja demokraatlikult õiguspärase organina.

13. Fraktsioonid EA ALDE SÕLTUMATUD EPP PES EPP Euroopa Rahvapartei PES Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei ALDE Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit EA Euroopa Allianss

14. Nõuandetegevus: Regioonide Komitee arvamused õigusaktide kohta • Igal aastal umbes 60-70 ELi õigusakte käsitleva arvamuse kavandamine ja koostamine Regioonide Komitee kuue komisjoni raames. • ELi institutsioonide kaasamine aktuaalsetesse aruteludesse. • Ürituste korraldamine (konverentsid, seminarid), et võimaldada ekspertidel ja sidusrühmadel anda oma panus. • Õigusaktide ja Regioonide Komitee arvamuste mõju järelkäsitlus ja jälgimine.

15. ELi eelarve 2014–2020: piirkondade ja linnade seisukoht 2012. aasta lõpus või 2013. aasta alguses võtab EL vastu oma uue mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2014–2020. Regioonide Komitee märkis 2011. aasta arvamuses, et kavandatavat rahastamistaset tuleks vaadata kui absoluutset miinimumi, mis on vajalik, et liikmesriigid saavutaksid ELi nimel võetud ning aluslepingus ja strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärgid. Komitee toetas uue omavahendite süsteemi sisseviimist, sealhulgas finantstehingumaksu. Samuti kinnitas komitee taas oma suurt vastuseisu igasugusele makromajanduslikule tingimuslikkusele ning kutsus üles käsitama ametliku partnerluslepingu sõlmimist iga liikmesriigi ning tema kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel ELi struktuurifondide eraldamise erilise eeltingimusena.

16. Euroopa kohalikust ja piirkondlikust tasandist teavitamine • Teabe edastamine kirjutavale pressile ja televisioonile ning Euroopa 100 000 kohalikule ja piirkondlikule omavalitsusüksusele teabelehtede, interneti ja audiovisuaalmeedia kaudu. • Igal aastal umbes 200 konverentsi korraldamine (Euroopa piirkondade ja linnade nädal; Regioonide Komitee tippkohtumised; EuroPCom; koos ELi institutsioonide, piirkondlike büroode ja liitudega umbes 120 konverentsi ühine korraldamine ja võõrustamine), hõlmates 20 000 sidusrühma. • Igal aastal külastab komiteed 600 külastajate rühma kokku 16 000 osalejaga. • Väljaannete avaldamine kõigis ELi keeltes.

17. Euroopa piirkondade ja linnadenädal OPEN DAYS Juba 10 aastat on Regioonide Komitee koos Euroopa Komisjoniga korraldanud üritust OPEN DAYS „Euroopa piirkondade ja linnade nädal”. 200 kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust, 200 piirkonda ja linna, 100 seminari, 6000 osalejatja 600 sõnavõtjat teevad sellest üritusest suurima iga-aastase piirkondade ja linnade arengu teemalise ürituse. Lisaks toovad ligikaudu 350 kohalikku üritust tunnuslause „Euroopa minu piirkonnas/linnas” all Brüsseli arutelud koju kätteumbes 30 000 inimese suurusele kuulajaskonnale enam kui 30 riigis.

18. Horisontaalpoliitika, uuringud, võrgustikud • Mitmete valdkonnaüleste prioriteetide jälgimine ning keskpikkade ja pikaajaliste poliitiliste võimaluste pakkumine. • Regioonide Komitee tegevuse strateegiline planeerimine. • Igal aastal 40 uuringu koostamine ning koostöö tegemine akadeemiliste ringkondadega. • Subsidiaarsuse, strateegia „Euroopa 2020”, linnapeade pakti ja Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) võrgustikud ja järelevalveplatvormid. • Euroopa ja Vahemere piirkonna kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) esindajate, idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi (CORLEAP) esindajate ning detsentraliseeritud arengukoostöö toetamine.

19. Strateegia „Euroopa 2020”: piirkondade ja linnade kaasamine Regioonide Komitee strateegia „Euroopa 2020” järelevalveplatvorm, kuhu kuulub üle 150 piirkonna ja linna kõigist ELi liikmesriikidest, on vahend, mis aitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel rääkida kaasa selle ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia kujundamisel ja rakendamisel käesoleval kümnendil. Kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajate ja ekspertide kohtumiste ning konsulteerimiste ja aruannete abil tagab platvorm strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide tõhusama rakendamise, analüüsib selle seoseid ühtekuuluvuspoliitikaga, jälgib osalemist strateegia juhtimisprotsessis ning innustab kogemusi vahetama. Külastage meid aadressilwww.cor.europa.eu/europe2020

20. „Majanduskasvu edendamine ja töökohtade loomine ELi piirkondades ja linnades – strateegia „Euroopa 2020” elluviimine” Strateegia „Euroopa 2020” rakendamine koos kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tõhusama investeerimise tagamine. Suhtlemine ja Euroopa-teemaline mõttevahetus kodanikega. Territoriaalse mõõtme arendamine ELi suhetes välispartneritega. Tugevam komitee uuenäolises Euroopas.